Võtame selle huvitava aasta siis kokku!

Aasta lõpp ongi käes! Taaskord on aeg hämmastavalt ruttu möödunud ja ma arvan, et seda võivad öelda paljud lastega vanemad. Vähemalt kolme lapsega tekib tihti küsimus, et kuidas mõni asi märkamata on jäänud? Ühtäkki on lisaks maas lamamisele hakanud Rosanna ka tantsima, solvuma, suuremaid tüdrukuid juustest tirima, küpsist sööma jpm. Väike inimene on kuidagi nii asjalikuks sirgunud. Kui keegi küsib, mis siis 2019. aasta meeldejäävamad sündmused on, siis korraga ei oskagi nagu vastata. Õnneks tõttab appi blogi..

Aega tagasi kerides, siis aasta algus tundus paljulubav. Erik oli just koju jäänud, plaanid olid suured. Nautida seda aastat, Erikuga ühist aega ning keskenduda ka laste kõrvalt enesele. Peagi selgus, et Rosanna pole päris see raamatulaps ning algus oli temaga üsna keeruline. Tavapärane oli öösel kuni 8 korda ärgata, 30 minutit imetada ja siis pool tunnikest kussutada. Vahel hakkasid protseduuriga pärast selle lõppemist aga algusest peale. Küll ei leppinud ta luti ega pudeliga, mis tõmbas minu väljas käimistel ja Erikuga koos trennis käimistele kiirelt kriipsu peale. Samuti oli Rosannal B12 vitamiini puudus, mida me rõõmsalt kuu aega kisa saatel “nautisime”, kui lõpuks tuntud Google ja Synlab hädast välja aitasid. Tõeline rahu saabus alles siis, kui imetamise lõpetasin. Sellele ajale tagasi mõeldes tulevad vist vaid ihukarvad püsti, sest tundub, et kolmandat korda järjest seda beebimajandust läbi teha, on ikka maksimaalne piiride kompamine! Enam küll ei suudaks, ei tahaks, ei jaksaks. Õnneks siia majja ühtegi last rohkem ei saabu, ei kurega ega ka muud moodi.

Ajas tagasi vaadates märkan, et võtsime endale aasta alguses ka uued pereliikmed – kalad ja teod, kes kahjuks kõik poole aasta möödudes oma otsa leidsid. Küll möllasime igasuguste uute tarvikute ostmise, vee tasakaalu mõõtmise ja muu sellisega, kuid tulutult. Selle eest on tore tõdeda, et kass on meil visa ning peab meiega elades hästi vastu! Juba tervelt kolm aastat!

Tere! Mina olen Vilkur Villem. Ma ei salli lapsi silmaotsaski, aga mul on sisemine kohusetunne käia absoluutselt igal pool, kuhu pere väiksematel minek. Eriti, kui minek on kodust välja. Nii veedan ma päevi õues mänguväljakul, lumememmede kõrval või küla vahel lastega jalutades.

Päris tore on vaadata, et panin eelmisel aastal mingisugused eesmärgid kirja ning viimasest lõigust loen:

Kodus oleks suureks sooviks sauna ehitusega alustada ja kui ma aasta lõpus saan öelda, et saun on valmis, siis olen ma meie üle küll väga uhke!

Siinkohal pean ma meid tõesti kiitma. Megatublid oleme ja saime lõpuks selle tehtud! Oma maja juures on saun ja terrass küll hindamatu väärtusega. Me leilitame nädalas ikka 1-2 korda ning mida külmemaks läheb, seda rohkem ka käime. Nüüd lumega on kohe eriliselt mõnus!! Ja äge on vaadata, kuidas lapsed saunakultuurist osa saavad. Ehtsad eestlased. Vabandan siiralt naabrite ees, kui talvel ümber maja paljaid lapsi näete jooksmas. Katsume kiiremas korras aia ette ehitada.

Selleks aastaks olid ka igasugused teatri – kino – ja raamatuplaanid kirjas.  Kinos käimine sai vist  liiga tõsiselt ette võetud, sest ära sai vaadatud tervelt 28 filmi. Ma parem ei hakka kokku lööma, palju selleks kulunud on. Samuti sai mõned korrad ka teatris käidud, alustades aasta algusest Leenuga, mil tee viis Nukuteatrisse.  Suvel käisime Erikuga Indrek Taalmaa “Onu Heinari lood” vaatamas ning aasta lõpus Draamateatri “Pangalaenu”. Samuti sai sõbrannadega Draamas “Tunnike rahu” vaadatud. Mulle tegelikult väga meeldib teatris käia ning oh seda imet, uuel aastal on meil juba kolm uut tükki ees ning kõik jäävad kusjuures ühe kuu sisse. Plaanis on külastada Tartus “Detektiiv Lotte”, Draamateatris “Võrk” ja Niinemetsa “The Kid”. Loodetavasti on järgmise aasta lõpuks on teatrikülastusi poole rohkem, kui sel aastal. Raamatutega oli vähe kehvem lugu ning alles nüüd aasta lõpus hakkan Mihkel Raua “Isa” lõpetama. Tegelikult suvel sai alustatud ka raamatuga “Vaikiv patsient”, mis oli täiega põnev! Küll aga lõpuni sellega ei jõudnudki, sest ilmselt oleksin pidanud pikema vahe tõttu otsast alustama ja noo ei viitsinud ikka küll.

2019. aastal väisasime perepuhkuse vormis nii Rakvere Aqva spad kui Saaremaa GOSpad. Me käime ikka igal aastal ja jäingi just täna mõtlema, et kuhu järgmisel aastal suunduda?  Mul on nii hea meel, et rosin on juba üsna asjalik! Lõpuks ometi on saabumas aeg, kus beebimajanduse saab lõplikult selja taha jätta ning suuremate lastega käia selliselt, et ei peaks koguaeg kellegi piimamajanduse või uneaegade pärast muretsema. Hästi tore!!

Suvi oli justkui kõigi ja kõige aeg! Ma kohtusin üle pika aja Lenna ja Nora beebigruppidega. Samuti sai meil kaks ägedat üritust ka Rosanna grupiga tehtud. Ei hakkagi siin täpsustama, sest mõlemad üritused olid sisuliselt lasteta. Huvitav küll, eksole. Ja üldse, teie kaheksa, kes te siin seda loete.. ma võin tervikuna panna teid oma aasta TOP5. Olge aga lahked!  Ma ei teagi, kas kuskil teises grupis sellist meelelahutust eksisteerib, kui meil. Tahaksin tuua siia mõne konkreetse nalja, aga välja kirjutades tundub see siin avalikult kirjutades too much. Ühesõnaga on ääretult äge, et üldse nii erinevad inimesed kokku said ja hämmastavalt hästi see värk siin juba pea kaks aastat toiminud on. Tähistasime suuremalt ka Eriku juubelit. Käisin Leenuga teletornis, tüdrukutega loomaaias ning suuremad said Erikuga ka esimese telkimiskogemuse osaliseks. Ja püha taevas, oleksin peaaegu unustanud! Üks ägedamaid trippe oli kahtlamata Lenna ja Noraga, mil külastasime esimest korda Lottemaad! See oli päriselt äge ja kindlasti võtame järgmiseks aastaks taas plaani..

Kahtlemata on 2019 taaskord suurte otsuste aasta. Oleme teinud oma pere – ja tööelus suuri muudatusi. Sügisel otsustasin, et annan endale võimaluse tööturule naasta ning vaadata, mis elu mulle toob. Enim on mul hea meel selle üle, et läbi töö jõudsid minuni super ägedad inimesed! Ütlen ausalt, et elu kolme lapse, suure majapidamise ja täiskohaga töö kõrvalt on üsnagi kurnav. Eriti oli seda alguses tunda. Küll aga inimene harjub kõigega ja mul on eriti hea meel, et sellega on harjunud ka lapsed. Ühtlasi leidsime oma perekonda ka ägeda hoidja-sõbra, keda Rosanna lahkudes alati emmeks hüüab. Viskab Lennagi nalja, et kuule, meil on ju kaks ema – sina ja C . Ja mul on tegelikult selle üle ainult ülimalt hea meel, sest minu jaoks on kõige olulisem, et lapsed ennast minu eemaloleku aja turvaliselt tunneks.  Lisaks minu otsustele, leidis ka Erik, et aeg on edasi liikuda ning vahetas temagi töökohta. Iga muutus vajab harjumisaega ja tore on mõelda, et 2019 on olnud sisseelamisaasta 2020. aasta jaoks. Nii palju uut ja huvitavat on veel ees!

Möödunud aasta õpetas mulle, et ära kunagi karda astuda uusi samme! Kõik mis tulema peab, see ka tuleb. Samuti on see aasta kombanud väga tugevalt minu taluvuspiire!? Ma tunnen, et ma olen tihti väsinud. Tahaksin rohkem tegeleda endaga (regulaarsed trennid, toitumine etc) Reaalne elu näitab, et selleks on vaja võtta aega oma vaba aja või laste arvelt. Tahaksin ikka selle tasakaalu oma elus leida. Kindlasti üks minu 2020. aasta eesmärkidest!

Küll aga tegelikult on tänamatu millegi üle nuriseda. Ma olen uskumatult tänulik selle eest, mis elu minu teele siiani toonud on ning minu moto on alati olnud võtta asjadest maksimum, et ei peaks tulevikus tegemata jäänud asju kahetsema. Olgugi, et igapäevaelu võib olla väsitav ning vahel on tunne, et kuidas ma küll jaksan? Kuid tegelikult olen südames siiralt õnnelik, et meid on õnnistatud kolme terve tütarlapsega, kes toovad igasse päeva midagi uut. Ma väga soovitan lapsevanematel lugeda Mihkel Raua “Isa”. Ütleb temagi, et lapsed võivad sinus esile tuua neid ÜKSIKUID rõõmuhetki. Küll aga vanemate jaoks piisab sellest, et kõik eelnev olematuks muuta.  Lapsed võivad olla lärmakad, väsitavad ja tüütud.. aga nad on teisest küljest ka nii ägedad, nutikad ja oma olemuselt ning hingeelult ainulaadsed.  Ma olen väga tänulik ka meie backup tiimile – minu ema ja ämm, suurt rolli mängivad ka vanaisad. Kahtlemata poleks Norat ega Rosannat sündinud, kui meil ei oleks võimalust omaette ajale. Me ei käi tihti, aga kui käime, siis pole kunagi olnud probleemi, et ei saaks. Alati on kuidagi leitud võimalus ja me oleme selle üle siiralt õnnelikud! Ma arvan, et kui me kodusele elule vaheldust ei saaks, me vist ei suhtlekski siis omavahel. Siinkohal pean ma kõik oma tänusõnad Erikule edasi ütlema, sest ilma temata polekski midagi. Tohutult kannatlik ja hea inimene! Ja olgugi, et minu jaoks on see iseenesest mõistetav, siis paljudes peredes see nii ei pruugi olla. Ma olen väga tänulik, et mu lastel on isa, kes on päriselt isa. Kelle jaoks on lapsed ägedad! Meie kodus on see nii tavaline vaatepilt, kus Erik mängib lastele normaalset tola ja ma siiralt usun, et see on midagi, mis neile eluks ajaks meelde jääb. Nüüd, mil kodune aasta on läbi saanud, võiksin mütsi maha võtta Eriku ees. See oli tema jaoks nii kodune, kui kodune aasta üldse olla sai. Ääretult äge, et ta sellise väljakutse vastu võttis. Nii mõnigi mõtleb, et võis ikka mõnus lebotamine olla, aga see otsus ei tulnud nii nipsust.  Ma nüüd tean, et Erik ei taha, et sellest siia selliselt kirjutan, kuid sisuliselt oli tal valida, kas viiekohaline summa või aasta kodus ning ta valis viimase ning seda kõike perekonna nimel. Mul ei ole vist kunagi ühtegi käiku sellepärast käimata jäänud, et Erik ei tahaks lapsi hoida. Lapsed on osa tema elust ja on näha, et ta on oma kohaloluga alati olemas. Muidugi sooviksin, et seda omaette aega oleks meil rohkem, kuid eks see saabub, kui lapsed juba tiba suuremad on. Praegu avastad nii mõnigi õhtu, et töölt tulles ei saa ühte lauset ka lõpetada, sest kellelgi on koguaeg miskit soovida, rääkida, mõni laul või uus luuletus hoopis varuks.. Tihti kuulengi Eriku päevast alles õhtuses ringis, mis meil lastega tavaks on – kõik istuvad maha ja räägivad, mis neile päeva jooksul enim meeldis/ei meeldinud. Nali on see, mis asjale kaasa aitab. Õnneks Erikul jagub seda huumorit kõigi jaoks ja annaks jumal, et edaspidi ka!

Teile armsad lugejad, soovime omalt poolt ilusat aasta lõppu! Lumi tuli maha, nii et pole aega toas passida! Nagu pildilt ka näete, peavad meie lapsed oma lõunasöögi õues sööma. Nautige hetke!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga