VLOG: meie pere laupäev

Meil oli nii tore nädalavahetus! Mõtlesin, et pole nii ammu teile meie argipäeva näidanud, mistõttu otsustasin laupäeval võimalikult palju filmida. Tundub, et sain edukalt hakkama, sest õhtu lõpuks oli mul 88 videoklippi! Õnneks on meil vanad head töötlusprogrammid, millele ma olen alalõpmata tänulik, sest nii saan kõike shortcut’ida 🙂 Mul on tänaseks päevaks nii palju jagatud ja jagamata videosid, et pean siin plaani uus väliskõvaketas nende jaoks soetada.

Igatahes tahtsin tegelikult kirjutada sellest, kuidas üldse edukas nädalavahetus saab alguse saada.. Sattusin Pere ja Kodu veebis Merliinu postitust lugema, kus ta tõi välja, et tunneb end tihti koristaja, koka ja lapsehoidjana ning samastusin nii mõneski kohas tema mõtetega. Näiteks selles punktis, et koristamata kodu muudab närviliseks. Ma olen ise absoluutselt see inimene, kel lihtsalt peab kodu korras olema, ning kui päris aus olla, siis minu jaoks selle hoidmine jällegi ei valmista mingisugust ülemäärast pingutust. Kirjutasin hiljuti, milline planeerija ma olen ning see pole ka kodu korrashoidmise osas teistmoodi. Ma kuulen väga tihti mõne pereliikme või sõbranna käest “issand, miks sul nii kliiniliselt puhas siin on?”, “kas sa just koristasid?”. Alles hiljuti ütles üks sõbranna, et ma võiksin oma nippe temaga jagada. Ausalt öeldes mul pole mingeid nippe ja kui keegi tuleb mulle ütlema, et mul on kliiniliselt puhas, siis palun vaata mu maja aknaklaase, või jalanõuriiulit. Mul on tunne, et ma ise vaatan selliseid asju lihtsalt haiglase pilguga ning minu jaoks on koristamata kodu see, kui mu vannitoapeeglil on pritsmed või mikrolaineahju uksel näpujäljed. Minu jaoks ei võrdu koristamata kodu metsikute tolmurullidega nurgas, garderoobis laiali olevate riietega või pesemata nõudega kraanikausis. Minu igapäev on ikkagi see, et kodu on koguaeg korras. Iga asi on õhtuks omal kohal ning ka kodust välja minnes teen ma selle nii korda, et koju tulles oleks hea enesetunne. Sööma hakkan ma alati siis, kui kõik potid – pannid on pestud ja köök on korras. Ei viitsi ma elusees pärast maitsvat õhtusööki kuskil köögis nõusid küürida. Igal õhtul koristame Lenna mängutoa ära ning elutuba ja köök jääb meist magama minnes sellisena maha, et äärte peal pole mitte ühtegi üleliigset asja. Ja kui ma sellises seisus hakkan nädalavahetusel oma kodu koristama, siis ilmselgelt ei võta see mul meeletult kaua aega. Mu koristamine seisneb peamiselt tolmuimejas, mopis, tasapindade puhastamisel, vannitubade/pottide/dushiotsikute koristamisel, lilled, pesu pesemine, triikimine jm. Khmh, jaaa, ma tõmban lapiga isegi köögimööbli üle.  Millegi pärast tundub see vajalik. Meil kulub ca 1.5  – 2 h iga nädal koristamisele ja maja on ju suur, seega minu arvates on see ikka tohutult väike aeg, mida hea enesetunde jaoks ohverdama peab.

Juttu oli ka söögitegemisest. Ma isegi ei saa aru, kuidas see saab nii aeganõudev ja stressitekitav tegevus olla? Mina teen näiteks üle päeva süüa, st. üks söök kaheks päevaks ning süüa teen alati siis, kui Erik tuleb pärast tööd koju ning veedab selle pool tundi lastega. Ehk siis õhtusöökide peale kulub mul nädalas 2 – 3 h ehk !?

Ei, ma ei ole seda tüüpi, kes jookseb pea higine otsas mööda maja ja koguaeg koristab, vahepeal lapsi valvates. Ma olen niivõrd mugav inimene, et jagan oma kohustusi teiste pereliikmetega. Antud juhul on teiseks täiskasvanuks Erik, mistõttu ei jää tal muud üle, kui kodustes asjades aidata või siis lapsi seni vaadata. Ja mu argipäev ei erine kuidagi kohe teiste omast. Ka vahel tüdin, väsin, ei viitsi. Aga no kuulge, kui ikka kodus süüa ei viitsi teha, siis on alati võimalik alternatiive leida ja näiteks väljas süüa.

.. ja nüüd selle megapika vahepala jätkuks.. edukas nädalavahetus saab minu jaoks alguse siis, kui kõik kodused asjad on tehtud. Möödunud nädalavahetus läks lausa nii hästi, et juba laupäeva hommikul kell 10 olid kõik majapidamistööd tehtud. Nii sai rahus hommikupoolikut lastega veeta, pärast mida tuli mu ema põnnide valvesse ning meie suundusime Da Vincisse sööma ja kinno. Kinos käisime “Imelaps” vaatamas ja see oli nii kohutavalt emotsionaalne film, et kõik vist ümberringi vesistasid. Lapsevanemad kindlasti. Ma tõesti soovitan, minge vaatama! Õhtul olid meil peitusemängud ja vannitamised ning ei hakkagi siin pikalt kirjutama,, sest laupäev on videos:

Pühapäeva hommikupooliku veetsime me Reval Spordi veekeskuses ja nii mõnus vaheldus oli! Juba kolme päeva pärast teeme me endale mini-puhkuse Pärnus! Eks sellest pikemalt, kui juba puhkame 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga