VLOG: Loome jõulumeeleolu

Kirjutan veidi detsembrikuu tegemistest ja kuna filmiklippidest uputab, siis jagan teiega ka killukest meie elust-olust 🙂

BEEBIDE KOKKUTULEK!

Kuu algusesse planeerisin meile jaanuaribeebide kokkutuleku. Sellega oli üldse selline lugu, et tavapäraselt kohtume me kord kuus kuskil mängutoas ning osavõtjaid on keskmiselt nii 20 ringis ning kui ma ühel õhtul facebooki aasta viimase ürituse lõin ja otsustasin, et võiks ka kaasata fotograafi ning süüa midagi head, siis julgelt tunni ajaga oli praktiliselt 45 osavõtjat olemas! Olgu öeldud, et arvestasin maksimaalselt 35 inimesega. Üllatus oli suur ning tuli see hulk emasid-beebisid kuhugile ära mahutada. Üldiselt mulle meeldib see korralduse värk ja enim sobibki see, et saan teha valikuid ka lähtudes enda soovidest. Igatahes 91 inimese paigutamisega meil probleeme polnud, sest mahtusime kõik ilusti Nõmmel olevasse Vallatuste mängutuppa ära.  Korraldamisel lähtun alati sellest, et kes ees see mees ning summasid kogun ka vastavalt nii, et kui kindlaks kuupäevaks ülekannet tehtud pole, läheb koht järgmisele. Ma lihtsalt ei ole nii hea inimene, kes viitsiks pakkuda välja kümmet erinevat varianti – kas nädalavahetusel või nädala sees/ kas hommikul või õhtul / kas fotograafiga või ilma / kas siin või seal / kas ülekandega või sulas jne. No lihtsalt ei ole tahtmist heietada erinevatel teemadel, sest fakt on see, et leidub ikka keegi, kellele ei sobi. Minul on kõik üritused õnnestunud järgmiselt – pakun välja kindla aja, koha, summa ja vaatan kas saan nö miinimum inimeste hulga täis, et kulud katta või mitte. Mulle tundub, et osavõtjatele sobib ka see variant paremini. Kuigi, kuigi, nüüd viimase üritusega sain ma näiteks taolisi kirju, et “mis mõttes, jälle ma magasin maha selle ürituse”, “mis ma ei saagi osa võtta või?”, “ma ei saa ühelegi üritusele tulla, sest ma ei passi pidevalt netis”. Püüan ikka ja jälle meelde tuletada, et korraldan vabast tahtest ja tõesti ei kavatse ma igale ühele eraldi meeldetuletust saata, et kuule viska silm peale, tulemas on see ja see. Absoluutselt iga üritusega on nii, et vähemalt kena 10% osavõtjatest langeb lõpuks ära. See on lihtsalt loomulik kadu ja siis on tõesti loodud uus võimalus osa võtmiseks. Aga nüüd läks korralduslik pool vähe pikale. Ühesõnaga saime kokku, beebisid oli palju ning esimest korda üle mitme korra, oli selline mõnus tunne juba kokkusaamisele minna. No kui muidu hüüad ikka, kuule sina seal, siis nüüd hakkavad vaikselt nimed – näod omavahel kokku minema ja meie seltskonnas on nii palju lahedaid emasid, et täitsa tore on! Muidugi tuleb meil jaanuarigrupis ikka ütlemist ka ette, aga see seltskond, kes koos käib, nendega sujub küll valatult 🙂 Ja seekord oli mul niiiiii hea meel näha Kerttut ja pisikest LENNAT, kellega me esimesed tunnid ja öö neljakesi haiglas ühes palatis veetsime. No ikka heldinult meenutan, kuidas mul otseloomulikult midagi süüa kaasas polnud ja Kerttu mulle rõõmsalt öösel võileiba ja vett pakkus. Ja kuidas järgmisel hommikul avastasin, et meil pole ka juhtumisi küünekääre kaasas.. “Kuule Kerttu, ma laenaks sinult neid käääääre ka veeel”.. ja lõpuks suurel ühisrindel saime me koos perepalatid ja ka need olid ühel korrusel ja kõrvuti ja siis oli juba harjumus nii suur, et õhtul sain veel “kuule Kerttu, laena mulle neid rinna kompresse ka veel” küsida.. 🙂 Preilid ise Tallinnas ja lähistel ei ela ning tulid spetsiaalselt kaugemalt kohale, mistõttu oli eriti hea meel! Muidugi mängutuppa astudes jalutasin kõigist rõõmsalt tervitades mööda ja otseloomulikult ei tundnud ma Kerttut ära, aga no õnneks teadmine jõudis kiirelt kohale 🙂 Igatahes oli nii tore jälle beebisid näha, juba seetõttu, et nad kasvavad nii ruttu ja seekord ma teadlikult filmima ei asunud, sest käed-jalad olid tegemist juba piisavalt täis.. kuid jagan teiega mõnda pilti!

KUU LÕPUS SPASSE!

Otsustasime, et aeg on nüüd küll seal  maal, et oleks kena ette võtta üks väike minipuhkus ja seda LÕPUKS OMETI KAHEKESI. Kohe pärast pühi suundume me Estonia spasse, nii et ma tõesti ei jõua ära oodata! Peame siin plaani, kuidas stardime Tallinnast võimalikult vara.. no mis sest, et spasse alles 14 – 15 paiku sisse saab – teeme 10 vahepeatust, istume lihtsalt autos, lähme teeme ühe varajase lõunasöögi ja võtame väiksed dringid näppu 🙂 Minul on näiteks konkreetne plaan minna veekeskusesse ja lihtsalt vees lakke passida. Ilmselt vahepeal tuleb ka pikem saunatiir ette võtta ja siis jälle vette tagasi. Täpselt selline tunne on, et tahaks LIHTSALT OLLA, naerda, fun’ida ja  rääkida tühistest asjadest.

Püha taevas, kuhu me need vaesed, vanemateta lapsed paneme!? Siit ka teine detsembrikuu projekt. Otsustasime kuu algusest hakata Norat ämmaga harjutama. Mõned korrad on ikka trehvatud, aga sellist päris hoidmist pole olnud. Võtsimegi siis ette, et kord nädalas käin Noraga külas ja jätan ta mõneks tunniks hoida. Ütleme nii, et algus väga kergelt ei läinud, kuid tänaseks on tal üsna ükskõik, kes talle parasjagu banaani sisse söödab. Tahtsin juba kirjutada, et ämm jääb esimest korda Nora valvesse, kuid tegelikult on täitsa vastupidi. Lenna läheb minu emale hoida. Kirjutan ka mingi hetk sellest, kuidas me lapsi üldse hoida tahame anda, miks nii ja millistel põhjustel.. Igatahes lühidalt on meil plaan Pärnusse põgeneda, nii et kui kumbki vanematest peaks saatma sõnumi, et nüüd on pekkis, siis sorry, peame käed tõstma, oleme 1.5 h kaugusel ja ei saa hetkel aidata. Kirjutan siia etteruttavalt ära, et tegu on siiski naljaga ja kõik ahhetused – ohhetused võib rahus endale jätta 🙂

JÕULUPEOD! 

Olgem ausad, ongi juba jõulupidude aeg käes ning kui koguaeg sai seda saginat edasi lükatud, siis enam pole seda kuhugile lükata! Lennal oli lasteaias jõulupidu ning meil käis ka jõulumees, kes lahkelt lastele isiklikud kommipakid ulatas. (Ma küll ei saa aru, miks on valla poolt lastele ette nähtud kommipakid!? Möödunud aastal tegid lapsevanemad ise kingitused. Maksime vist vaid 5 eurot ning kõik lapsed said endale supertoreda muinasjuturaamatu ühest elevant Ellenist. Mitte, et ma kuidagi tänamatu tahaks olla, lihtsalt mul on tunne, et neid komme tuleb uksest ja aknast nii palju sisse, et kuskilt võiks seda veidi piirata. Meie peres on töökohtade poolt lastele juba 4 suurt kommipakki ette nähtud, lisaks lasteaiast ja veel kindlasti jõululaualt)

Jõulupidu nägi meil välja selline, et vanemad istusid ringis ning peamiselt pidid ise kaasa esinema. Tegelikult on lapsed tublid ja teevad kaasa, aga reeglina on ikka nii, et kui vähegi vanemad kaasatud on, siis õpitud kava niiviisi järgi ei tehta nagu näiteks tavapäraselt laulutunnis kombeks. Tore oli sellegipoolest! Üldse Lenna on meil huvitav tüüp. Ta on meil selline kange sell, et tema otsustas näiteks terve peo aja lihtsalt jälgida. Meie oleme juba ise nii harjunud, et kui ta on veidi kärarikkamas seltskonnas, manab ta ette tõsise näo ning ei kavatsegi mingit naeratust  välja näidata. Kujutan juba ette, kuidas ta tulevikus lasteaia fotosid vaadates küsib “kas kõik need üritused olid nii jubedad!?”

Igatahes loba läheb nii pikaks, et vaadake parem videost ise järele! Katsusin seitsme minuti sisse ära mahutada kuuse toomise, ehtimise, piprkoogiteo, jõulupeo ja ühe argipäevase hommiku 🙂

3 thoughts on “VLOG: Loome jõulumeeleolu

  1. Tiina says:

    Ma soovitaks teil minna Hedonisse. Lihtsalt sellepärast, et seal on väga hea ja võrreldes Estoniaga- no Estonia saab minult 2 punkti, Hedon 9. Mul oli muidugi Estoniaga ka nii halb kogemus, et esimest korda elus kirjutasin kaebuse, mis muide ei tähendanud hotellile suurt midagi, loodeti, et äkki ikka külastame neid veel. No ilmselt mitte. Ja kusjuures, vähemalt letihindades, on Hedon soodsam. Kui te ka kahekesti lähete, siis Hedon on romantiliseks ja luksuslikuks olemiseks minu meelest sobivam 😉

    • NautigeHetke says:

      Vaatan järele! Muidu minule Estonia hästi meeldis. Käisin möödunud kuul seal Lenna, ema, õe ja tema lapsega ja jäime tõesti rahule.
      Sellepärast mõtlesingi, et tahaks Erikule ka ära näidata 🙂
      Aga, mis teil ebaõnnestus, et kaebuse pidite esitama?

      • Tiina says:

        Ma lugesin jah seda postitust, et käisid 🙂 Spa osa iseenesest oli ju ok ja seal mulle meeldis. Hedoni spa on palju väiksem, kui Estonias muidu. Aga Hedonis saab Vaikse spa juurde osta, kus on korraga vähe inimesi, pluss lapsi sinna üldse ei lasta. Hästi privaatne 🙂

        Aga Estonias- no esiteks hind on kallim kui öö Hiltonis, kvaliteet pole võrreldavgi. Alates vastuvõtust oli kõik valesti, ei saanud me tuppa lapse voodit, kui see toodi lõpuks, olid voodipesud sinna visatud, mitte ei toodud valmis tehtud aset. Me ei saanud spakiipe, millest tekkis spa ukse taga segadus- meid ei tahetud sisse lasta. Tuba oli määrdunud seintega, vannitoa uks konkreetselt sisselöödud (no selline rusika suurune auk), vannituba iseenesest oli vääääga väike. Toa akna taga olid meil ventseadmed!!! mis huilgasid terve öö. Ma soovisin tuba vahetada, aga seda meile ei võimaldatud. Hommikusöögile läksime tund enne lõppu, toit oli otsas, lastetoole polnud, järjekord ainuüksi kohvimasina taga oli pooletunnine. Muidu see hommikusöögi asi polekski nagu olnud midagi hullu, olekski võinud oodata rahulikult, ning olla arusaav külastaja, et hotell ongi täis, aga see oli juba viimane piisk karikasse, selline tunne oli, et kas saab veel midagi valesti minna??!! Kui check out tehes küsiti, et kuidas meile meeldis, siis ütlesin ausalt, et tegelikult ei meeldinud ning hind (135 EURi öö) on selle hotelli eest too much, paras 50 eurine hotell on see. Paluti saata kirjalik kaebus, tegin seda ja vastu sain, et nii kahju, loodame et külastate meid veel. Ma nüüd siis kirjutasin ka, et oleme nõus andma teise võimaluse Estoniale ja palusin meile teha pakkumine, sain sellise hinna, et Hedoni letihinnad on ka soodsamad. Thanks but no thanks ütlen ma selle peale. Hedonis olen käinud tänaseks 3 korda ja panin ka järgmiseks nädalaks sinna bronni. Ma ei kahtle enam üldse valikus 🙂 Aga lihtsalt info osas, et V Spa Tartus on veel parem minu meelest 🙂 Hedon 9, V Spa 10! Estoniasse ilmselt never.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga