Videopostitus tüdrukutest!

Üks õhtu teatab Erik, et tal hakkab telefonimälu täis saama ning enamus sisust on videomaterjal tüdrukutest. Mis me teeme? Tõmbasin siis meie mõlemi suve jooksul tehtud klipid arvutisse ja no mis ma oskan kosta – ca 240 faili! Teadsin, et kui ma neid kokku ei pane, siis need lihtsalt jäävad kuhugile. Küll on tore, pressisin ilusti 9 minuti sisse üht-teist ära ja nüüd on tüdrukutel jälle miskit suvest  mälestuseks. Ilmselt teistele on kordi igavam vaadata, kui endile.. aga ma olen juba selline, et ei viitsi ise pikki lobavideosid vaadata ja nii ma siis hakin alati lõbusamad või tähendusrikkamad hetked meie käikudest kokku. Ma pole veel omadega sinnamaani jõudnud, et viitsiks timmida helisid, teha introsid jms. Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et Lennal on juba praegu põnev neid vaadata ning see motiveerib mind vähekene rohkem. Täna vaataksin isegi hea meelega videosid oma lapsepõlvest. Suured kiidusõnad muidugi Erikule, kes neid nii palju filmib, sest nii on mul ka võimalus näha neid hetki, mis muidu ehk märkamata jääks!

Vaatasin neid videoklippe ja süda täitub rõõmuga. Küll meil on ikka palju vedanud! Muidugi on ka tohutult väsitav, tüütu ja on hetki, mis nii väga ärritavad.. kuid endiselt kaalub kõik see muu toredus need kurnavad olukorrad üle..  Tihti ikka imestatakse, et kaks väikse vanusevahega last ja veel kolmas ka järgi tulemas. See tundub ilmselt kõrvalt vaadates nii jube! Aga tõesõna selle sees olles vist harjud nii ära, et see, mis teistele külmavärinaid tekitab, on enda jaoks harjumuspärane ja iseenesest mõistetav. Üks hetk on mingi kisma ja juustest tirimine, teine hetk mängitakse sõbralikult koos.. ja just nädalavahetusel naersime väljas söömas käies, sest avastasime üks hetk, et Nora istub nagu boss nukukärus ja Lenna veab teda suurima rõõmuga mööda söögikohta ringi. Hästi palju on tegelikult selliseid hetki, mis teisteni ei jõua. Need on tüdrukute omavahelised õrnutsemised ja hellushetked, kus on näha, et nad nii väga naudivad koosolemist. See, kuidas nad salamisi sosistades plaani peavad, mis jama veel korraldada võiks, on naljakas! On imearmas, kui Lennale lasteaeda järele minnes jooksevad kõik lasteaiakaaslased Norale tormi.. Lenna nägu muutub aga tõsiseks ja lükkab aga teisi nagu kärbseid Norast eemale – minu väike emalõvi! Noral on mingi uus komme, et tore oleks mitte turvapatja- ja vööd peale panna, vaid selle asemel kisa teha. Ma olen vähemalt kolm korda ta autost välja tõstnud ja öelnud, et kui ta ennast kinni ei lase panna, jääb ta lihtsalt maha. Lenna aga asub ruttu suurema õe rolli ja üritab Norale selgeks teha, et ta peab PÄRISELT ka vöö peale panema, sest muidu ta jääb TÄITSA üksi ja peale kauba ei saa järgmine kord igasuguseid toredaid asju meiega koos teha. On olukordi, kus Nora hakkab igavusest Lennale närvidele käima, haarab aga juustest ning enne lahti ei lase, kui karvad peos on.. Lenna reeglina samaga ei vasta, kuid kui vastab, siis ehmatab ise Nora nutu peale ja kukub aga lohutama seda osapoolt, kes tegelikult alustas. Leenu on meil suurepärane suurem õde! Just imestasin Erikule, et huvitaval kombel pole ma tüdrukute vahel kadedust veel näinud. Sellist – miks temal on või tema saab!? Oleme Lennaga Norale riideid käinud ostmas ja selle asemel, et ise midagi tahta, on ta nii rõõmus, et Nora sai endale kiisupildiga pluusi või roosad püksid. Tahaks juba huviga näha, milliseks see kamp muutub, kui Rosanna ka veel nendega liitub 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga