Videopostitus: Milline Lenna meil pooleteise aastaselt on?

Olen juba ammu tahtnud Lennast veidi kirjutada. Just sellest, milline iseloom tal kujunenud on ning me ei saaks tema üle rohkem õnnelikud ollagi!

Lennal on oma kindel mina nagu tegelikult kõikidel pea 2-aastastel põnnidel. Küll aga olen tähele pannud, et temasse tuleb hoopis teisiti suhtuda. Temaga tuleb alati läbi rääkida ning sellist asja ei eksisteeri, et ütled “pane need kummikud jalga”. Läheneda tuleb hoopis kaugemalt, alustades sellest, mis ilm täna õues on ja et vihmase ilmaga tuleks kummikuid kanda, muidu saavad jalad märjaks jne.  Või siis ükskord sõitsin temaga ehk 50 meetrit nii, et ta istus mul ees süles ning kui hiljem talle järele läksin ja tooli hakkasin panema, siis hakkas hull võitlus pihta, suure kisaga. Ilmselgelt oli aru saada, et ta on segaduses, miks ta jälle toolis peab istuma. Tõstsin ta siis õue maha ja pidasin taaskord läbirääkimisi, miks ta ikkagi taga toolis istuma peaks. Me oleme püüdnud igaljuhul vältida seda, et jõuga mingeid asju ära teha, sest see tegelikult hästi ei lõppe. Alati me küsime, kas ta ikka tahab ja pärast MJAH’i tegutseme alles edasi. Ta tundub meie jaoks nii arukas, ise olles veel nii pisike.  Õhtuti me paneme teda magama nii, et viime võrevoodisse, teeme musi, soovime head ööd ja tuleme ära. Ühel õhtul hakkas Lenna nutma ja Erik läks küsis temalt, kas ta tahab ühte lugu kuulda. Vastuseks JAMH, siis jutustas ta talle, kui tubli tüdruk ta ikka on ja et pangu ilusti silmad kinni ning jäägu magama. Lenna viskaski end koos kaisuloomaga pikali ning pärast seda enam ühtki häält sealt toast ei tulnud. Hetkel on meil unega ka väga – väga vedanud – 21.00 paiku paneme ta õhtul voodisse, tuleme ise filmi vaatama ning hommikul ärkab ta 8 – 9 vahel. Vahel küll öösel niheleb ja harva kolib ka meie voodisse vastu hommikut, aga need võib pisiasjadeks lugeda.

IMG_1289

Paljud imestavad, et issand kas Lenna vahel naerab ka või ta ongi koguaeg hästi rahulik. Ma mäletan, et kui hoidsin sama vana neiut ülikooli ajal, siis küsiti minult korduvalt seda. Ja nüüd siis on minul selline preili, kes väljaspool kodu jälgib hoolikalt ning niisama naerma ei kipu, on üldiselt väga rahulik ja vaoshoitud. Ta ei jookse võõras kohas pea laiali otsas ja on pigem selline paikne. PIdevalt hoiab ta meil silma peal, isegi kui me arvame teda seda mitte tegevat. Temaga on tõesti supermõnus igal pool käia. Autosõitude ajal ta tavaliselt laulab (sõnadeta) või teeb tantsuliigutusi, söögikohtades mängib mängunurkades seni kuni oleme lõpetanud ja poes järjekorras suhtleb vabalt teiste ootajatega, viidates neile näpuga “EEE”. Muidugi tuleb ette ka kannatamatust, aga see on pigem enda valitud vale aeg, st kui oleme uneaega oma lõunaste tegemiste sisse sõitmas.

Tegelikkuses on Lenna ülimalt rõõmsameelne, seda kodus ja lähedastega. Väike naerupall, kes teeb enda arvates jube head nalja. Tema parimaks omaduseks(?) on tema hellus. Ta on ülimalt armas ja hell neiu. Ma absoluutselt ei liialda, kui ütlen, et ta käib päevas vähemalt kümme korda mind ja Erikut musitamas või kallistamas. Näiteks televiisorit vaadates tuleb ta kaksiraksi sülle, võtab põskedest kinni ja hõõrub oma nägu minu näo vastas, kallistab ja silmadest peegeldub see headus ja siirus. See on nii tohutult armas! Minu ja Erikuga on ta selline pidevalt, Vilkuriga samuti paar korda päevas, kus paneb oma näo ta juurde ja nühib ennast ta vastas. Mõned korrad olen oma emaga ka teda nii näinud. Näiteks ema juurde hoovi marju sööma minnes ulatab ta talle mõned ja Lenna läheb lihtsalt kallistab ja paneb põse ta vastu. Me oleme ikka mõelnud, et kust selline armsus tuleb ja ma siiralt usun, et ta matkib palju meid. Me oleme sünnist saati teda palju musitanud ja kallistanud ning naerma ajanud ja seda siiamaani. Erikust sai see alguse, sest ta on koguaeg selline olnud, ka minuga enne Lenna sündi. Mina olen muidu pigem vastand, aga selle 1.5 aasta jooksul olen ma ise ka nii palju muutunud. Me musitame ja kaisutame Lennat isegi poes. Ma usun, et mõne jaoks võib see kõrvalt vaadates päris veider tunduda.

IMG_1269

1.5 -aastase patsid

Vaatan, et ma jään juba liiga pikalt kirjutama.. Tegelikult tahtsin selle postitusega öelda, et mulle on alles nüüd kohale jõudnud, kui tore tunne on olla ema. Just selles osas, et varem oli ka tore, aga alles nüüd on Lenna hakanud mulle nii palju emotsiooni tagasi andma. Ma näen igast ta liigutusest, kui kallis mina ja Erik talle oleme. Siiralt loodan, et uue lapsega tekib samasugune side! 🙂

PS! Muidugi ma mõistan, et igal eluetapil on omad mured ja rõõmud ning kes teab, ehk kirjutan poole aasta pärast kohutavast kahesest, keda ma õhtul 3 h järjest magama panen. Aga seniks naudin praegust hetke väga!

Videos veidi argipäevast Lennat ja üks kiire poeskäik. Poes käime me kas minu süles või minuga kärutades. Erik peab siis eemale hoidma 😀 See on vist mingisugune ema- tütre pühakäik!

3 thoughts on “Videopostitus: Milline Lenna meil pooleteise aastaselt on?

    • NautigeHetke says:

      Tänud! 🙂
      Kõige tähtsam sõna, emme, tuleb vabalt ja õigel hetkel. Ülejäänud üksikud sõnad tuleb paluda tal öelda. Näiteks aitäh ja issi.
      Lutist võõrutamine läheb meil tasapisi. Mõned lõunauned oleme ilma saanud. Ämma juures on ta koguaeg ilma lutita ning kuna oleme nüüd kolm päeva reisil, siis esmaspäeval tagasi tagasi tulles üritame lõplikult ära lõpetada 🙂

  1. Maret says:

    Edusammud ju! Lõikasin täna koos lapsega luti otsa kääridega maha ja ütlesin, et lutt on katki. Ise läks ja viskas selle prügikasti. Nüüd lõunaunne jäädes paar korda küsis luti järele ja selgitasin / tuletasin meelde, et see läks katki ning ta ise viskas luti ära. Praegu magab, uinus rahulikult. Ehk läheb sama taktika ka öösel loosi.

    Ootan juba kontserdi postitust 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga