Videopostitus: jõulukuu sai sel korral selline ..

Kuidagi hirmus, kuid samas ka lootustandev on mõelda, et ega siin on üksikud päevad vaid uue aastani jäänud! Detsembrikuu on olnud selline huvitav. Ligi pool kuud veetsin ma lastega omapead, aga kõik sujus kuidagi hästi ning midagi ei jäänud justkui tegemata. Päkapikud käisid usinalt, kuusk sai koju toodud, kodu ehitud, piparkooke korduvalt küpsetatud. Sai jõulusoovid saadetud ja päkapikkudega kirju vahetatud. Jõuluvana tõi head ja tegime ka ise head! Sel aastal valisime välja  kaks perekonda, keda tehnika, riiete ja mänguasjade ja magusaga abistasime ning oma osa said ka Jõulutunnel ja Inglite aeg. Jõulukuul sai palju ka multifilme vaadatud! Detsembrikuus tegin algust ka talisupluse/ujumisega ning tegelikult läks jõulukuu täitsa toredalt. Enne pühi hakkas juba teatav tüdimus tekkima, kuid perekonniti istumised möödusid endiselt mõnusalt ning tore oli väiksemas koosseisus pereliikmeid näha. Meie oma perega otsustasime, et võtame kõikidest plaanitud üritustest osa. Ära jäid muidugi firmade jõulupeod jms., kuid ei näinud ühtegi põhjust, miks mitte oma pereliikmetega kokku istuda.

Väga hea meel on ka jõulude kui terviku õnnestumise osas, sest eks peamine rõhk on siiski lastel ning kogu seda jõulumaagiat oli tore ka sel aastal täies mahus lastele edasi anda. Nii tore on mõelda, et need täiskasvanutele veidi tüütud plaatide kaupa piparkookide küpsetamised või mis tahes muud traditsioonid jäävad lastele kuhugi ajusoppi meelde.  Me oleme vähemasti proovinud kõik kuuse toomise/saamise, päkapikkude temaatika, piparkoogid ja kingituste tegemised jpms hästi põnevaks muuta. Mäletan, et sel aastal istusin tüdrukutega ühel lõunapoolikul, joonistasime guaššidega ning jäin kuidagi lapsepõlveradadele uitama, kui üks hetk tekkis mõte, et kuulge tüdrukud, kas te tahaksite näha neid ehteid, millega mina kunagi oma kodus kuuske ehtisin. Teadsin, et üht – teist peaks alles olema ning paljudel ehetel on ju täitsa oma lugu rääkida. Mäletasin, et meil oli alati kuuske ehtides jutt, kuidas üks kommina näiv ehe mu õe poolt kunagi lapsepõlves tehtud sai.. ning mõtlesin, et tüdrukutel oleks ka tore neid asju näha ja kuulata. Leppisin oma emaga kokku, et äkki ta tahaks nad kuuse ehtimise ajaks külla kutsuda ning sealt keris vanematel juba ise mõte edasi, et prooviks siis äkki ise hoopis kuuse ka tuua. Nii, et laske aga mõttel alati veereda, alati võib midagi uut ja toredat välja kooruda. Aga jaa, sellised pisiasjad on toredad! Päkapikk tõi tüdrukutele selgi aastal igale ühele oma ehte, mille taga oli loomale vastav kirjeldus, mis sobis iga lapse iseloomuga. Mina mäletan veel oma lapsepõlvest, kuidas jõuluvanast jäid jäljed maha ning nii avastasin ka sel aastal end jahu maha kallamast ja päkapikkude jalajälgi ootamas. Ja tõesti, tõesti, hommikuks olid asitõendid olemas! Mulle tundub, et lastega on see jõulude meeleolu ja trall palju põnevam ning pakub rohkem pinget, kui lasteta. Võibolla eksin, kuid mulle tundub, et suurema maagia annabki see uskumine habemega mehikesse ning lastel see särav silm, kui nad nii põnevil olles usuvad ja kaasa mõtlevad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga