Vau – 12 ühist aastat!

Vautsi – vau!  3. oktoobril, kaksteist aastat tagasi, oli meil Erikuga esimene “deit”. Teate, kuidas 13 – aastane deidil käib? Vanasti olid sellised toredad asjad nagu CD – playerid, aga eriti lahedad olid need, kes said juba mp3 mängijat kasutada. Minul oli see suurepärane võimalus ning kuna meil tol ajal tuli kuidagi jutuks, siis selle asemel, et koolis seda Erikule laenata, läksin ma talle spetsiaalselt õhtul trenni vastu, et ikka isiklikult asi üle anda. Trennid  toimusid Soku korvpallikoolis, mistõttu sellest esimesest õhtust alates kohtusimegi mitmeid kordi Mustamäe Magistrali keskuse ees. Ja mis me siis tegime? Jalutasime kõik need korrad Mustamäelt Pääskülla, rääkisime juttu ja õppisime vast teineteist tundma. Tagantjärele naerame, et oli ikka viitsimist!

Esimesel aastal olid meil kõikvõimalikud pubekatülid, alustades näiteks sellest, et ma üldse Erikut ei näe – tuletan meelde, et käisime ühes koolis! Küll aga Erik käis alalõpmata trennides ja võislustel, nii et koolist vaba ajaga oli kehvasti. Aastate jooksul tuli midagi välja mõelda ja eks kõige parem mõte oli ikkagi see aeg leida. Nuputasime, mis me nuputasime, aga lahenduseks oli aeg koolitundide arvelt.  Mõned tunnid koolipäeva lõpust, mõned algusest, vahel terve päev. Ausalt öeldes, ega see hinnetele väga ei mõjunud, sest tunnistusel olid reeglina ikka suures osas 4-5’d. Meie mõlemi vanemad käisid aktiivselt reisimas ja Eriku vanematega oli eriti hea lugu, sest nädalavahetuseti oli korter alalõpmata vaba.  Nii me kolisime kordamööda teineteise juurde sisse. Ega ma ei teagi, mis mu vanemad tol hetkel mõtlesid, ilmselt olid veendunud, et ööbin sõbranna juures. Nädalavahetused olid tihti sellised, et pärast Eriku võistlusi toimusid tema klassiõdede-vendade, tuttavate juures sünnipäevad, maja – ja korteripeod. Keskkooli aeg tervikuna oli tohutult ühendav, sest tegime kõike koos. Me õppisime, fun’isime, käisime sõpradega väljas, ühisüritustel, pidudel, reisimas jpm. Tundub, et see aja leidmine oli üks igavesti hea mõte, sest nii saigi alguse meie üheks kasvamine.

Pärast keskkooli hakkasid arengud toimuma nii ruttu, et raske on järge pidada, kuid orienteerume ikka aastate kaupa, sest igal aastal on mõni suur sündmus toimunud – kokku kolimine,  ülikoolide lõpetamised, elukohtade vahetused, abiellumine, reisimine, laste saamine, oma kodu ehitamine.  On super lahe tagasi mõelda, sest oleme nii palju koos teinud ja kogenud, nii suuri, kui väikseid asju. Uskumatu, et ühest mp3 – playeri laenamisest sai alguse see, kuhu me tänaseks jõudnud oleme!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga