Uus pereliige!

Oleme nüüdseks peaaegu neli nädalat oma kodus elanud ning kuna maja on kolmele inimesele mõnusalt suur, siis otsustasime, et pole mõtet kodulooma võtmisega rohkem venitada. Esialgu plaanisime (loe: mina plaanisin) kassi võtta järgmisel aastal. Olin juba valmis mõelnud, et kui tõukassi teed lähme, siis võiks meie kodus olla üks lontkõrv Scottish fold. Kuna Erikul enam ei kannatanud oodata, siis lükkasime oma plaani veidi varasemaks – nüüd ja kohe.

Miks kass? Oleme mõlemad rohkem koerainimesed olnud, kuid otsustasime, et koera võtame siis kui lapsed on veidi vanemad. Koeraga on kõvasti rohkem tegelemist ning praegusel hetkel see meile ei sobiks.  Muidu mõlgutame mõtteid ikka sellise keskmise toakoera osas. Kassi juurde tagasi tulles, siis viimased pool aastat elasime me koos ühe kassipreiliga, kellel oli Lennaga ülihea side ning tahaks, et saaks jätkuda.  Lisaks on meil majas nii palju ruumi, et imelik oleks kui me ühtegi kodulooma endale ei võtaks.

Kust me kassi võtame? Ausalt öeldes ei teagi, mida arvata. Nimelt kirjutasin ma kõigepealt ühele MTÜ’le. Nende kodulehel jäi mulle silma kaks ilusat, alla 1-aastast, kassipreilit. Pärast sooviavaldust sain neilt praktiliselt kohe vastuse koos küsimustikuga meie pere kohta. Kirjutasin siis pikalt ja laialt, kuidas me elame, mis tingimustes hakkab kass elama. Mida me omalt poolt kassile pakume jne. Seda teksti lugedes võiks öelda, et igal koduta kiisul oleks väga hea meel sellisesse perre sattuda. Üllatav on aga see, et vastasin neile juba möödunud neljapäeval, kuid siiani pole tagasisidet saanud. Olgu öeldud, et facebookis jagatakse informatsiooni igapäevaselt, seega võib arvata, et minu vastused on nendeni juba ammu jõudnud. Millegi pärast on mul tunne, et oma vanuse tõttu me neile väga ei kvalifitseeru. Igatahes minu jaoks on see ääretult imelik ja ebaviisakas mitte vastata. Veel enam, kui kasse on nii tohutlult palju, kes endale kodu otsivad. See selleks. Mulle igatahes väga meeldivad kaks kassi sealt, aga no pole midagi teha, kui inimesed ise kasside loovutamisest ei huvitu.

Otsustasin siis kirjutada meie valla elanike gruppi, kust sain koheselt positiivse tagasiside. Üks oranz kiisu on nüüd broneeritud. Tegemist on isase kassiga. Ta sündis alles märtsi lõpus, seega peame vähemalt mai alguseni ootama.  Otsus, kass võtta, on enam kui kindel. Ostsin juba ka kassile liivakasti ja sööginõud ära.

Siiski enne lõpliku kassivõtmist tahaksin uurida kassiinimestelt mõnda asja:

  1. Kui palju teie oma kogemusest ütlete, et isasele kassile võiks eelistada pigem emast? St. kuidas kommenteerite jutte “isased on võitlejad, emased koduhoidjad”. Olgu öeldud, et plaanime kassi kindlasti steriliseerida/kastreerida.
  2. Kas toa-õuekass või ainult toakass? Meil on 250 m2. pinda, kus kass saab oma aega veeta. Mida arvate sellest, kui kass oleks ainult tubane? Kas muutuvad õnnetuks ja kräunuvad või pigem ei tea, mida välismaailmast üldse oodata. Ise olen mõelnud, et esimesed kuud õue ei laseks, hiljem aga hakkaks vaikselt harjutama.
  3. Millist kassiliiva ja kassitoitu enim eelistate anda? Kassikrõbinatest on endale silma jäänud Royal Canin.
  4. Kas teie kodus on kraapimispuu oma eesmärgi täitnud?
  5. Kui vana kassi te endale võtsite?

Siiralt tänan kõiki, kes viitsivad mõnele küsimusele vastata! Iga vastus abiks ikka 🙂

IMG_9977

Leenule räägime juba praegu igapäev, kes meile tulemas on 🙂

36 thoughts on “Uus pereliige!

  1. Tiia says:

    Meie võtsime enda kassi varjupaigast aasta tagasi ning kass oli siis veidi üle aastane ning jätsime ta toakassiks. Küll aga oleme talle paaril korral rihmad peale pannud ja temaga rõdul käinud, kuna talle hullupööra meeldib päikese käes peesitada. Kastis käimiseks oleme jäänud dr,sterni kristallide juure. Minu meelest palju parem kui liiv ja kassile meeldib samuti rohkem.
    Varjupaigast saime kaasa küll väikse kraapimispuu, kuid seda ta ei ole kordagi kasutanud.

    • NautigeHetke says:

      Tänud! 🙂 Kas kass, kui ta korra õue saanud on, ei näita teil mingil viisil erilist soovi uuesti minna? Kräunudes, kraapides vms.? Kas kass on opil ka käinud?

      • Tiia says:

        Emane kass on ja opil on samuti käinud. Peale õueskäimist mõnel hetkel kräunub, aga pärast ei ole ena m midagi 🙂

  2. Kristiina says:

    Appi Lentšik on niiii armas 🙂 ja juba täitsa piigaks sirgunud 🙂

    aga vastan mõnele su küsimusele ka 🙂
    Meie võtsime oma Villu umbes 4-kuuselt ja ta isane, kuid ei ütleks, et hull võitleja on. Meile täitsa sobib, poeb ikka kaissu hellushetkedel. Mul vanematel oli emane ja see karjus ja röökis oma tiiraseperioodil oluliselt rohkem. Villu on lõigatud ja mingit jooksuaega kui sellist nagu polegi.
    Toidust välista kindlasti need Friskised ja Wishkasid või misiganes nende nimed on 😀
    Meil sööb purina one kassitoitu ja sellega on rahul. Vahepeal harva ostame vahelduse mõttes royalit ka.
    Kraapimispuu kohta nii palju, et ostke kindlasti selline, kus köis on ümber toru. See tavaline plaat ei lähe neile väga peale minu kogemuste põhjal. Meil läks algul ikka diivan loosi ja nahkosa kõik rikutud, aga noh.. elu õied 😀

    • NautigeHetke says:

      Jaa, ta hull asjataja 🙂
      Just mõtlesingi, et sa oled üks neist kellel isane kass on. Peaks ikka üle küsima.

      Mulle aina enam tundub ka, et väga vahet pole, mis soost.
      Kas illu kraabib sul seda muidu usinalt?

  3. Anni says:

    Lapsena maal elades olid meil alati õuekassid, kes vahel ka toas käisid ja neile tundus selline süsteem meeldivat.
    Minul endal isiklikult on olnud 2 kassi. Mõlemad lõigatud isased, mõlemad esialgu plaaniga, et neist saab toakass. Aga reaalsus?
    1) Sophie (sest esialgu olin ma kindel, et ta on emane) elas mul korteris ligi aasta, võtsin ta, kui ta oli alles kahekuune kassipoeg. Sai kiiresti selgeks, kus on söök, kus wc. Eraldi kraapimispuud ei olnud ja ei kippunud ta mööblit ka lõhkuma. Olude sunnil kolisin korterisse, kus lemmikloomad ei olnud lubatud ja Sophie kolis maale, minu vanaema juurde, kus tema päevad möödusid õues ja ööd toad. Nähes teda õues jooksmas ja möllamas, sain aru, et see oli kassi seisukohast ainuõige valik. Kahjuks leidis Sophie autorataste all oma kurva lõpu.
    2) Suli elas minuga samuti korteris, kuid selle vahega, et sellele korteril oli rõdu, kus talle väga käia meeldis. Samuti oli tal suur kassimaja, kus ta rohkem magamas kui kraapimas käis. Puud ostes tuleks jälgida selle kõrgust ehk siis puu peaks olema vähemalt nii kõrge, et kiisu saaks end selle toel välja sirutada ja püstises adendis küüsi kraapida. Saatus oli Sulil kahjuks sama, mis Sophiel, lõpuks maale elama ja lõpp autorataste all, seega no more cats for me!

    Kokkuvõtteks, kui vähegi võimalik, võimaldage talle ka õues käimist. Muidu võib tekkida olukord, kus kiisu kogemata õue lipsab, seal on kõik talle uus ja võõras, eksib, põgeneb jne
    Minu kassid olid isased ja kastreeritud, seda just sellepärast, et nad tuppa sirtsutama ei hakkaks. Ja kumbki seda ka ei teinud. Peale opi läksid mõlemad mitu kraadi rahulikumateks ja mitu kilogrammi raskemateks! Kindlasti soovitan kassile ka kiibi panna, just eriti kui otsustate toakassi kasuks ja ta õue rändama peaks sattuma, saate oma kiisu suurema tõenäosusega tagasi, kui keegi ta leidma peaks ja varjupaika või loomaarsti juurde viima.
    Kassiliivast eelistasin neid nö kristalle, mis vedeliku endasse imesid, ei tekkinud haisu ja puhastama pidi harvemini. Kui teie kiisu ka õues käima hakkab, siis suure tõenäosusega hakkab ta ka oma asju ajama õues, minu mõlemad kiisud lõpuks toas kastis üldse ei käinudki 🙂
    Kassitoidust soovitan pigem kliinikus ja loomapoodides müüdavat. Miks? On küll jh kallim, kuid loomaarst tegi mulle selgeks, et tegemist on kvaliteetse toiduga, mida kiisu sööb vähem kui supermarketitest pakutavat. Lühidalt öeldes on nt Royal Canin korralik toitev söök, Whiskas ja muu selline McDonalds, mis kõhu ainult korraks täis teeb, aga muud head ei anna.

    Loodan, et minu pikast jutust oli natukenegi abi!
    Kiisud on ägedad!

    • NautigeHetke says:

      Tänud pika ja põhjaliku kommentaari eest! 🙂
      Esimese hooga ajas isase kassi nimi Sophie täitsa naerma. Meil on üldse nimevalikuks “asjad” 🙂

      Igatahes toidu osas olen aru saanud ja, et tasuks kvaliteetset toitu anda. Liiva osas sain targemaks 🙂

      Millised sinu isased kassid iseloomult olid?

      • Anni says:

        Väga mõnusa iseloomuga.
        Noorena muidugi sellised pöörased ja mänguhimulised, aga peale lõikust täielikud mõmmikud! 🙂
        Ühtegi halba sõna küll öelda ei oska, maal on emaseid ka olnud, aga miskipärast meeldivad isased rohkem 🙂

  4. Sti says:

    1. Minu meelest soo poolest väga vahet ei ole, eriti kui ilusti steriliseeritud/kastreeritud saab 😉 lapsepõlvest mäletan, et pigem olid emased kassid need, kes kodust ära jalutasid ning tagasi ei tulnud. Kassid on nagu inimesedki kõik väga erinevad.
    2. Kui on plaaniks toa-õuekass, siis tuleks hoov kindlasti ka vastavalt tarastada, et kass oma territooriumilt ei lahkuks ning lahkuda võib loomakaitse seaduse kohaselt vaid koos oma omanikuga, vabakäigu kassid on tegelikkuses keelatud. Kass otseselt sellest tegelikkuses puudust tundma ei hakka, vähe on tänapäeval neid õueloomi, kes teisiti hakkama ei saaks. (samamoodi on need tobedad uskumused ka nt, et iga emane kass peab ühe pesakonna ilmale tooma ja muud sellised eksiarvamused)
    3. Jällegi oleneb loomast. Nn otomari (lõigatud kassi) puhul kindlasti neile spets mõeldud toitu, kuid firmad on erinevad ning olen palju kohanud arvamust nt, et Royal Canini on pigem ülemakstud ja loomadele nii väga peale ei lähegi. Kassid võivad olla eriti väga valivad, soovitav on pisikesed eas erinevate asjadega harjutada, et ta hiljem midagi ei tõukaks.
    4. Jah, aga mitte see kipakas, mida poes müüakse 😀 need retditakse nii ruttu ära. Lihtsam on võtta mõni käänuline puu, see koorida, teha paar platvormi ning tüved katta köiega 😉
    5. u2,5/3kuu vanuselt sai võetud 🙂

    Ps. Mingil põhjusel nad nendele meilidele väga vastata ei taha jah. Olen ka ise saatnud kunagi, kuna nii ju reklaamitakse, et võtke ikka kusagilt turvakodust kass, neid seal nii palju. Mina ei saanudki vastust oma ankeedile. :/ seega sai paar kuud hiljem mujalt võetud.

    • NautigeHetke says:

      Ise mõtlen samuti, et vahet pole mis soost on, aga ikka on neid, kes mulle räägivad, et ikka emase kassi peaks võtma.
      Toidu osas peab ilmselt tõesti lihtsalt katsetama.
      Kraapimispuu mõte on päris hea! Kas te oma kassile tegite ise? Kui jaa, saada mulle pilt! 🙂

      Ja uskumatult nõme käitumine Kassiabi poolt. Ausalt öeldes päris närvi ajab. Ma ei saa üldse aru, mille järgi nad seal uusi omanike hindavad. Uskumatu nõmedus!

  5. Liisa says:

    Tervitused,

    mõtlesin jagada ka oma mõtteid sulle 🙂
    Meie peres on 2 poissi (4 ja 7) ning kass (umbes 4ne) ja kalad.

    Kassi võtsime kui pisem poja oli veel kõhus ja vanem tatsas ringi ja oli asjalik poiss. Kahjuks nagu sinagi kirjutad, tekkis mul miskisugune vastuolu ühega nendest kes kasse aitavad, aga ma arvan, et see oli pesaleidja hoopis. Nii et suundusin siis järgmise juurde, kes lahkesti oli nõus andma. Kahjuks hetkel ei mäleta enam millisest varjupaigast me kiisu võtsime, aga lastekodulaps see meie kiisu on. Sellega pead seega kindlasti arvestama, sa ei tea mis tingimustest see kiisu tuleb ja mida ta inimestest arvab.

    Meie kiisu esimesed kaks nädalat ainult susises nurgas. Meie vanem laps (sellel hetkel oli ta 2,5a) on väga mõistlik laps ja ei olnud ka väntsutaja, aga pai oleks ikka tahtnud teha, kuid susisevale kiisule ikka last lähedale ei lase. Nii siis oligi, oma 2-3 nädalat veetis kiisu meil voodi all, kapi nurkades, igal pool kuhu mahtus ja ma käisin vaikselt teda silitamas ja kohandamas teda selle eluga mis tal nüüd käes oli. Vaikselt harjus ja asi muutus paremaks, pereliikmed võisid juba pai hakata tegema. Siis sündis pisike, õnneks võin öelda, ta ei olnud armukade kass. Aga ka sellega peab arvestama, mõni hakkab beebi vankrisse pissima jms tegusid tegema. Korra tabasin ta öösel beebi voodi ääres turnimas…küsimärk otsa ees “kelle te koju tõite?” 🙂 Kuid meil laabus kõik õnnelikult. Umbes 2 aasta vanuselt hakkas kass ka külalisi aktsepteerima, sinnamaani läks alati peitu kui võõrad tulid.
    Kui võrrelda seda kes ta oli ja kes ta nüüd on, siis need on kaks täiesti erinevat kassi.
    Kassile kohaselt uriseb ta ka täna ukse juures, kui keegi ukse taga kobistab 🙂

    Mõned vastused ka:
    1. Olnud on kokku lapsepõlvest tänaseni 3 kassi, nendest 2 isast ja 1 emane. 3st 2 on võetud kodudest ja üks ( praegune) varjupaigast.
    Minu lemmikuks on siiski isased kassid, võib olla meil lihtsalt läks nii, aga mõlemad isased kassid otsisid lõpuks lähedust rohkem kui emane. Isased kassid kasvavad ka suuremaks ja on üldse uhked loomad 🙂 Kõik 3 kastreeritud/steriliseeritud.
    Kodudest võetud kiisud olid alguses rahulikumad, kuna nende lapsepõlv oli lihtsam. Iseloom on ikka igalühel enda oma ja kui mõelda, et 4aastaselt on nad sarnase käitumisega, siis oleneb palju kodusest kasvatusest 🙂

    2.Kui võimalik ja kass soovib, siis ma laseks õue ka. Aga oleneb ka kui lähedal naabrid on ja et kass neile tüütuks ei osutuks. Meie kiisu näiteks ei soovinud õue üldse ja “linnas” (Peetris) ei käigi õues. Suvel, kui maale läheme, siis ta tuleb kaasa ja seal on ta õues, käib õunapuu otsas ronimas. Aga hoiab üsna kodu ligi ja hulkuma ei lähe. Ma usun, et saad üsna ruttu aru, kas ta tahab õue või mitte. Samas kes korra juba väiksena õue murule mängima saab, sellest enam toa kiisut ei tee 🙂

    3.Meie kiisu sööb Royal Caninit (kliinikus müüdavat varianti), kuna muud poe toidud tekitavad põies põletiku ja siis läheb piss veriseks 🙁 Kuigi mulle isiklikult tundub, et see on ühe konkreetse liiva ja toidu kombinatsioon, mis selle olukorra tekitab, väidavad arstid, et ikka ainult toit 🙂 Eks nad teavad asjast vast rohkem. Enamasti kasutan liiva kristalle (sellised valged, kergelt läbikumavad).
    Kui kassi võtma lähed siis seal varjupaigas rõhutatakse toidu osa kindlasti üle ja mulle isikulult tundub, et varjupaigas kassid on parema toidu peal (paljud söövad Royal Caninit), kui need kes kodudes on (söövad seda marketites müüdavat kraami).

    4. Ainuke koht kus meie kiisu küüsi teritab on esikuvaip ja maal õunapuu. Muud pinnad on jäänud puutumata ja eraldi kraapimispuud me ei ostnud.

    5. Meie kiisu oli umbes 1,5kuune.

    Kõike head 🙂
    Loodan, et leiate enda kiisu!

    • NautigeHetke says:

      Hei!

      Väga lahe, et kirja viitsisid panna 🙂
      Usk isastesse kassidesse kinnitus!

      Hetkel on meil broneeritud üks kodukassi laps, sest Kassiabi ei vaevunud vastamast.

      Naabriteks on mul minu enda perekond. Eks seda õues käimist pean mõtlema. Mulle tundub, et vaatan jooksvalt. Pärast tõesti kass polegi väga huvitatud sinna tikkumast 🙂

      Tänud & head teilegi! 🙂

  6. Mari Liis says:

    Kassiabiga täpselt sama kogemus – lihtsalt ei reageeritud. Nendega sai ühendust võetud üldse sellepärast et otsisime kuldse börsi lemmikloomakuulutustest kassi ja Kassiabi omad olid lihtsalt eespool. Lõpuks lappasime ikka viimaste lehekülgedeni ja võtsime eraisikult – see kass sai nüüd juba kümneaastaseks.

    Mul on üks tuttav ka, kes Kassiabis vabatahtlik on ja ta peab neid hoiukodu kasse kõiki enda omadeks – põhimõtteliselt on nad saadaval, aga ta ei ole nõus neist ühtegi ära andma. Ilmselt sinna see koer maetud ongi miks nad neid välja ei anna.

    Aga kui loom lasta ära lõigata, siis minumeelest ei ole vahet kas on isane või emane – sellisel juhul käituvad nad minu kogemuste põhjal mõlemad koduhoidvalt.

    • NautigeHetke says:

      Väga tobe igatahes. Ise koguvad annetajatelt raha, aga midagi erilist selleks ei tee, et kassid hea kodu leiaks.

  7. Kitty says:

    Me võtsime omale paarikuuselt emase kassipoja. Praeguseks on juba üle 10 aasta vana. Peres on alati olnud emased kassid, nii et palju ei oska soolisel teemal sõna võtta. Paar kuud hoidsime ka sõbra isast sõbra kassipoega ja temaga tuli just eriti välja poetoidu kehv kvaliteet. Kõht oli tal pidevalt lahti ja oma murega läks ta kahjuks alati kuskile peitu (juhtmete rägastikku kapi taha jms). Kui toitu vahetasime The Hills’i kassipojatoidu peale, oli muutus ühe-kahe päevaga. Päriselt.. ma ise ka ei uskunud, aga selle kassi kõht ei kannatanud whiskasi. Enda emase kassiga arenes ka aastate jooksul nõrk seedimine (kõhukinnisus, oksendas) poetoiduga, aga The Hillsi sensitive stomach sobib talle juba 4 aastat. Kõrvale anname aegajalt toorest liha ja muud sellist, pehmet konservi ta isegi ei proovi enam.

    Steriliseerisime peale esimest jooksuaega (kuskilt kuulsin, et soovitatakse üks jooksuaeg ära oodata). Väga eeskujulik kass on, kassipojast peale sai aru liivakasti eesmärgist ja siinkohal julgen ka kindlasti kristalle soovitada. Pallikujulisi ei võtaks, need veerevad mööda elamist laiali ja tulevad käppadega kaasa ja siis kass saputab nendega. Kassidele üldjuhul meeldib turnida ja omada vaadet tähtsa üle, nii et elutoa nurgas kassipuu on tema jaoks väga oluline. See on tema turvatsoon ja valvepost. Elu jooksul on õppinud ainult seal kratsima, vahepeal muidugi oli probleem, et just pehmem tapeet läks loosi, aga pika koolitamisega (nina peale nipsu) kasutab siiski edukalt oma kraapimisposte kassipuu küljes.

    Üldiselt ta on meil toakass 99% ajast, kuid suveti käime temaga metsas jalutamas ja maal käies võtsime ka kaasa. Üldjuhul ei pannud plehku, sest ta on ara iseloomuga, kuid energiline kiisu võib liiga uudishimulik olla. 🙂 Õue minnes alati kardab esialgu, kuid koju jõudes paar päeva ikka näub ukse juures demonstratiivselt paar korda päevas ja küsib õue jälle.

    Kodu hoiab ta meil kindlasti, tema on perenaine. Kaitseb ka pereliikmeid. Kui sõbra koeraga teises toas järsemalt mängima hakkasime ja mürama, siis kass tuli kohe küürus selja ja jooksuga sisisema koera peale (sealjuures enne mängimist ta kartis ise koera, aga kaitseinstinkt lõi sisse). Magab alati pere juures ja vanemast peast ka ronib rohkem sülle. Nooremaga teki õhtuti jooksurallisid mõnda aega, aga see kestis ehk kümme minutit. 😀

  8. Liisa says:

    1. Meil on isane kass, pole kordagi sirtsutanud ega midagi. No meil on isemoodi kass, natuke selline pöörane, oli juba väiksest peale, aga seda heas mõttes. 🙂 Meil on kass kastreeritud.
    2. Meil on toakass, lasime tal üks suvi õues ka käia, esilagi rakmetega ja siis käis üksi. Kui sügis tuli, siis me ei tahtnud tal enam väljas lasta käia ja siis küll kass istus ja kräunus ukse juures. Õnneks see läks üle ja rohkem pole me teda õue lasknud, ainult rõdul vahel käib ja uudistab linde.
    Teil on maja nii suur, et väikseks see toakassile koha kindlasti ei jää. Meie kass näiteks armastab meie juures olla, harva on teises toas.
    3. Meie eelistame paakuvat kassiliiva, mitte kristalle. Meie loomaarst ei soovitanud kristalle lihtsalt sellepärast, et mõni kass võib neid süüa (mitte küll palju, aga siiski) ning see pole hea.
    Meie anname algusest peale Nature’s Protection krõbinaid ja neid sööb isuga, Royal Canin talle ei meeldinud, sõi pika hambaga. Lisaks anname konservi ka.
    4. Meil kraabib küll kraapimispuud, diivan on algusest saati terveks jäänud. Meile öeldi, et kui kass tahab kraapidamööblit, siis tuleks kasutada veepritsi ning see peaks nad kombest lahti harjutama. 5. Meie kass oli 2 kuune kui ta Kassiabist võtsime.

    Olen meie kassiga väga rahul, ta pole küll sülekiisu nagu enamus kassid, aga siiski on ta nii armas ja tore. Tahab, et temaga mängiksime ja on alati rõõmus kui koju tuleme. Minul on väga hea meel, et omale kassi võtsime.

  9. Angeelika says:

    Ütleksin kasside päästmisega tegelevate MTÜ’de kaitseks, et need on siiski 100% vabatahtlikusel tuginevad orgnisatsioonid. Nende väike hulk vabatahtlikke hoiab toimivana nende leitud hoiukodude süsteemi, püüavad tänavakasse nende täbarast elukeskkonnast kinni püüda, jooksevad haigete kiisudega loomakliinikute vahet, koristavad nende mitmekümnete kasside eluruume ja muid jooksvaid tegevusi.
    Kui mõelda, et nende hoole all on mitusada kassi ja vaja suhelda kõigi huvilistega, siis tõesti võivad vastused viibida. Palun seda mitte neile pahaks panna – nad tõesti teevad oma päevatöö kõrvalt nii palju kui võimalik.

    Endal on kogemus Pesaleidjaga ja sain endale võrratu pereliikme.
    Seni on mul kogemus ainult isaste kassidega – kõik on olnud pigem kergesti ärrituvad ja omaette hoidvad, seega väikeste lastega ei sobi. Vanemate emane kass on aga leebe ja tasane ning laseb end rõõmsalt paitada ning ei pea kartma, et tal järsku rahulikest paidest mõõt täis saaks.

    Pesaleidjast võtsin 10-aastase kassi ja seda seetõttu, et siiralt soovisin teha heategu. Kuna must-valged ja vanemad kassid on kõige ebapopulaarsemad, siis sellest ka selline valik. Omaks võttis ta mind esimesest õhtust ning alates sellest peale alati magab kaisus/voodis. Hoiab omasid, kuid on umbuslik võõraste suhtes. Nagu ka enne mainisin, siis isasasele kassile omselt saab tal hästi ruttu mõõt täis tähelepanust (paid) ja võib selle ruttu käpalöögi või õrna hammustusega lõpetada. Iseloomult on pigem tusane 😀 Samas on valinud endale 1 lemmik inimesega ja temaga on kannatlik ja leplik. Algusest peale on tal olnud kodus kraapimispuu ning see on üks ta lemmik asju.
    Samas ta on tubane kass ja seetõttu on küünte hoolduseks puu väga vajalik.

  10. Kaie says:

    Meil on isane ja emane kass, ôde venda. Môlemad said 6 kuuselt steriliseeritud. Isane on tôeline karakter aga kindlasti mitte agressiivne. Emane on jahil käija ja hiirte, lindude tuppa tooja. Isane ajab lihtsalt tuules lendavaid lehti taga 🙂 Emane on tôsisem, isasega saab rohkem nalja 🙂 Kuna elame Inglismaal siis siin on kombeks kassidel oma luuk ukse sisse panna ja käivad sisse välja nagu tahavad, ma pole kindle et Eestis seda kommet on. Tuppa nad üldjuhul ei tee sellest ajast kui said väljas hakkata käima, vahel kui on mingi kôhuhäda olnus siis on teinud. Meill on selline kratsimis post olemas aga üldiselt vahel on nad püüdnud ka mööblit kratsida aga ei midagi hullu.
    Meie vôtsime 8 nädalased kiisu pojad. Enne kui nad steriliseerisime kasutasime CATSAN-I liiva, ma pole kindle kas seda kaEestis on, selline valge ja hoiab aroomid hästi ära. Lapsena oli meil ka toa kass, lihtsalt kass otsustas peale rasket haigust, et tema ôue ei lähe. Ma arvan et kui harjutad sunniest saati et ei käi väljas siis nad ei tea muud tahtagi. Toidu poolest saavad meie omad kôike, odavat, kallist ja päris liha. üldjuhul nad ise otsustavad mis nad tahavad ja arsti juures oleme alati kiita saanud kui ilusa karvaga nad on, ja kaal on püsinud läbi aastate sama. Vot kui ahjukana teen siis ronivad kas vôi suhu 🙂

  11. A. says:

    Minul oli kass umbes 4. kuune, käis juba liivakastis ja täitsa ruttu kohanes ära. Ainult toakass on, meil väga tihe liiklus ning ellujäämisvõimalus suht väike kui õue laseks. Alguses andsin tavalist poetoitu, aga kuna karv oli tal päris lahti ja silm jooksis vett nt, sis mingiaeg hakkasin andma Royal Caninit ja Hillsi ja minu arust on muutus olemas. Ikka paremuse suunas. Minu kõuts tahab väga palju tegelemist, mängimist, räägin temaga koguaeg ja vist seetõttu ta näugub ehk rohkem kui mõni teine kass 😀 Õnneks pole pirtsakas, et tema jaoks pole probleem kui kast on üks või kaks päeva puhastamata, üldjuhul ikka püüan üle kahe päeva kindlasti üle käia.

  12. A. says:

    Aa lasime ära ka steriliseerida sest toakassil suur võimalus saada mingi kasvaja kui ei steriliseeri. Kraapimispost on tal ka olemas ja kasutab väga aktiivselt, pmst kõik ära kraabitud, kuigi on suur selline mitmekordne 😀

  13. M25 says:

    Minul on kastreeritud isane kass ja võitlejaga kindlasti tegemist ei ole. Pigem arglik. Sai võetud kuu või paarisena. Hetkel elab vanaema juures, kus on eramajade piirkond.
    Esimese osa oma elust (ja ka nüüd hiljem) oli/on õuekass, kui soovis, siis sai õue minna ja kui soovis, siis oli toas. Pigem tulekski kohe ära otsustada kas tahta toakassi või õuekassi, sest hiljem õuekassist toakassiks ei harju. Kui nt selle kassiga peaks hiljem korteris elama (nagu mul juhtus), siis tuleb hakata kassiga jalutamas käima. Linnakeskkonnas üksi õue ei tohiks lasta, oht on, et jääb auto alla (ka see juhtus, õnneks suutis koju tulla ja peale jalaoperatsiooni oli korras). Maal ja rahulikumas piirkonnas ei tohiks vast probleemi olla, kindel on see, et kass aias ei püsi, kui just ise juures valvamas ei ole. Oluline on, et ei oleks pahatahtlikke naabreid, kes õues rotimürki “hoiavad” vms.
    Kassitoidu osas ei kommenteeriks, kui kassil vastavast toidust allergiat ei teki ja toit maitseb (kindlasti vaja ka piisavalt vaheldust), siis pole probleemi. Muidugi mida orgaanilisem (kuivtoit), seda parem. Võimalikult vähese “täiteainega” ja rohke reaalsete toiduainete sisaldusega.
    Kunagi sai ostetud kassile kraapimispuu, aga seda ta eriti omaks ei võtnud. Eelistab ikka vaipa vahel kraapida, kuid õnneks on tugev vaip ja see midagi hullu põhjustanud ei ole. Õues saab ka puutüve kraapida.
    Kindlasti vältida suitsutatud toiduainete andmist, endal halb kogemus, kus ema andis kassile suitsukalkuni koivalt liha maitsta ja see tekitas suured seedimisvaevused kassile.

  14. Maria says:

    Kassidest. Meie võtsime kõigepealt isase (varjupaigast, umbes 2 kuune). Nüüdseks on ta saanud kaheseks ja võib öelda, et on nagu isalõvi. Möllu ja kasvatamist oli temaga alguses kõvasti. Kraapimispuud õpetasime kohe kasutame, ehk siis premeerisime maiustusega iga kord kui seal kraapis. Teeme seda siiani ja tahtlikult pole ta meil ühtegi valet asja kraapinud. Õue teda ei harjutanud kuna elasime linnas, aga maal olles harjutasime ka õue. Kuna tema seiklushimu oli nii suur, siis väga koju enam tulla ei tahtnudki ja otsustasime et enam ei lase õue. Siis hakkas küll kräunuma ukse juures. Aga kui linna tagasi tulime, siis unustas ära selle õues käimise.
    Aasta hiljem otsustasime talle võtta sõbra, seekord emase kiisubeebi. Mõlemad loomulikult kastreeritud/steriliseeritud. Samuti varjupaigast ja oli ka umbes 2 kuune. Emane kass on meil küll hästi pehme loomuga, ei ole meid elus küünistanud. Võrreldes isasega nagu öö ja päev. Aga samas isane kass on meil hästi memmekas ja tuleb kaissu ööseks, emane ei tule. Süles ei meeldi kummalgi olla. Ma arvan, et pigem oleneb iseloom ikkagi kassist endast, mitte sellest kas on isane või emane. Kahel kasssil koos on väga tore, kuigi alguses läks mitu kuud enne kui vana kass uuega ära harjus. Aga ma olen jõudnud järeldusele, et kui kass õues ei käi, siis võiks tal ikka sõber ka olla, siis ei hakka igav, eriti kui kedagi päeval kodus ei ole. Kuna tegemist ei ole tõukassidega, siis toidu pärast väga ei ole muretsenud. Kord ostame loomapoest midagi, kord ostame supermarketist. Kuivtoidule lisaks anname tavalisi kassikonserve, liha, tuunikala. Pirtsakad on nad ka, nii et vahetame suht tihti erinevate brändide vahel.

  15. R. says:

    Tere!
    On olnud kokkupuuteid nii isase kui emase kassiga. Soost olulisem on minu arvates võimalus võtta tõukass. Tavaliselt on nad juba aretatud rahulikuma iseloomuga ning meie briti lühikarvaline on äärmiselt andestav ka 3 aastase marakrati suhtes. Ei küünista ega tee muid pahandusi.
    Steriliseerimine on isastel lihtsam.
    Minu kogemus piirdub tubaste kassidega. Nende tervis on parem (eeldus pikaks elueaks) ning ei pea muretsema ka kui kass otsustab, et ta hakkab magama sellegi voodis.
    Kui tõukassi võtate, siis kasvatajad tavaliselt soovitavad ise toite ja liivasid ning nende kaudu on tihti odavam osta. Kuna ka maja on, siis vast on ka panipaiga ruumi ning ostes toite ja liivasid suuremas koguses on hind soodsam. Nii teeme meie.
    Kraapimispuu on vajalik, kui kass on tubane. See täidab kindlasti oma eesmärki kui kassiga natuke tööd teha, ta koolitada sinna käima ja vajadusel koolitada mitte krapima mööblit.
    Minul on kokku puuted olnud ühe 3-4 kuise tavalise triibiku ja 7-8 kuuse tõukassi võtmisega. Mõlemaga polnud probleeme kasti käimisega (esimene tuli ise koolitada, teine oli koolitatud).
    Tasub kassi vastu hea olla. Kui ta tubane, siis muru kasvatada aastaringselt. Lasta tal leida oma koht, kus teda ei minda ka sakutama kui on ka pahandust teinud. Mängida ja mõelda välja asju/tegevusi, mis kassi elu huvitavaks teevad. Tubasel kassil küüsi lõigata.
    Pikka pai kiisule!

    • Lia says:

      Mina soovitan ka kindlasti tõukassi. Meil oli isane briti kass ja no ta oli nii rahulik ning armas. Ta lasi endaga kõike teha. Me lausa naersime, et kuidas võib üks kass nii alandlik olla. Võtsime ta kui ta oli kahekuune. Ta tuli otse aretajalt, kelle peres oli vist väga väikseid lapsi nii, et arvatavasti see oli üks põhjus, miks ta selline rahulik oli. Ta oli lihtsalt laste väntsutamise ja karjumisega harjunud. Ta ei teinud terve autosõidu aja ning ka kodus ühtegi piuksu, ei nutnud, vaid harjus kohe meiega ära. Kasvataja pani kaasa ka väikse koti kassi kakaga ja pissise liivaga, mille panime oma kodus siis tema uude vetsu ning ta hakkas ka kohe seal käima.

      Õues käimisega meil hästi ei läinud. Elame esimese korruse rõduga korteris. Mina olin kindlalt õueskäimise vastu. Ema aga oli leebem ning ta võttis teda paaril korral ka maale paariks tunniks kaasa, kus ta muutus üha julgemaks. Lisaks hakkas ema teda rõdule laskma, kust kass õue hakkas käima. Alguses oli kass väga arg, aga aina rohkem muutus ta julgemaks ning hakkas aina kaugemale käima ja aina rohkem õue tahtma. Minu ema lasi teda ikka ja jälle õue, sest tal hakkas kassist kahju, kui ta õue tahtis. See kõik oli aga üks suur viga, sest kass läkski nii kaduma. Üks hommik läks õue ja enam tagasi ei tulnud. Oleme kindlad, et rebane viis kassi minema, sest elame suhteliselt väikeses kohas ning inimesed ikkagi teadsid, et ta on meie kass ja kui keegi oleks leidnud/näinud siis oleksime sellest kindlasti kuulnud. Ta ei jõudnud meil isegi kahte aastat olla. Nii kurb, sest ta oli nii muidu hea kass. Tuppa ei pissinud, kedagi ei rünnanud, magas meie kaisus.

      Sõi ta Royal Caninit ja väga meeldis talle pehme toit. Sõi vist ikka 10 euro eest nädalas nii, et tema pidamine odav ei olnud. Pirtsakas oli ka, sõi ainult toorest kana ja oma kassitoitu. Inimeste toitu ei tahtnud üldse, kuigi pakkusime.

      Praegu polegi uut kassi võtnud, sest esiteks on nad nii paganama kallid ja meie tahame ainult lemmikloomaks. Aretama ei kavatse hakata. Teiseks on just see õues käimise teema. Ma tean, et ema ei suuda teda ainult toas hoida.

      Samas kui oma maja oleks siis ma ei teagi kas on võimalik nii kassi kasvatada, et teda üldse õue ei lase. Suvel tahaks ikka ju ust lahti jätta. Peaks vist ikka mitu alguseaastat väga range olema ning üldse mitte õue laskma.

    • NautigeHetke says:

      Tere!
      Igasugust tagasiside lugedes, tundub mulle, et lähme ikka ka toakassi teed 🙂
      Kas teil kassid lasevad hästi küüsi lõigata?

  16. Anneli says:

    1. See sõltub väga kassi iseloomust ja tõust. Mul on olnud mõlemast soost (mõlemad ka steriliseeritud/kastreeritud), isane veidi üleannetum. Kuid siiski jään enda esialgse arvamuse juurde, et oleneb pigem iseloomust ja tõust kui soost.
    2. Pigem ikka toakass ja välja ainult rihma otsas. Nii palju on neid õnnetu saatusega kasse, kes “läksid jalutama” ja lõpetavad autorataste all, saavad metsloomade või veel hullem pahatahtlike inimeste käe all kannatada või jõuavad küll varjupaika aga omanikuga kokku enam mitte kunagi. Erinevalt “vanaaegsest” arusaamast et kass muutub õnnetuks kui ta õues ei saa käia, arvan mina et kass on väga rahul ka toakassina. Ja erinevalt arusaamast et kassil on palju ruumi vaja, olen uurinud ja palju on arvamusi-uurimusi et kassil on vaja vetikaalset ruumi (ronimispuud, riiulid kuhu saab peale hüpata jne.).
    3. Parim kassiliiv on ERANDITULT Cats Best Öko Plus- ei haise, kui panna kasti umbes 4-5 cm jagu siis moodustuvad pissist pallid (või muu kujuga :D) mille saab lihtsalt kühvliga välja tõsta. Tervet kasti ei peagi mitu kuud välja vahetama kui korralikult puhastada peale käimist. Mis veel olulisem-ei hakka haisema! Ning looduslik ja saab ka kompostida (paki peal on ka kirjas et võib visata wc potti). Parim liiv tõesti ja ma olen kõike katsetanud. Jah, neid tükke küll tassib kass veidi kastist välja, kuid selle jaoks aitab palju see, kui panna kassi kasti ette vaibatükk (müüakse ka spetsiaalseid vaipasid) mis peab enamiku käppade alla jäänud tükke kinni.
    Toit- Väga hea on Applaws konservid, ka Royal Canin. Krõbinatest- meil on Hills, aga seda seetõttu et kindel vajadus konkreetse toime tõttu. Royal Canin on väga hea.
    4. Kraapimispuu täidab 100% eesmärki, mida rohkem seda parem. Meil on suur- kõrge puu u 6 kraapimispostiga. Ja lisaks täidab see eelpoolmainitud vertikaalse ruumi eesmärki- saab hüpata ja ronida kõrgustesse. KUID kindlasti tuleb jälgida, et kui kraapimispost on juba räsitud, siis tuleb see kindlasti välja vahetada (müüakse eraldi ainult poste mida on lihtne vahetada-kruvida olemasoleva puu külge) sest muidu kass ei taha seda kraapida ja siis asub juba diivani vm kraabitava kallale. Samuti tuleb jälgida et kraapimispost oleks piisavalt kõrge et kass end täispikkuses sinna sirutada saaks, see on talle meelepärane ja seda tõenäolisem et läheb seda kraapima mitte diivanit.
    5. Esimene kass oli 2.kuune, teine 3. kuune, lihtsalt olude kokkulangemisel. Kuid kuna jälgin palju varjupaikade infot ja samuti palju kasside kohta lugenud, siis julgen öelda et ka vanemat kassi ei tasuks karta võtta- sest nende puhul on juba üks suur eelis- teada milline iseloom on.

    Palju õnne hea valiku puhul- kass on parim stressimaandaja ja kaaslane! 🙂

Vasta Liisa-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga