Üks väga veider naisterahvas, abikaasa ja ema!

Järg on minu juures! Tundub, et mida vanemaks ma saan, seda veidramaks ma muutun. Kirjutasin kaks aastat tagasi oma veidrustest ja harjumustest SIIN. Tegelikult on naljakas lugeda, sest kirjapildis tunduvad need eriti jaburad. Alles hiljuti rääkisin Erikuga mõnest punktist ja naersin pisarateni. Huvitaval kombel on tema ka nende veidrustega nii ära harjunud, et ei osanudki alguses midagi juurde lisada.. aga ütleme nii, et neid ikka jagub..

  • Arbuus ja viinamarjad. Sel suvel sai ohtralt arbuusi ostetud, söödud, külalistele pakutud. Ma saan aru, et normaalsed inimesed lõikavad arbuusi lihtsalt viiludeks või kuubikuteks. Meie kodus lõikan arbuusi ainult mina ja seda väga lihtsal põhjusel – kõik seemned peavad sealt läinud olema. Niisiis puhastan koorest, hakin kuubikutest ja hakkan aga rõõmsalt IGA kuubiku seest seemneid välja võtma. Vahel võib arbuusi puhastamine kasvõi 40 minutit aega võtta, kuid puhastatud peab see saama. Ma reaalselt mõtlen, et ma parem näen kohe vaeva, kui hakkan igal lapsel eraldi arbuusi seest seemneid välja nokkima, endast rääkimata. Ja mõte sellest, et külalised sama teevad ja kõik taldrikud mingeid seemneid täis on, on nõme! Sama käib viinamarjade kohta ka. Nii hulluks ma pole veel läinud, et viinamarju poolitama ja seemneid välja koukima hakkaks, sest mul on alati võimalus osta seemneteta marjad.. kuid mis puudutab rootse, siis meie laualt leiab vaid rootsudeta viinamarjad. Palun öelge, et keegi talitab samamoodi!?
  • Enamus ilmselt teavad või on välja lugenud, et mulle meeldib puhtus ja kord. Minu jaoks on see kuidagi tavaline, kuid ma kujutan ette, et mõni vaatab eemalt “vau – tõeline friik!”. Meil oli äsja tihe nädalavahetus käsil, kuid ma ei saa kuidagi koristamist oma plaanidest välja jätta. Nii tegin siis Erikuga kompromissi – “ma koristan täna kiirelt, jätan ukselingid ja lülitid vahele!”. Pole siis ime, et ka lapsed alustavad koristamist “lapiga kiirelt üle seinte käies”.
  • Kõik peab olema võrdselt. Tegelikult olen seda mitmes teises perekonnas ka täheldanud, aga panen ikka kirja, sest mõnes kolmandas peres on näiteks tavaline, et vaid üks pool võtab oma suva järgi koguaeg vaba aega ja teine on siis lastega 24/7 koos. Meil näeb see välja umbes nii, et kui Erik teatab, et ta läheb nädalavahetuseks kalale, siis minul on praktiliselt järgmiseks nädalavahetuseks juba plaanid tehtud. Ja ei – ei, mul ei lähe arvestus kohe kuidagi segamini – kõik on täpselt meeles! Naersin just Erikule ka, et kui mõni läheb pärast poolt kuud lastega üksi olemist rõõmsalt abikaasale vastu – ” nii tore, et sa tagasi oled!”.. siis Erikul on kodus ikka korralik Cruella de Vil, sest ma vist ulataks naeratuse asemel lahutuspaberid üle..
  • Koristamise juurde tagasi tulles, siis mõned, kes meil kodus külas käivad, on kommenteerinud, et meil on ikka nii steriilselt puhas. Just kui ma päevad läbi koristaks ja lapp kaenlas käiks. Ei korista absoluutselt, kuid üks asi, milles me Erikuga veel ühele nõule pole saanud, on jooksvalt asjad ära panemine.  Minu jaoks on lihtsam kohe asjad omale kohale panna, kui õhtul kogu selle segaduse sees ahastada. Erik just üks päev küsis, et miks lapsed peavad mängimise ajal koristama (st. loe, et kui oled mängu ära lõpetanud, siis pane need asjad sinna, kust sa need võtsid)… aga tegelt on see nii imelihtne tekitada lastes varakult sisse harjumus – iga asi omal kohal.
  • Külmkappi panen kõik enda käe järgi. Kuna mina teen kodus süüa, siis mul peavad kõik  asjad kapis sama koha peal olema. Ma polnudki sellele varem mõelnud, kui üks päev tegin vea ja lasin Erikul kulleri toodud toidu kappi panna. See nägi mu silmale nii korrapäratu välja, et ma pidin kõik asjad uuesti kapist välja võtma. No näiteks Erik viskas rõõmsalt juustu esimesele, singi teisele ja tomatid kolmandale riiulile. Mul peavad aga kõik võileiva asjad ühes kohas olema. Ja ma parem ei hakka rääkima sellest, kui söögiasjad kapis viltu on..
  • Ma ei tea, kas see on mu lapsepõlvetrauma või kust see tuleb, aga ma reaalselt ei taha kellegi und häirida. Minu enda jaoks on uni püha ja kui keegi seda rikub, siis võin ma olla maailma kõige kurjem inimene. Olin just üks öö lastega üksi kodus  ja mõtlesin, et teen neile head meelt ning küpsetan hommikul pannkooke. Avastasin umbes kuu aega tagasi, et koogid tulevad palju maitsvamad, kui taigen eelmisel õhtul valmis teha. Panin lapsed siis voodisse, Nora magas ja teadsin, et Leenu vaikselt suigub. Hakkasin siis hiirvaikselt ettevalmistusi tegema. Sain kausid ja vajalikud tarvikud vaikselt kapist kätte, kui avastasin, et nüüd oleks vaja muna kloppida. Oodata ka nagu ei tahtnud, sest ikkagi oma vaba aeg. Ja siis suundusin rõõmsalt kõikide söögiasjadega tehnilisse ruumi (jääb magamistubadest kõige kaugemale) ja tegin seal oma taigna valmis. Erik veel naeris, et sellise asja peale oskan vaid mina tulla.

Lugesin just Erikule need kahe postituse punktid ette ja rõõmustasin teda, et näed kahe aastaga on üks veidrus vähem (st. eelmise postituse 4s punkt), et ehk aastate pärast saab ta juba normaalse naisega koos elada..

Elame -näeme!

 

4 thoughts on “Üks väga veider naisterahvas, abikaasa ja ema!

  1. Kristi says:

    Just sellepärast ostan mina ainult seemneteta arbuusi 😀 ja viinamarjad ka seemneteta ja võtan ka rootsu kyljest ära 🙂 palju mugavam ju syya nii 🙂 koristamiseks on vaja tuhinat, igapäev ei viitsi 😀 lasteasjad aind õhtuti oma kastidesse kindlasti tagasi. Kuna kass sai maale viidud, siis tolmukat ei pea ka enam igapäev välja tarima 😀 mul enne lapsi v ka yhe lapsega meeldis kord kappides, aga no kahe lapse kõrvalt mina enam ei viitsi 😀 ja võileiva marejal peab ka mul yhel riiulil olema, kui nyyd sellele mõelda 😀 hea mugav ju 🙂
    Et pole sa ainuke midagi 😀

Vasta NautigeHetke-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga