Ühe pere preilid ja nii erinevad!

Naljakas on vaadata kahte nii erinevat õde kasvamas. Rasedana oli juba tunne, et Nora tuleb kindlasti täiesti teist tüüpi laps, kui seda on Lenna. Siiani nii läinud ongi. Välimuselt on ta kohe kindlasti pontsikum, kui Lenna. Pole ka ime, sest Leenu sai piimasegu, kuid Nora peamiselt rinnapiima. Noral on piklikum pea, Lennal laiem. Suurem neiu sündis tumehallide silmadega, mis nüüd vaikselt pruuni sisse võtavad, väiksemal on aga helesinised. Lisaks on Lennal sünnist saati tumepruunid juuksed, Nora aga tundub kartulikoore tooni olevat. Nora puhul on vara rääkida veel iseloomust, aga kohe kindlasti on ta palju rõõmsam. Lenna oli esimesed kolm kuud pigem selline tige tikker.  Pole ka ime, kui ta näljas pidi kasvama. Oleks ise ka kuri, kui kõht pidevalt tühi oleks.

Allolevatel piltidel on preilid  päevapealt täpselt sama vanad – 2,5 – kuused.

IMG_20170411_153730 IMG_20170411_153840 IMG_20170411_153903

4 thoughts on “Ühe pere preilid ja nii erinevad!

  1. Eku says:

    Lihtsalt huvi pärast – miks Lennal kõht tühi oli ja lõpuks kunstpiima sai? Kas sul oli piima vähe ja kuidas aru said, et lapsel kõht tühi? Uurin, sest endal praegu pisikesega sarnane seis. Ta on väga rahutu, võtab vähe juurde ja piimaga on mul algusest peale väga kehvad lood. Mõtlen, kuidas edasi.

    • NautigeHetke says:

      Kuna Lenna oli esimene laps, siis võtsin surmtõsiselt seda, et laps peab ainult rinnapiima saama – see on ainus ja õige. Esimestel päevadel haiglas röökis ta sellepärast, et piim polnud tekkinud. Kodus olles piim tekkis, aga kisas aina edasi. Mingeid paise ja asju mul polnud. Minus tekitas see nostop nutt väga suurt stressi, nii et unustasin ise söömise ja joomise. Me olime öösiti mitmeid tunde järjest üleval ja kussutasime karjuvat last kordamööda, kuni ta lõpuks röökimisest väsis ja ära kustus. Kuulasin kõiki teisi, va. iseennast. Õnneks lõpuks jõudis minuni teadmine ja ka perearst julgustas mind lisa andma. See oli üks tore päev, sest alates lisatoidu saamisest sain ka lõpuks hakata beebiiga nautima. Kahjuks esimesed kolm kuud midagi ilusat mäletada pole. Kui saaksin aega tagasi kerida, siis oleksin juba varem lisa andnud.

      Iseenesest piima on kõigil, iseasi kui täpselt seda nö tellitud on. Ise saab soodustada, samas mõnele ei mõju ükski imeasi.
      Minu siiras soovitus on see, et kui see rinnaga toitmine sind ennast stressi viib ja näed, et laps pole rahul, siis proovi lisatoitu. Lõppkokkuvõttes, laias laastus pole ju vahet, suureks kasvavad nad nii või teisiti 🙂 Ja lapse jaoks on ilmselgelt olulisem, et ema oleks rahulik, kui see, et ta rinnapiima saab..

      Kui vana sul laps muidu on?

  2. Eku says:

    Tervistav on kuulda, et kellelgi on veel samu muresid olnud. Lugesin Su Nora postitust ja õhkasin, et mul võiks ka olla selline beebi, kes ainult sööb-naeratab-magab… kaugel sellest.

    Laps saab järgmise nädala lõpus 3-kuuseks, sündis kuu aega varem. Alates teisest elunädalast on ta väga rahutu – terve teise elukuu röökis suurem osa päevadest lohutamatult hommikust õhtuni. Ei maganud ka eriti päeval. Panime selle kõik gaasivalude arvele, kuna näha oli ka, et lapsel valuhood, kõht kivikõva ja siblib jalgu vastu kõhtu. Nüüd kolmandal kuul on gaasid hakanud vaikselt taanduma, aga laps ikka küllaltki viril. Tahab ainult süles olla, nii kui maha paned, on jonn lahti. Nutab palju arusaadava põhjuseta. Päeval magab siiani ülivähe nii pisikese kohta. Kardan lapsega kuhugi minna või külalisi kutsuda, sest iial ei tea, mis tujus poja on. Kuna ta on mul koguaeg süles, siis saan toimetada vaid ühe käega – endale hommikuputru keeta, nõusid nõudepesumasinasse panna, süüa vms. Süüa ja enamiku majapidamistöid teeb mees. Kui ta nii armas poleks, oleks närvid ilmselt juba päris läbi.

    Kui paljud “targad” algul ütlesid, et lapsel kõht tühi, siis ma ajasin vastu, et mis te nüüd, alles toitsin teda jne. Aga kui teise kuu kaaluiive tuli vaid +400g, hakkasin ise ka muretsema, äkki ma reaalselt ei suudagi teda ära toita?

    Ka mul on esimene laps ja elan selles mullis, et head emad annavad rinda ja rinnapiim on ainuõige. Aga piimaga on mul algusest peale mured – mul ei hakanud terve esimene nädal haiglas piima tulema, laps sai rpa-d juurde. Teisel nädalal kodus andsin ka veel juurde, sest piima tundus endiselt vähe. Tasapisi piima justkui tuli, aga vaatamata igasugu ponnistustele, imetamisnõustajate jne on seda ikka ja alati nagu jaopärast. Tujutuks teeb see, et kõik teised saavad ümber edukalt rinda antud, sõbrannadel beebid kosuvad kilo ja rohkem kuus, kuidas mina siis nüüd ei saa! Tahtmine on ju suur. Ootan nüüd 3. kuu ilunumbrid ka ära ja kui kaalutõus on sama väike (olen sel kuul eriti pühendunult, sageli ja pikalt last toitnud), tuleb vist kunstpiim menüüsse võtta. Mees juba ammu ütleb, et anname, aga olen tahtnud enne ikka ise maksimaalselt pingutada, äkki saab selle piimatootmise ja tellitud kogused ikka jonksu.

  3. Kata says:

    Esimene laps on nn “isasse” ja teine tirts täpselt “emasse” 🙂 (Välimuselt siis pean silmas)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga