Tüdrukutega esimest korda rannas

Nii uskumatu, kui see ka poleks, käisime alles nüüd tüdrukutega esimest korda rannas! Leenu on käinud küll varem vanavanematega, aga meie jaoks oli koos lastega täitsa esimene kord. Viskame ikka omavahel nalja, et kolme lapsega me vist ei saagi kodust välja. Nii paljude pisiasjadega on vaja arvestada – kellele, kui palju mingeid rätikuid kaasa, varuriided, Norale 10 erinevat mütsi, päiksekreemid, suupisted jne jne. Veetsime lõuna Eriku vanemate juures, sest rannast vähe lühem tee sinna ning sellega kaasnes hunnik uusi asju – uneasjad, kärud, lõunasöögid jpms. Lõpuks saime selle tavaari autosse, ohkasime rahus, et nüüd on tarvis vaid kohale sõita.. kui hakkab pihta. Poole tee peal tuleb ja tuleb ja tuleb. Mis siis tuleb? Korralik ving ja jauramine Lenna poolt. Võiks ju arvata, et midagi tõsist on lahti, aga ei. Tüüpiline “ma ei taha neid päikeseprille enam”.. Erik pakub siis välja, et mis seal ikka, anna need lihtsalt minu kätte. “Eiiiiii, ma tahan need kohe KOJU viia”.. No lasi ikka pikalt ja oma kodu jutuga. Lõpuks  läks mul ka närv mustaks ja teatasin, et kui ta kohe ei lõpeta, siis ma viin ta koju ja ta peab ülejäänud päeva üksi seal veetma, sest meie ülejäänud kavatseme randa minna. Lõpuks andis ikka järele.

Tegelikult oli meil väga tore hommikupoolik ja kõik sujus üle ootuste  hästi. Meie suurim mure oli, et Nora keeldub mütsi kandmisest ja kui ma päris aus olen, siis ta käibki meil mütsita. Rannas seda aga ilmselgelt lubada ei saanud, sest varjulised kohad praktiliselt puuduvad. Nii varusin ma kõik võimalikud mütsid kaasa. Sai veel laadalt samasugune suvemüts ostetud nagu Lennal, kuid see lendab sama kiirelt, kui pähe jõuab. Õnneks ikka leppis ühe kevadmütsiga ning saime enamuse ajast sellega hakkama.

Meie “kodu”rand on Vääna- Jõesuu rand, jääb teine küll oma 40 km kaugusele, kuid oleme sellele truuks jäänud. Mõnus, hea ja rahulik! Naljakas oli oma lapsi üldse uues olukorras jälgida. Seda me teadsime, et liiv neile meeldib, kuid ettekujutus rannast oli vähemalt Lennal hoopis midagi muud. Ilmselt midagi sellist nagu muinasjuturaamatutes. Vee poole kõndides teatas ta kohe, et “huh, nii külm on, lähme hästi ruttu, siis saab vette sooja minna”. Võite arvata, mis näoga ta oli, kui ta sinna vetikaid täis vee äärde jõudis ja varba vette pistis. Muutis kiirelt meelt ja teatas, et mängib parem riietega.  Lapsed toimetasid praktiliselt 1.5 h järjest, vahepeal mugisid õuna ja läks aga edasi. Päris õhtuks olid nad päevast nii väsinud, et 21.30 kustusid ja järgmine äratus oli hommikul 8.30!

Muideks, kui Lenna õhtul oma päevast rääkis, siis teatas ta, et kõige rohkem meeldis talle, kui issi rannas vett ämbrisse õpetas panema.

 

Muideks see pontšo kingiti Lennale, kui ta sai vist alles 1 – aastaseks. Küll on ta sellega kodus niisama ringi käinud, kuid tõesõna, randa sobib see ideaalselt! Mõtlesin just, et Norale oleks samasugust  vaja! Niiskustimav ja kiiresti kuivav pontšo,  UV kaitsefaktoriga kangas ja lisaks sellele oli Lennal sellega mõnus, soe. Soetatud on see Reisipisikust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga