Telefonile mittevastamine

Kirjutan sellest, sest tihti ajab teisi närvi kui kohe telefonile ei vastata. Samamoodi on endalgi, kui vaja midagi „pakilist” edasi öelda või teatada, siis just sel hetkel inimene ei võta oma telefoni. Tuleb end rohkem kasvatada.
Tegelikult on nii, et see on täiesti absurdne. Inimesed on tänapäeval nii oma telefonides kinni, et vahelduseks võiks inimese moodi ka käituda. Ma ei leia, et iga kõne peale peaks kõik oma muud tegevused pooleli jätma ja ruttu vastama. Kui ma koristan või olen nõude pesemisega pooleli, siis ma ei pea haarama oma telefoni järele. Veel enam kui ma lähen trenni, siis ma ei pea jooksulindile oma telefoni kaasa võtma, et äkki keegi ikka helistab. Tihti ma näen, kuidas inimesed jooksevad ja siis hingeldades räägivad kellegagi. Milleks ? Millest te nii väga ilma jääte, kui te ei vasta kohe? Tänapäeval on võimalik sõnumeid ka saata. Seega kui on tõesti midagi väga olulist, siis saada sõnum. Muidugi ma kiikan oma telefoni vahepeal ja tavaliselt annab see ka hääleliselt märku.
Ma olen tähele pannud, et kui telefon on kaasas, siis ma oma vabad hetked leian end ikka internetist. Erikuga väljas söömas käies, kinos olles, poes käies ma üldjuhul jätan oma telefoni koju. Isegi kui linna pidutsema lähen. Okei, muidugi on hea kui „igaks juhuks” kaasa võtad, mine tea mis juhtuda võib. Ja ma naudin aega palju rohkem. See on tobe vaadata, kui inimesed saavad kokku ja lähevad välja ning istuvad kõik oma telefonides. Minu meelest on see täielik probleem. Kapseldud oma maailma.
Jutu point oli siiski see, et ei tasu ärrituda, kui su kõnedele ei vasta. Ju mul on targemat sel hetkel teha. Alati saab hiljem tagasi helistada ja kui tõesti on midagi „NII OLULIST”, siis võidki saata sõnumi!
Soovitan vaadata videot, kes veel näinud pole:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga