Tasub vaid võimalus anda..

Meil on hetkel kodus kõik selline kaootline, sest käes on parasjagu Nora lasteaeda harjutamise aeg ning keeruline on plaane teha teades, et iga kell peaks olema valmis startima. Muidugi on ka edasi – tagasi sõitmist omajagu, sest lõunaund hakkab ta õigete õpetajate saabudes ilmselt kuu lõpus alles magama. Tahtsin hoopis kirjutada oma argipäevast ning eilne oli täpselt selline “kui tahad, siis jõuad!” päev.

Nora teise päeva harjutamise hommik algas meil korraliku sõjaga, sest preilile ei sobinud need riided, mis möödunud õhtul välja valitud said. Kuna ta esimesel päeval tegi juba kolmekordse täiskomplekti vahetuse läbi, siis teadsin, et siinkohal jään ma kindlaks – saagu, mis saab.. Õhtul said asjad välja valitud ja öeldud, et lasteaeda saavad vaid need lapsed kaasa, kes hommikul aega ei viida ning oma riided (ilma neid vahetamata) selga panevad. No ja siis saabus klassika – laps riides ja.. tema tahaks aga ikkagi teised retuusid panna. Siit saabus aga sisemine lapsevanemaks olemise vs. lubaduste duell. Ühelt poolt võiksin ju lasta tal vahetada need retuusid, teisalt mõtlesin, et kui ma olen juba mitu korda rääkinud, siis seekord ma kindlaks endale jään. Lõppes hommik hüsteeria saatel, sest kodust väljusime vaid Lennaga kahekesi. Oli igati kehv algus päevale ning kuklas vasardasid vaid mitmed asjad, millega päeval ühele poole tahaks saada.

Mul oli päevaks nii palju plaane tehtud ja lihtsalt tundus võimatu kõik edukalt täide viia. Juba kella vaadates selgus, et aega on nii vähe ning esimene mõistlik koht, kust järele anda, oli minu trenn. Läks hoopis Erik ja kui tema juba läheb, siis võib mõnusalt 2-3 tunniga arvestada. Otsustasin siis kodu heaks ohjad haarata – koristada, triikida, süüa teha, lastega tegeleda.. nii, et kui lõpuks Erik koju jõudis, mõtlesin, et loen siis rahus raamatut, kuniks järgmine hetk ärkasin raamatu kõrval, sest Lennale oli lasteaeda järele vaja minna. Teel koju mõtlesin, et äkki ikka pressiks selle trenni tegemise ka siia päeva sisse ära ja proovin vesiaeroobikasse jõuda. Linna sõites selgus aga..

Pisarad tulid silma, sest oma vaimusilmas kujutasin end juba vees vehkimas ette. Jõudsin Reval Sporti just 10 minutit hiljem ning mõtlesin, kas kurat tõesti saab tänane päev nii lõppeda, et peangi kuhugile jõusaali kardiot minema tegema? Võtsin siis treeningud ette, silmasin üht ja teist.. kuniks selja taga ootas üks naine. Küsisin siis, kuhu tema minemas on? (Jaa, mul ongi kombeks kõigiga rääkida).. vastas, et kohe hakkab bodyjam ja see on selline lõbus ja tantsuline. Kuna mu tuju oli reaalselt nii rikutud, siis mõtlesin, et suva, mis siin enam ikka kaotada – uutele treeningutele tuleb võimalus anda.  Etteruttavalt pean ma ütlema, et see oli Reval Spordis minu viimase kaheksa aasta parim kogemus. Ootasime siis eelmise tunni lõppemist ja mõtlesin endamisi, et oh issand, tantsinud olen, aga analoogses tantsivas trennis pole ikka teab mis kaua käinud. Arvasin, et bodyjamil ja aeroobikal võib ehk mingeid sarnaseid jooni olla.. Muidugi ei saa ka salata, et mu keha ei ole ammugi selline nagu see enne rasedust oli ja mõtlesin, et huvitav, kas ma näen väga kentsakas välja, kui ma seal ringi vehin? Siis silmasin aga seltskonda, kellega koos trenni tegema hakkasin ja see oli seinast seina! Erinevas vanuses ja vormis naised (loodan, et nüüd liiga ei tee, aga üks naisterahvas oli küll julgelt 60+)  ning isegi ühe mehe leidsin.  Trenni viis läbi Eveli, keda nägin esimest korda ja kohe kui te meie ette tuli ja muusika käima pani, sain aru, et tegu saab olema ühe eriti ägeda trenniga. Mul on siiamaani emotsioonid üleval, sest see “trenn” oli rohkem nagu pidu. Absoluutselt kõik osalejad niimoodi fun’isid. Tantsisid, jam’isid ja nautisid muusikat! Polnud kordagi sellist tunnet, et appi, kas ma tantsin väga veidralt (!?) või äkki keegi vaatab, mida helli ma seal tagareas veel teen. Ma tundsin end ikka maksimaalselt vabalt ja mind nii inspireeris treener ning minu ees tantsiv mees. Seda oli lihtsalt lahe vaadata! Mul oli vist terve see aeg nägu naerul ja laulsin kõigele lisaks kaasa. See oli no niii äge kogemus! Kui treener hiljem palus esimest korda osalejatel tagasiside tulla andma, siis mu esimene vastus oli talle, et ma pole mitte kunagi üheski trennis end nii seksikalt tundnud, kui bodyjamis. Saad mõnusalt keha liikuma ja tunned, et pärast tundi aega tantsimist oled laetud positiivse energiaga! Kusjuures Eveli ütles, et tegelikult võiks minimaalselt kolm korda kohal käia, et end eriti mõnusalt tunda.. sest siis on kava juba päris hästi selge ja saab rohkem rõhku panna sellele, et veel ägedamalt välja tuleks. Soovitas veel zumbat ka proovida. Kuna mulle bodyjam täiega meeldis, siis proovin raudselt zumba ka järele. Tegelikult homme, 18.00, ongi juba järgmine võimalus ning reedel ootab uus bodyjam..

Leidsin youtubest eilse kava ka üles: 

Kokkuvõttes oli mul eile lõppude lõpuks super tore, äge ja uue kogemuse võrra põnevam päev! Ma oleks ilmselt päris õnnetu olnud, kui oleksin Revalisse minemata jätnud.. aga, et mul nii äge õhtu oli, seda poleks osanud ette küll näha! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga