VLOG: Perepuhkus GOSPAS!

Alles veebruarikuus mõlgutasime mõtteid, kas kasutada ära see imehea võimalus ning soetada turismimessilt 3-päevane puhkus GOSPAsse. Pakkumine oli niivõrd hea, et ostsime kaks ööd standardtuppa, viiekesi.. olin just Mirjami videoblogi sellisel kujul elamisest näinud ning tundus selline “ah, teeme ära!” ja kui minna ei saa, õnnestub ehk puhkus kellelegi edasi pakkuda.  Vahepeal jõudsime käia Aqva Spas ning hirm puges veidi naha vahele, sest tundus, et ühes väikses toas me küll kuidagi oldud ei saa. Võtsin GOSPAga ühendust, et uurida, kas saaksime peretoas majutuda, sest kaalusin juba puhkuse ära jätmist. Küll aga GOSPA personal on super meeldiv ning muidugi oli neil lahendus olemas ning oodati meid suurima hea meelega. Kohe soe tunne tekkis!

Mäletan, et kui mitu kuud tagasi Mirjamiga suhtlesin ja küsisin, et kuidas on kolme väikse vanusevahega lapsega reisida, siis ta vastus mulle oli midagi taolist, et “need on ju sinu lapsed – go with the flow”. Olgu, tal küll pisem oli juba veidi suurem, aga sellegipoolest pole ma väga seda tüüpi, kes suudaks terve puhkuse vinguvate lastega kuidagi vabalt võtta. Muidugi ma teadvustan endale, et väikestega tulebki ootamatuid hetki ning tujukõikumisi, aga sellegipoolest proovin alati võimalikult palju ette kalkuleerida, et neid olukordi võimalusel ära hoida.

Ütlen ausalt, et alguses tundus see minek mission impossible, sest laste uneajad on erinevad ning autosõidu peale läks kokku 3h. Hotelli sisse logimine on 15.00 ning meil oli valida, kas lähme Nora ja Lenna uneajal ning kuulame kolmest tunnist kaks tundi Rosanna kisa või siis üldse alles õhtul Rosanna teisel uneajal sõitma hakata. Jällegi, kui ei küsi, siis ei saa. GOSPA tuli meile ka check in tegemisel mõnusalt vastu ning saime kodust tulema juba hommikul ning hotelli sisse kirjutada end 13.00. Kogu see sõit tähendas muidugi seda, et Rosanna oli ainuke kes magas ning ülejäänud õhtu pidime Nora osas hinge kinni hoidma, sest oli teine väga plahvatusohtlik!

Olin esialgu peretoa osas veidi skeptiline – siiski vaja ühes ja samas ruumis ööbida, mis tundus  standardtoast lihtsalt veidi suurem olevat. Eksisin, sest peretuba ise oli väga ruumikas (vt. videost)  ning üsna hästi planeeritud. Ka beebi ja kahe väikelapse jaoks. Pildilt ei lugenud välja ning kartsin esialgu, et pärast vannitoauks on tüdrukute voodi poole ning kuidas me siis öösel seda piima veel mitmeid kordi tegemas käime? Tegelikkuses jäi vannituba hoopis teisele poole, nurga taha. Rosannale polnud meil eraldi voodit vajagi, sest meie oma oli nii ääretult suur ja lai, et sinna oleks vist, veidi liialdades, viiekesi ka ära mahtunud. Toas oli veel hästi vahva lahendus see, et keskmine vahesein, kus telekas oli, seda sai vastavalt soovile kas magamis- või elutoa suunas keerata. Saabusime minu sünnipäeval ja tore üllatus oli tervituseks toodud puuvilja – ja magusvaagen. Kusjuures peretoa asukoht oli samuti hästi läbi mõeldud! SPA oli täpselt ukse taga ning lift peaaegu toa kõrval.  Kõik vajalik käe – jala juures. Oleks mulle ajaliselt sobinud, oleksin ka ise ühe 1-tunnise näohoolitsuse võtnud ning mõtlesingi, et eriti toa osas eriti mugav – ei pea mitu korrust edasi – tagasi sõitma. Peretoa ainukeseks miinuseks võisin lugeda mingisuguse plekk-katuse, mis andis endast eriti valjult märku paduvihma ajal ja seda muidugi öösel. Muus osas ütleks, et ideaalilähedane, superlux ja mugav!

Ma käisin GOSPAs viimati 14 aastat tagasi ning ei mäletanud suurt sellest hotellist midagi, sest olin ju veel ise alles laps. Nüüd aga ise lapsevanemana jäi nii palju uut ja toredat silma, et ma võiksin tõepoolest väita, et kõigist üheksast spast, mida külastanud olen, on see kõige lastesõbralikum! Püha taevas, hotelli sisse kirjutama minnes vaatas mulle esimese asjana vastu “laste check in“. Vastuvõtus ulatati meile laste raha ning värvi- ja kleepsuraamat, millest viimasel oli oma ülesanne täita. Nimelt lastel on puhkuse vältel ülesandeks koguda vähemalt viis kleepsu, et saada lahkudes väike meene. Näiteks eeskujuliku söömise (hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök), hoolitsuste ja ujumise eest. Tüdrukud olid kohe nii õhinas, et hakkasid usinalt kleepse koguma! Laste raha jäi meil esialgu tuppa lauale, kui alles teisel päeval mõtlesin, et võtame siis basseini äärde kaasa, küllap mingi kommi sealt selle eest saab. Oleksin ma teadnud, et seal nii lahkelt jäätisekokteile 0.5 L topsides jagatakse, oleksin juba esimesel päeval sinna suundunud. Ühel ettevõttel tõesti väga vahva mõte ja mõelda vaid, et omakulu on sellel minimaalne, kuid kliendile nii meeldejääv. Hotellides on tavapäraselt ikka üks mängunurk – mõnes kohas suurem, mõnes väiksem. GOSPAs on mängutubasid lausa kaks ning tegevust jagub tükiks ajaks, nii suurematele, kui ka beebile. Rosanna tuuseldas seal hoolega pehmetes mänguasjades ja klotsides ringi. Mulle tundub, et üks mängutuba ongi loodud selle mõttega, et seal saaks ka sünnipäevasid läbi viia.. kui ma ei eksi? Sest seal oli absoluutselt kõik vajalik olemas – kööginurk, mähkmisala, lauad – toolid, diivanid ja muidugi mitmekesine mänguvalik koos autodega.

Meil küll kattus Rosanna uneajaga, aga ühel hommikul avastasin veekeskusest ka beebide ujumise. Lisaks sellele pakuti meile ka lastele mõeldud hoolitsusi! Kujutage ette – vahtu üle ajav vahuvann ja beebide massaaž, mis ajas mind nii naerma, sest Rosanna oli nagu püsiklient – jutustas kõvasti ja lasi end hoolega mudida. Mõnules seal täie raha eest! Tüdrukute vahuvann oli ka väga tore. Nora küll kartis sisse minna, aga Lenna hullas seal oma pool tundi. Kusjuures sinna vahuvanni protseduurile võiks vabalt kolmekesi ka minna – täiskasvanu kahe lapsega. Me oleksime nii ilusti ära mahtunud, kui mul asjad kaasas oleksid olnud. Nora oli muidugi väga elevil, kuid ruumi sisenedes tardus, sest mullitaja pandi tööle ning see tegi omajagu häält. Küll aga pesi ta hoolega selle vahuga oma käsi. Abiks ikka!

Nüüd Mallukas kirjutas oma blogis alles hiljuti, et hotelli hommikusöögilauas oli mitmekesine valik. Mina seda valikut nii ei kirjeldaks, sest vähemasti mujal olen saanud kindlasti rikkalikuma hommikusöögi osaliseks. Samas meile väga meeldis, et kõik oli maitsekas ja silmale ilus vaadata. Toiduvaagnad olid alati täis ning söök ise maitsev, lihtsalt valik oleks võinud ehk laiem olla. Küll aga kohvi osas pean ma 100% nõustuma. Te ei kujuta ette seda naeratust minu näol, kui hommikul mulle esimese asjana restorani sisenedes kohvimasin silma jäi. Üha enam on hotelle, kes pakuvadki reaalselt mingisugust tavalist jama. Kuhu on valikust jäänud cappuccino või latte? Võtke end kokku! GOSPA on selles osas väga heaks eeskujuks! Meie hommikusöögid nägidki välja sellised, et söötsime lastel kõhud täis, saatsime nad heaga aga mängutuppa ja siis istusime rahulikult maha ning jõudsime mõlemal hommikul lausa kaks tassi kuuma kohvi juua! Väga kosutav, arvestades, mis koosseisus me puhkuse ette võtsime. Restorani enda toidud olid aga maitsvad! Ja muidugi GOSPAs einestamise suureks eeliseks on siiski lähedalolevad mängutoad. Käisime ka Chameleonis einestamas, kus sai pigem sellist pubitoitu, kuid mängunurga poolest läheksin niisamagi Saaremaad külastades kindlasti GOSPA restorani.

Veekeskusest nii palju, et meie põngerjatele sobib vanuse poolest kõik – peaasi, et vette saaks. Minule üllatuslikult olid nad väga loovad ning avastasid enda jaoks kuuma – külma veed, mille põhjas oli hunnik kive. Ma ei teagi, kas see sai meie lastest alguse, aga üks hetk oli seal vee ümber vähemalt 3 last veel, kes kõik usinalt meie tüdrukute järel kive välja võtsid ja ääre peale ritta seadsid. Veekeskuses oli olemas ka oma korv, kus sees olid lastele vajalikud rõngad ja kätised. Nii, et meie poolt jällegi suur plusspunkt!  Üheks lemmikuks ostutus veel mullivann. Suure basseini vesi oli Nora jaoks üsna jahe ning seal ta keeldus ujumast. Küll aga paar tundi järjest sai väikses basseinis ilusti sulistatud. Minu, kui kolme lapse ema, jaoks oleks väga mugav olnud ka selline veesilm, kus lastel jalad maha ulatuks. Aga eks see ole rohkem minu vaatevinklist, sest mul ei õnnestunud väga käed vabad olla.

HUH! Kokkuvõtvalt pean ma nentima, et GOSPA on hetkel meie perepuhkuste jaoks TOP3’s esimesele kohale tüürinud ja seda sugugi mitte koostöö pärast, vaid tõepoolest ma usun, et pea kõik pered, kes seda hotelli külastanud on, on raudselt rahule jäänud. On meeldiv, kui oma silmaterakestega minnes tunned, et igal liigutusel mõeldakse ka nende peale. Tegelikult tahtsin ka ära märkida veel selle, et asukohalt on hotell samuti mõnusa koha leidnud, sest Rosannaga kärutades leidsin üles nii lähedalasuva mänguväljaku, kõrvalolevad tenniseplatsid treenimiseks, lossihoov ja pood olid kiviviskekaugusel ning kui mõned minutit jalutada, siis jõudis ka ilusti linna. Äraütlemata ilus koht!

Ma ei hakka väga pikalt siin peatuma, kuid meil tekkis 27. juuni hommikul ekromptmõte, et aga äkki ei lähekski koju. Pikk tee praami pealt Tallinnasse sõita ning vaja jälle neid laste unesid sättida ja sobitada. Niisiis leidsime ilma suurema otsimiseta mõistliku hinnaga super peresõbraliku majutuse hoopis Pärnusse ning veetsime oma viimase päeva seal. Ööbisime Pärnu Lubja Apartmentis ja tõesti väga mõnus oli sinna minna, sest meid ootas kaks magamistuba, mõnus vannituba, kus sain kohe asjad pessu visata. Suur kööginurk elutoaga, mis pakkus meile õhtul rahus ühe filmielamuse ning mõnus avar hoov terrassiga, kus tüdrukud said nimeta vaid tegevusi leida!

Kogu kambaga Aqva Spas

Väike meenutus meie perepuhkusest, 2018 jaanuar. 

Oleme Eriku perega püüdnud kord aastas spa’tada ning juba möödunud aasta lõpus broneerisime Aqva spasse kolmeks päevaks puhkuse ära. Mõtlesin ikka, et Rosanna on siis juba asjalikum ning eks tegemist ole ikka omajagu, kuid vast saab see siiski mõnus puhkus olema. Kõik eeldused olid selleks olemas, sest varasem kogemus näitas, et Rakvere Aqva Spasse sõidab  Tallinnast vaid tunnike ning see on siiani olnud lastega käies meie üks lemmik sihtkohtadest, kuna kõik on nii käe – jala juures. Hotellis on olemas suur mängunurk, kus tüdrukud said vahepeal aega sisustada. Samuti on kohapeal olemas nii restoran, kui ka kohvik/pubi, millest viimases on mõistlikud ja taskukohased hinnad. Suureks eeliseks on ka lähedalolevate söögikohtade rohkus, millest nii mõneski annab soodustust veel Aqva Spa enda kliendikaart. Üle tee on mõnus Pihlaka kondiitri kohvik ning spa kõrval park, kus rahus Rosannaga kärutada. No tõesti, lastega üks mõnusamaid sihtkohti ning tegelikult selles ju absoluutselt ei kahelnudki.

Meie tüdrukud on rihtinud end erinevasse unegraafikusse, mistõttu sai see Tallinnast startimine nii ja naa ette võetud. Rosanna pidime oodatust varem magama suruma ning oh seda rõõmu, kui kõik ühel hetkel korraga kustusid. Tundub ju ideaalne variant, tunnike rahus mööda maanteed, Circkle K kohvi näpus kohale sõita. Kohale jõudes mõnusalt värskete ja puhanud lastega hotelli sisse registreerida. Seda rahu oli umbes täpselt 20 minutit, kui Rosanna mõtles, et aitab küll! Vähe sellest.. mitte ei aita vaid unest, vaid aitab sellest turvahällis kinni istumisest. Viimased pool tundi nägid välja sellised, et turvahälli lendasid kõik vähegi kirjud, värvilised, krabisevad asjad, mida autost leida võis. Hääl läks vähe valjuks ning ärkasid teisedki. Noh jah, olgu siis nii. Katsuks õhtuni vastu pidada, oli minu mõte.

Kohale jõudes võttis meid vastu sõbralik personal ja super mõnus kahetoaline peretuba, kus ootas meid tervituseks puuviljavaagen. Aitäh!  Kusjuures pean kiitma neid hotelle, kus peretuba koosneb kahest erinevast ruumist, mida ühendab vaheuks. See on meiesuguse seltskonna jaoks täiesti asendamatu lahendus, sest see andis võimaluse suuremate laste uneaegadega arvestada täpselt nii nagu vaja oli. Lõuna – ja ööunne läksid nad just nii nagu harjunud olid, ilma, et keegi magavat Rosannat seganud oleks. Kohale jõudes suundusime esimese asjana Berliini Trahterisse sünnipäeva pidama ning sellise 2- ja 4 – aastasega oli mugav küll vaid üle ristmiku jalutada. Trahteris saab Aqva kaardiga veel – 10% soodustust. PS! Kes Aqvasse minna soovib, siis tehke kindlasti kaart ära, sest sellega on võimalik majutuselt kuni -15% alla saada. Samuti annab kaart täiendava soodustuse hoolitsuste ostmisel.

Õhtul võtsime siis ujumise ette ning kolme lapse puhul võiks küll öelda, et esimest korda oli tunne, kuidas kätest jääb veidi puudu. Iseenesest Lenna ujub meil iseseisvalt, kuid Noral on abi vaja ning Rosanna on nii või teisiti süles. Sellist hetke ei tekkinud kordagi, et läheks oleks niisama. Samuti ei kannatanud Lenna pikalt enda jaoks “titebasseinis” olla (mis oli 2 aastat tagasi üks tema lemmikutest). Kuna neiu käib meil ujumistrennis, siis paelus teda rohkem sukeldumine ja ujumine. Nii me traalisime ühest basseinist teise, vahepeal Erikul kaks last süles. Rosanna kiituseks pean ütlema, et ta tegi spas rekordi ülevalolemises. Näiteks esimesel õhtul oli ta 16.45- 21.00 üleval, millest viimased 1.5 h veetis ta viisakalt basseinis kaasas loksudes. Õhtul oligi hästi mugav see, et suuremad läksid Erikuga oma tuppa, sõid seal veel veidi õhtust, lugesid muinasjuttu ja jäid omaette uinuma. Minul kustus Rosanna samuti minutitega, aga oi kui naljakas meil õhtul oli. Barrikeerisime Rosanna välisukse ette, pimedasse nurka, viskasime aga teki üle poole reisivoodi, et valgus talle näkku ei paistaks ning pidasime plaani, kuidas küpsisepakk lahti teha, ilma, et üks tegelane end üles ei ajaks. Erikul olid veel suuremad plaanid, sest ka õlu vajas avamist. Nii me seal summutasime neid avamisi teki all. Pakun, et maksimaalselt tunni veetsime kinnise teleka ees ja siis otsustasime ka magama minna.

Mul tekkis veel ekspromptmõte minna järgmisel hommikul kiirelt näohoolitsusse. Ainuke vaba aeg oli kell 9, mis tähendas, et me pidime enne seda jõudma söömas ära käia – lastele ruttu toidud ette, ise jõudsin taldrikult mõned juurikad ja croissanti krabada ning juba pidin minekut tegema. Erik kupatas kõik lapsed mängutuppa ning tundus, et ta jäi ilusti ellu selle tunnise “puhkusega”. Võtsin hoolitsuseks “kütkestav korallisära” ning pean mainima, et see sai tõesti kiiruga võetud, sest lõõgastusest oli asi kaugel. Põhimõtteliselt kooriti ja aurutati nahka ning puhastati komedoonidest, millest viimane oli lausa valulik, aga ilmselt vajalik. Muu osas oli aga mõnus – pea – ja käemassaaz, kreemitamine jm. Muidugi lõpptulemus oli selline värske ja mõnus. Tundsin kohe, et nahal on kergem hingata.

Edasi jätkus täistuuridel laste lõbustamine.. Rosanna läks Erikuga parki oma lõunaund tegema ning küll Erikul võis lõbus olla seal kolm tundi järjest istuda ja ringiratast jalutada. Meie käisime tüdrukutega seniks ujumas ning vahva oli see, et sattusime ühe ujumistreeneriga samal ajal basseini. Lennale jättis see hommik muidugi kustumatu mulje, sest see naisterahvas leidis talle vees nii palju tegevust. Õpetas selili ulpima, kõhuli ujuma ning loopis talle mööda basseini lelusid laiali. Treener meeldis talle lausa nii väga, et läks teda lahkudes kallistama ning hüüdis vähemalt kolm korda üle veekeskuse HEAD AEGAAA! Lenna on minu suureks üllatuseks vees nii palju edasi arenenud! Tõesti, väga tubli!

Muidugi Noraga sai meil korralikult kino. Või noh, teistel oli kindlasti kino.. minul emana mitte nii väga. Neiu on ääretult plahvatusohtlik ning võis nii kergelt ärrituda, et hoidke ainult kõrvad. Sel samal hommikul lasi ta kõik oma hääled veekeskuses valla, sest ta ei suutnud ära otsustada, kas minna kohe tualetti või natukene veel ujuda. Kuna ma nägin, et tal seal väga kannatada pole, haarasin ta basseinist välja ja liikusin karjuv laps kaenlas wc poole. Asi läks juba nii hüsteeriliseks, et aasta ema ähvardas teda tutistava tädiga, kui ta kogemata basseini peaks pissima.  Tundub kohe sedasorti tüdruk, et mingid leebed läbirääkimised siin ei aita. Siis jäi Nora vait ja tuli sosistas mulle.. “Nora kohe pissile, muidu tädi tuti – tuti”.. Ei ole teab mis õige viis last õpetada, aga vähemalt mõjus! Temaga oli tükk tegemist nii mitmeski olukorras. Näiteks tahtis ta hästi eriline olla ja keeldus totaalselt hommikumantlist. See tähendas seda, et pärast ujumist paterdas üks paljas laps rätikuväel mööda koridore toa poole.  Hommikusöögivalik oli üsna lai, kuid preili Nora leidis, et ei mahu talle ei puder, pirukas ega pannkook.. küll aga tuppa jõudes teatas, et nüüd tahaks süüa saada ning vastus, “söögiaeg on läbi”, teda just ei rõõmustanud.. Ühesõnaga võite arvata, et selliseid analoogseid seikasid jagus küll ja küll.

Viimasel õhtul sõime Frescos ning seal oli ääretult tore klienditeenindaja, kellele jäi suure sagimise peale tipp jätmata. Küll oli kehv tunne! Minu õhtusöök nägi muidugi välja selline, et kärutasin baari terrassiukse taga Rosannat ning kui teised olid söönuks saanud, võtsin ma siiski lapse kärust üles ja sõin oma jahtunud toidu ka ruttu ära. Elu. Elu on selline. Toidud olid muidugi head!

Rakvere ja Aqva Spa kohta on mul endiselt kiidusõnad ning see on ilmselt parimast parim koht nii asukohalt, oma olemuselt kui ka võimalustelt, et lastega üks hea vaheldus argipäeva saada. Puhkuse kohta võin ma nii palju öelda, et laste jaoks oli seda küll ja veel. Meie olime aga tohutult rõõmsad, kui autoga taas maja ette jõudsime. See reis näitas tegelikult seda, et kolme kuni 4 – aastase lapsega on üsna tehtav ettevõtmine, kuid kui ise puhata tahta, siis ikka lasteta.

Uduse video vältimiseks vali hammasratta pealt ikka HD!