Rosanna esimene elukuu + katsikud

Iga laps on ikka nii omamoodi ja vahva on päev päevalt avastada oma kõige värskemat tütart. Rasedana tegime pakkumisi, kelle moodi küll uus beebi olla võiks. Mina ennustasin ikka Lenna sarnast neiut, tumeda pea ja silmaga. Rosannaga esimest korda kohtudes oligi pakkumine täide läinud. Kohe pärast sündi avastasin tema tumedad – tumedad krussis kiharad, nahk oli erinevalt teistest beebidest jumekam ja silmavärv võib küll muutuda, aga hetkel täitsa tume teine. Esimesed nädalad meenutas Rosanna mulle väga Lennat. Mõne võrdluspildi järgi võiks öelda copy-paste, kuid nüüd esimese kuu möödudes tuleb tõdeda, et läheb ikka täitsa oma nägu! Peakuju on tal selline pisike, üldse kõik on kuidagi sümmeetriline. Hästi naljakas on kusjuures see, et ise olen koguaeg rääkinud, kuidas tüdrukud on Eriku nägu.. kuniks Nora ühel päeval minu lapsepõlvealbumit sirvis ja jauras “Lenna, Lenna!”.. Läksime siis Erikuga vaatama ja uskumatu,  üllatus endalegi suur! Mõne pildi peal oleks nagu üks ühele Lenna. Oli tore äratundmisrõõm, et lapsed ikka kahe peale tehtud! Naljakas on jälgida, kuidas näod ajas muutuvad ja enda lapsepõlvepilte vaadates võiks öelda, ettekujutus on tuleviku Lenna osas täitsa olemas!
Võrreldes teiste lastega ma tõesõna ei mäleta, et keegi selline rinnafänn oleks olnud! Võiks öelda, et esimene kuu on peamiselt imetades möödunud. Mu keha on juba istumisest väsinud. Tõesõna, diivaninurk on ka juba lohkus! Ma olen endaga kokkuleppe teinud, et kuni jaanuarikuuni, võin ma rinda pakkuda, mil iganes ta soovib. Küll aga uuest aastast tahaksin ikka mingisuguse une- ja söömisgraafiku luua. Väiksed ettevalmistused juba käivad, sest katsun nüüd sättida, et laps enne kella üheksat õhtul tunnike üleval oleks. Esimese kuu ööuni jätab meil raskelt soovida, aga vast läheb paremaks! Selline keskmine öö näeb välja midagi sellist: õhtul saab 21-22 pudelist piima, kustub, tõstame voodisse. Esimene äratus on reeglina kell 1 öösel ja sealt edasi on tühi maa. Nikerdab, ärkab ja enamuse ajast rinnal. Kõht on lõpuks nii täis, et oksendab toidu välja. Paraku öösel see lutt kohe üldse ei lähe, niisiis sobib vaid rind. Hommikul 6-7 ajal kustub pikemaks ajaks. Samas ei saa ka nuriseda. Rosanna ei nuta, vaid on üsna vaikselt (muidugi juhul, kui kõht on täis). 
Hea meelega kirjutaksin ka Rosanna 1. elukuu parameetritest, aga täpseid mõõte öelda ei saagi, sest kolmandal elunädalal käisime arstil ning nüüd ei plaani enne 2. elukuu täitumist minna. Kodune mõõtmine annab kaalunumbriks  4500g (sünnikaal: 4000g) ja pikkuseks  54,5 cm (sündides: 53cm – kahtlustan et sünnimõõt võis veidi vale olla!?).
Viimaks pean ma tõdema, et mul on äraütlemata hea meel, et selline imearmas tegelane meie perekonnaga liitus! Võiks arvata, et elu kolme lapsega on midagi tohutult keerulist, aga näed ei olegi! Kui välja arvata väsimus ja unetud ööd, siis saab küll vaid laste üle rõõmu tunda!

Neli põlvkonda!

Esimest minisünnipäeva tähistasime “suurelt” perekeskel ning isadepäeva ja katsikuga ühes. Sel korral ei hakanud midagi suurt vaaritama, vaid lauale tellisime sushi ning mis pidu see ilma tordita on ? Pöördusin sel korral taas Alice imelise tordimaa poole, kes teeb meile tavaliselt sünnipäevaks juba aastaid maitsvaid torte. Leidsin ta Tabasalus elades sealse kogukonna grupist, kus tegijat ikka taevani kiideti. Pole meiegi pidanud pettuma. Nüüd aga elame hoopis teisel pool linna, kuid ikkagi plaanisin neilt tellida. Tort toodi meile tunduvalt lähemale ning taaskord jäime tehtud tööga väga rahule! Super maitsev – aitäh!
Katsikud nägid meil välja sellised, et Rosanna magas praktiliselt kogu peo maha. Võttis vaid kümme minutit osa ning näitas oma näo ära 🙂 Sain ühe pildi ka koos vana-vanaemaga. See kohtumine jättis talle vist kustumatu mulje, sest pärast seda magas ta pea neli tundi järjest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga