Rosanna 8. elukuu

Meie pere pesamuna sai täna 8 kuud vanaks! Palju õnne sulle väike päkapikk! Naudi – sul on kolm mini-sünnipäeva veel jäänud ja oledki aastane! Mäletan hästi, kui teisel elukuul tehnilises ruumis seda karjuvat pampu kussutasime ja mõtlesime, et MIKS OMETI? Mikss?? Arutlesime, et mõelda vaid, üks hetk on Rosanna 8 kuud vana ja siis ta on juba NII suur. Võrdlesime teda Nora – beebiga, kes kaheksa kuuselt juba istus ja käis mööda lauaääri ringi. Pool aastat tagasi tundus see aeg igavikuna, kuid nüüd on muidugi “vahva” meenutada, et tegelikult on ju nii ruttu läinud. Issand ma kõlan nagu see ema, kes 1.5 – aastase lapse kõrvalt väidab, et beebiiga oli tegelikult nii lihtne.. kui nüüd mõelda – magas ja sõi.

Mis see kaheksas kuu meile siis tõi? Eks kõige meeldejäävam oli tuulerõugete põdemine ning see oli ausalt öeldes kohutav! Saad eelnevast postitusest täpsemalt lugeda. Kusjuures mulle tundub, et see 10 põdemispäeva pani Rosanna arengule väikse pidrui peale. Enne rõugeid üritas ta end juba igatepidi sättida, kuid viiruse ajal peamiselt istus süles või oli kõhuli. Nüüd järsku on toimunud mingisugune kiire areng, sest küll külitab hoolega ning nii napilt on istumisest puudu. Samuti üritab kõrgustesse rühkida ning tasakaalu harjutada. Lükkab end käpuli ja vaatab imestunud näoga. Tirib end käte jõul mööda meid üles ning ronib jalgade otsas. Mõnes mõttes on isegi hea, et veel ringi ei trambi.. jõuab seda mõistust ja ohutunnet ehk rohkem koguda? Küll aga Lennale ja Norale jääb ta siinkohal küll pika puuga alla. Leenu istus ja käputas meil juba 6.5 – kuuselt ning Nora alustas ka kõvasti enne 8. elukuud. Õnneks kiiret pole ja aega meil jagub!

Neiu pole vist väga kaalu kogunud (raskust teisel 9 kg kanti) ning siin ei ole ka midagi imestada, sest süüa see tegelane küll ei mõista. Hommikupudrust 3 tl täit, soolasest toidust mõned ampsud ja puuvili ka hästi ei meki. Tükilisest toidust pole mõtet rääkida ning näputoit on ilmaime. Viimasest sobib ainult porgand. Mõtlesin, et annan siis neid beebisnäkke ka maitsta, neid maitsetuid maisipulgad. Ta ei saanud kohe üldse aru, miks ma seda talle suhu topin ning lauale asetades tundus see samaväärne olevat kahvli, lusika või tassiga, mis üsna tihti söögitoolist suure kaarega maha lendab. Kolmas laps kasvab meil ise, nii et ilma suuremate pingutusteta ootan seda aega, mil hakkab rohkem toidu vastu huvi tundma.

Hambaid on talle kaks jagatud, nii et 14 tükki ainult veel.. ühtlasi võiksin juba kirjutada, et Rosanna praktiliselt räägib, kuid “aitäh” on rohkem niisama pläkutamiseks ning sõna tähendusest pole tal õrna aimugi.

Ausalt, ma olen nii õnnelik, et see väike inimene juba nii asjalik on! Elu on kohe oluliselt lihtsam. Rosanna toimetab palju omaette ja ka koos suuremate tüdrukutega. On selline lõbus ja lihtne laps! Öösel magab ilusti ja sööb 1 – 2x. Sujuvalt kolib ta poole öö pealt meie juurde, mistõttu see uni tal vist nii hea ongi.  Aga olge mureta, aastaselt ootab teda pudelivõõrutus ja oma voodi ning 1.5’selt tahaks teha uhke lõpupeo, sest siis saadame viimase lapse, viimast korda meie magamistoast välja ning edasi peab Nora ta enda peale võtma!  See on ikka täielik kontrast, kuidas esimestel kuudel istusime lihtsalt vaikuses, tühja vahtimas ning ööd mitte oodates.. nüüd aga lähevad lapsed õhtul magama, meie saame mõnusalt õues istuda ning, kes instagrami jälgib, teab, kuidas me oma aega sisustame. Igaljuhul väga mõnus!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga