Meie pere pesamuna saab iga päevaga aina iseseisvamaks! Mida kuu edasi, seda rohkem oskan ma Rosannast rõõmu tunda. Juba praegu annab ta nii palju tagasi, et tihti avastan ma end teda lihtsalt vaatamas ja vaikselt omaette naermas. Huvi ja uudishimu maailma vastu on piiritu ning need näoilmed ja uued kogemused, mis ta ümbritseva õppimiseks läbi peab tegema, pakuvad palju nalja. Alles mõni päev tagasi üritas ta mängutoas väikse laua alla roomata, kuid tool jäi ette. Proovis ühe korra – lõi pea ära, proovis teist korda ja lõi jälle pea ära.. ning siis vaatas kulm kortsus ettejäänud tooli, mõtles hetke ja tagurdas siis minema.

Rosanna teeb juba ruumidel ja nende asukohtadel päris hästi vahet. Tal on juba praegu välja kujunenud oma lemmikud ruumid. Telekaesine pole ammu enam huvitav, vaid sealt asub ta sihikindlalt mängutoa poole rühkima. Vahepeal jäävad tee peale kassikrõbinad ja vesi, kus on hea solberdada.  Mõnikord läheb mõte nii mujale, et sihtpunktiks on midagi muud. Nii ma ükskord toimetasin köögis üsna pikalt, kui arvasin teadvat, et Rosanna jutustab teisel pool seina sauna eesruumis. Üllatus oli suur, kui ma teda sealt ei leidnud, vaid leidsin ta lõpuks tehnilisest ruumist, Eriku spordikotist. Nii liigub ta igapäevaselt üha pikemaid vahemaid ning seda siis roomates, sest käputamisest pole tal  õrna aimugi.

6.5 -kuuselt lõpetasin rinnaga toitmise ning tänaseks päevaks on tal välja kujunenud kolm tahke toidu korda. Näputoitu ta veel väga ei tarbi, kuid püreemajandusse oleme end sisse elanud. Rosanna pole just eriliselt hea isuga, sest võtab korraga mõned ampsud ning peamiselt joob kõhu täissaamiseks piima edasi.  Ma kaldun arvama, et ehk alustasin lisatoidu andmisega liiga hilja, aga kes teab, mis tegurid siin veel rolli mängivad. Minu jaoks on tohutu kergendus, et ei pea enam öösiti 8 korda end püsti ajama, selleks et last sööta.  Lõpp läks juba nii käest, et jagasime Erikuga ööd kahe peale ära, mil esimeses pooles sai pudelit ja teises rinda. Muutus vaid see, et lõpuks olime mõlemad väga väsinud. Kusjuures jutt pole niisama suusoojaks, sest väsimuse aste oli uued levelid ületanud. Ühel ööl tundsin, kuidas keegi mulle lutipudelit suhu tahab toppida. Kes see muu ikka olla sai, kui Erik. Pidas teine mind Rosannaks.. ja kusjuures alles järgmise päeva lõunal meenus meile see situatsioon, nii et naersime oma tükk aega. Neid öiseid segadushetki on veel olnud, sest meenub veel teinegi öö, kui Erik mu pead silitas ja kussss – kuss ütles. Jumal tänatud, et kussutamiseks sülle ei hakanud võtma. Minu suurim hirm rinna ärajätmisel oli tõsiasi, et Rosanna absoluutselt lutti ei võtnud. Mõtlesin, et eks jääbki siis ainukeseks lohutuseks pudel. Pärast esimest rinnavaba ööpäeva rääkisin Erikule, et võiksime kuskil nädala pärast uuesti lutti proovida. Olin koju ostnud meie, ma pakun 15-16 luti, palju kiidetud Tommee Tippee, millesse mul tegelikult väga usku polnud.. Oh issand ja ma mäletan seda õnnist hetke, mil Erik ütles, et miks nädala pärast? Viskasin talle köögist luti, mille ta Rosannale suhu pani. Kohe haaras, hakkas tõmbama ning tänaseks on ta lutti tõmmanud kaks nädalat. Ma arvan, et ta tundis, et miskit on pikalt puudu olnud ning tegi selle asenduse ise ära. Olime ju mitmeid kordi talle varemgi pakkunud ning oli ka selliseid päevi, kus mõne tunni jooksul natuke tõmbas, kuid siis keeldus jälle nädalateks. Lõpuks ometi on meie ööd normaliseerusid, sest nüüd sööb sõbrake 1- 2 korda öö jooksul ning ülejäänud kordadel kasutame luti eelised.

Mis magamisse puutub, siis Rosanna suunasime sujuvalt kolmelt unelt kahele ning minu eesmärk on võimalikult ruttu ühe uneni jõuda. Praegu on ta teiste tüdrukutega võrreldes totaalselt erinevas unegraafikus ning see on päeva planeerides üsna tüütu. Mäletan, et ka Nora beebiajal oli väsitav, kui kolmeste vahetustega üks ärkas – teine uinus, süsteemis tiksusime.. Ööuni on Rosannal 21-21/30 – 8.00, mis sobib meile väga hästi! Lõunauned teeb õues ning magab oluliselt paremini. Õhtuti jääb üsna lihtsalt magama. Super hea meel on mul veel kõhuli magamise üle! Lõpuks on kätte jõudnud aeg, kus öösel rullib end ümber ning magab rahus edasi.

Rosanna kasvab meil mühinal, sest Norale sülle asetades tunduvad nad juba pea ühe pikad olevat. Vaene Nora ei paista väikse õe selja tagant enam väljagi. Rosin kannab 74 suurust ning täpsed mõõdud selguvad küll varsti arsti juures, kuid pikkust peaks olema 70 cm  ja kaalu ca 8.8 kg.

Kahtlemata on ühed kõige ilusamad hetked päevas need, kui kõik kolm tüdrukut omavahel mängivad. Eriti, kui kaasatakse oma tegevustesse ka Rosanna. Mänguvalikuid pole just piiritult, kuid sellegipoolest kolib Nora tihti temaga laua alla ja mängib kodu. Muidugi oma reeglite järgi, sest hea on mängida, kui keegi vastu ei vaidle. Ma ei tea, kuidas meil LEGO’d jälle nii populaarseks saanud on, kuid järsku tahavad kõik kolm klotside kallal toimetada. Lenna ja Nora ehitavad oma maju ja torne, vanem preili mängib juba rollimänge ning nende sekka on sulandunud ka Rosanna, kes hea meelega lutsutaks just need värvilised klotsid ükshaaval läbi.

Mis veel meenub? Rosanna on hästi palju jutustama hakanud. Hüüab kõva häälega “ehhhhhhh”, meenutab rohkem  sellist hüääni. Veel meeldib talle teiste inimeste juukseid krattida ja ninast haarata. Harjutab vist oma käelist tegevust – näpistab, pigistab ja mudib kõike mis ette jääb. Eriti meeldivad emme põsed.

Mul on hea meel, et see nauditav iga on käes ning siitmaalt saab vaid asjalikumaks minna! Täielik musirull!