Rosanna 6. elukuu!

Üks tegelane on lõpuks poole-aastaseks saanud! Kuidas ta küll juba kuus kuud tagasi sündis? Tundub kuidagi väga pikk aeg, arvestades, et alles oli sügis nii poole peale jõudnud, kui Eriku öösel üles äratasin ja ütlesin, et nüüd on päriselt ka minek. Sisimas olin nii põnevil ja ootasin väga kohtumist selle uue minu inimesega. Ausalt, see kõlab veidralt, aga  sünnitus ja sellele järgnev on kolmel korral minu jaoks nii imeline kogemus olnud, et ma võiksin vabalt veel sünnitada. See emotsioon ja õnnetunne, mis lapse sündides saabub, on meeliülendav!  Ja nüüd kevadele vastu minnes oleks aeg justkui linnulennul möödunud.

Ma ei ole saladust teinud, et mind esimene eluaasta väga ei vaimusta. Muidugi mulle meeldivad need beebilõhnased juuksed, pehme nahk ning kõik “esimesed” korrad.. kuid see on köömes selle igapäevaelu juures, mis on nii väsitav ja kurnav.  Mul on tohutult hea meel, et Rosanna on tänaseks kuus kuud täis tiksunud! Meenutades esimesi kuid, siis olgem ausad.. päris jube oli.. Täielik rinnapuuk, lutti ei tunnista, pudelist keeldus, magama jäi ääretult raskelt.. veel enam, terve ühe kuu röökides. Meenutasime just, kuidas ikka 2-3 kuud nägid õhtud välja sellised, et istusime lihtsalt kahekesi pimedas toas ja mina rääkisin siis Erikule, kuidas ma olen nii väsinud, aga magama ka minna ei taha, sest öö oli viimane asi, mida ma ootasin. Need nutetud nutud, kui väike inimene lihtsalt keeldus pudelist ja see pani mulle omakorda nii suured piirangud peale. Olin ju harjunud, et isegi Nora beebieas, mil Erik käis tööl, sain rahus vajadusel liikuda ja vanema lapsega tegeleda. Kõik see aeg oli mixitud selliselt, et panin parasjagu suuremaid magama, kui kuulen, et Rosanna juba jälle tehnilises ruumis hüsteeriliselt nutab. Mõlemad olime stressis, sest Erik tahtis aidata, aga ei saanud ning ei osanud lõpuks mina ka last maha rahustada. Käisin ju röökiva lapsega kruusasel teel autosõite tegemas, ise samal ajal nutsin. Samas selle ebameeldiva kõrval on palju positiivset ning kõige mõnusam on kogu asja juures näha oma lapse arengut. Ma ei ole kunagi mõistnud neid, kes ahhetavad ja ohhetavad, et mõtle kui laps veel liikuma hakkab ning veel enam jalgadele saab. Minu jaoks on see üks toredamaid asju! No näiteks, kui palju saame me üheskoos nüüd aega veeta, sest Rosanna võib meiega rahumeeli tunnike järjest mängutoa põrandal hängida. Hakkas teine 5k ja 10 p. roomama ning nii ta oma aega sisustabki. Küll jälgib suuremaid õdesid, siis roomab ühte toa otsa klotse närima, teise toa otsa kellegi varba järele. Tema jaoks nagu tore takistuste rada! Rosanna on ise palju rõõmsam, et tal on liikumisvabadus ning oli ikka tüütu küll see kaks kuud, mil keeras end ümber ja umbes 5 minuti pärast hädaldama hakkas, sest ei saanud ei üht ega teistpidi või väsis lõpuks lihtsalt kõhu otsas lennuki tegemisest ära. Ma juba sisimas tean, seda võidurõõmu, kui Rosanna üks hetk istuma hakkab. Oi, kui ilus aeg see olema saab!

Rosanna meenutab meile väga palju Lennat, nii oma välimuselt, miimikalt kui olemuselt. Vähemalt selles osas, et tuleb temastki tumedapäine ning suure tõenäosusega pruunisilmne tütarlaps. Eriti on äratundmisrõõmu siis, kui ta suu ammuli midagi vaatama jääb. Lenna oli meil ka pidevalt üllatunud. Samas beebina on selline üsna rahulik ja sihikindel – rügab seni, kuni kohale jõuab. Hakkas temagi varakult roomama ning tänaseks võtab juba pikemaid vahemaid ette. Vahel leian ta diivani alt, vahel kassi kausist. Isegi, kui samal ajal vähekene kägisema peab. Teise külje pealt on ta sarnane ka Noraga, sest nad on üks ühele mõlemad sellised lapsed olnud, kes iga pisima asja peale naerma kukuvad. Igasugune “kuku” ja erinevad hääled teevad ta tuju üsna ruttu heaks. Tuleb ka ära mainida, et nii Nora, kui Rosanna on mõlemad sellised mõnusad beebipaksud ja üsna pikka kasvu tüdrukud olnud. Alati rihivad pikkuse kõvera ülemises osas. Rosin on hetkel 8,1 kg ja 70 cm pikk. Tuleb mainida, et Lenna mõõdud olid aastaselt 9 kg ja 80cm.

Roosa on Rosanna lemmikvärv, just seda värvi asju vaatab ta alati suu ammuli ja esimene roomaminegi käis roosa tõukeratta järele..

Küll aga ei mõista see väike inimene endiselt lutti võtta, mistõttu on ka ööd väga väsitavad.  Pole ime, et ma Norat omal ajal 1x ja Lennat 2x öösel söötsin, sest ilmselt muul ajal panin lihtsalt tropi ette. Rosanna puhul on tavaline 4 – 8 korda öösel ärgata ning mis mul muud üle jääb, kui teda imetada. Nüüd viimased 1.5 nädalat on Erik ka pudelit hakanud andma, aga olukord ei tundu lahenevat. Minu jaoks vaid mõnusam, sest kuskil 5 h saan järjest magada. B12 näidu oleme normi saanud ning numbriks tuli midagi 700 – 800 vahele.

Rosanna on meil üsna kodune laps, sest praktiliselt kõik oma päevad ta just seal veedabki. Minu jaoks on mugav, kui lapsel on üks kindel päevarütm ning nii saan oma aega ka selle järele mõnusalt planeerida. Oleme käinud küll ujumas ning ka ema/beebi fitness trennis, beebide kokkutulekul ja ilmselt selliseid üksikuid käike võtame ka edaspidi ette, kuid siiski on see pigem selline comfort zone’st väljatulemine. Rosin oli aasta alguses pikalt haige ning tekkis harjumus teda tuppa magama panna. Üheks aprillikuu lubaduseks oli ta jälle kärru magama saada ning võin linnukese teha, sest ilusate ilmade saabudes on ta kõik oma uned väljas teinud. Mis päevakavasse puutub, siis tundub, et vaikselt saame ta kolmelt unelt kahe peale viia. Mäletan, et Nora läks 11 – kuuselt juba ühele unele üle ning seda ootan ma ka Rosanna puhul enim.. sest siis on lapsed kõik jälle ühes uneajas.

Selle kuu lõpus oleme esimest korda kolmeks päevaks viiekesi puhkama minemas ning seni on plaanis veel rinnaga toita, kuid lähme juba vaikselt järk – järgult pudelile üle ning ilmselt maikuu alguses teeme imetamisega lõpparve. Lisatoitu võiks vist ka usinamalt hakata pakkuma, sest hetkel on kõik veel maitsmise tasandil.

Ma tunnen, et mida suuremaks ja iseseisvamaks Rosanna saab, seda rohkem ma teda naudin. Mul on ikka ääretult vedanud, et Erik kõigi kolme lapsega beebieas põhilöögi enda peale võtnud on. Tema jaoks pole mingi probleem tund aega laps käes ringi jalutada, kasvõi iga päev, sest no nii armas ju teine. Erik võttis isegi sauna ehitamise ajal kõik töömehed laps süles vastu. Tundub, et talle sobib see esimene eluaasta ikka tunduvalt paremini, kui mulle.. kuigi on temagi maininud, et Rosannaga on nüüd küll igasugusel lapsesoovil limiit täis. Kodus on meil põhinali ikka see, et kui mina olen rosinaga kõik vajalikud toimetused ära teinud, siis lähen ma Eriku juurde, ütlen, et hoia korra ning see “korra” võib vahel kesta tunde..

Igatahes usin rosin hakkab nüüd seitsmendat kuud käima, näis mis tal meile veel varuks on!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga