Rosanna 3. elukuu

Rosanna teine elukuu oli pehmelt öeldes kohutav, kuid selle eest kolmas algas vägagi hästi. Saime oma kisarohketele õhtutele lahenduse ning nii mina kui rosinake hakkasime korralikult B12 vitamiini tarbima. Muutused toimusid kuskil 4-5 päeva jooksul, kui saime ta lõpuks ilma mitmetunnise röökimiseta magama! Mäletan, kuidas esimene õhtu oli tõeline õnnistus ja ma ei suutnud endale tunnistada, et nii ongi okei. Arvasin, et see oli mingisugune erandõhtu, kuid sellest saati me nüüd kisavabad olemegi! Terve kolmas kuu oleme vitamiini tarbinud, neljanda kuu jätame nüüd vahele ja siis viiendal kuul lähme teeme uued testid! Kui on normis, siis ei pea rohkem tablette sööma..

Kolmandal elukuul hakkas Rosanna ilusti pead hoidma. Süles hoiab ta ilusti ja pikalt.. põrandal aga mitte nii väga, vaid mõned minutid korraga. Samas kõhuli on ilusti sirgelt, ega kaldu suurt ühele ega teisele poole. Lihaspingeid on tal üsna vähe ning nüüd kui kolmas elukuu täitus, hakkame ka järgmisest nädalast beebide ujumistrennis käima. See vast aitab kiirele arengule veel rohkem kaasa. Ta keerab end vaikselt ühele küljele ning pusib usinalt, kuid ümberkeeramisega on veel raskusi. Vaatasin, et Lenna oli meil omal ajal väga jäik ja kange, kuid tegi esimesed keeramised 3.5 kuuselt ning Nora juba 3-kuuselt. Ehk pole ka Rosannal sinna kaua aega jäänud!? Samas ega see eriline õnnistus ka pole. Mäletan, et alguses on üsna tüütu, kui koguaeg end ümber keerab ja siis vigisema hakkab, sest pikalt kõhuli ju olla ei jaksa..

väike stiilinäide..

Rosanna hakkas 2,5 – kuuselt pikemalt koogama, jutustab kohe korralikud lood maha! Ta on tõeline väike naerupall ja igasugused tobedad hääled ja puristamised toovad väikse itsituse esile. Läbi une on täitsa häälega naernud ja see on imearmas! Ta on avastanud oma jalad ja käed. See näoilme, mis teda neid vehkivaid asju vaatamast tabab, on hindamatu. Tõeliselt hämmingus! Rusikad lähevad vahel suhu ning see pidavat olema arengu üks osa. Samuti ajab korralikult ila suust välja ja ärge muretsega, ma ei rutta üldse mingit hambajuttu rääkima. Targemad juba ütlesid, et ilanäärmed on lihtsalt korralikult tööle hakanud, kuid beebid ei oska veel nii tihedalt neelata. Nädal enne kolmekuuseks saamist hakkas ta mänguasju teadlikult katsuma. Saab aru, et kui läheb kõlisevatele asjadele vastu, siis need teevad häält ning proovib aga uuesti!  Haaramisega läheb vist veidi veel aega.

Uneaegadega on meil enam vähem paigas, kuid ideaalis nihutaksin kogu päeva 2 tundi varasemaks. Ta ärkab meil kuskil 10 ajal, esimene uni on 12-13 toas, teine uni on 15 – 17 õues ning õhtu on veel veidi segane, sest millegipärast arvab ta, et ööuni algab 00 – 01. Ja no tõesõna on päris väsitav, kui 22.00 paned ta voodisse magama lootuses, et nüüd siis magab! Kuid ei, 22.45 ärkab üks rõõmus sell ja hakkab aga jutustama. Samas oleme aga super õnnelikud, et ta on vähemalt heas tujus ja uinub nagu normaalne laps.. mitte ei hullu kuskil tehnilises ruumis. Hästi tore!

Arvestades, et kolm kuud on lutt ta külmaks jätnud, siis tundub, et mul ongi esimene lutivaba laps! Siiani on täitsa hästi kulgenud, kuid näis mis see hammaste periood meile öösiti toob. Väike update veel siit kolmanda kuu viimaselt päevalt.. ja ausalt öeldes ma ei taha seda isegi kirjagi panna, aga Rosanna on kaks päeva pudelist keeldunud. Ja nii luti kui pudeli eiramine on minu jaoks õudusunenägu – sõna otseses mõttes. Ma võin nüüd enesekeskne inimene tunduda, kuid see viimane variant mulle kohe üldse ei sobi. Lutivaba võib ta olla, kuid pudelit ta lihtsalt peab võtma, vastasel juhul on ta nädalas mõned korrad söömata. Käisime täna perearstil mõõtmas, kaalumas ja vaktsineerimas ning küsisin temalt otse, et kui ma rinda ei anna ja ta pudelit ei võta, siis kaua ta nii jaksab olla. Arutlen siin ju omas peas, et kuidas on nende beebidega, kel ema päevapealt kaob ning pudelit ei taha.. tuleb siis välja, et beebi end igal juhul nälga ei jäta. Täna on mul selline päev, kus ma olen varahommikust lõunani kodust ära ning edu Erikule! Kusjuures Rosanna on väga visa ja tundub, et korraliku tagavaraga, sest üleeile sõi ta hommikul kell 7, keeldus pudelist kuni lõunani, mil mul lihtsalt hakkas imelik ja talle kell 1 süüa andsin. Järgmine söögikord oli 17.30 ja viimane kord 21.00. Seega ta reaalselt sõi 14 h jooksul 2 korda!! Ise oli rõõmus ja õhtu lõppes veel vannis sulistades. Hästi imelik!

Mis puudutab kaalunumbrit, siis rosinake on meil 3. elukuul 6840 g (ma eeldan, et näljapäev enne kaalumist langetas ka miskit) ja 64 cm pikk. Jah, teie silmad ei peta teid! Tegu on minu rekordbeebiga. Lenna kaalus omal ajal 5,6 kg ja oli 62 cm pikk ning Rosanna suutis isegi meie pontsikbeebile Norale ära teha, sest tema ilunumbrid olid ka väiksemad – 6,5 kg ja 64 cm. Arst tõdes, et lapsed on mul kõik kuidagi pikad ja seda siiamaani. Ehk on Eriku hirmul alust ning naised hakkavad kõik korvpalli mängima. Kes teab, kes teab!

Nii see eluke meil siin kolmandal elukuul kulges..

 

8 thoughts on “Rosanna 3. elukuu

  1. Helen says:

    Hei, miks Erik kardab, et lapsed korvpalli mängima hakkavad? 😀

    Ma ise mängisin nooremana korvpalli ja no nii toredad trennid ja väga põnev mäng. Käin nt siiamaani oma isaga korvpalli vaatamas.
    Ma olen nt 178cm ja kui koolis tundsin ennast mõnikord pikkuse pärast halvasti, siis korvpallurite seltskonnas oli nii mugav, sest kõik tüdrukud olid pikad ja kordagi ei tundnud ennast hiiglasena.
    Kui pikad te Erikuga olete? 🙂

    • NautigeHetke says:

      Vaatamata sellele, et see on tema lemmikspordiala ning ta ise seda aastaid mänginud on (võistlemas käinud ja Eesti meistriks tulnud), siis Erikule lihtsalt väga ei meeldi naiste korvpall.. 😀

      Erik on 183 ja min 172 cm 🙂

      • Helen says:

        😀 😀 😀
        Saan Erikust suurepäraselt aru. Naiste korvpalli ei kannata üldse vaadata. 😀
        Samas, kui enda lapsed mängivad, siis küll lõpuks meeldima hakkab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga