Rosanna 2. elukuu

Oh mu armas rosinake! Millega ma siis õieti alustada võiksin? Ilmselt sellega, et teine elukuu pole teps mitte lihtsamate killast olnud, kuid läbi see tänaseks on! Mul on nii kahetised tunded – ühest küljest on natukene rõõmustav, et aeg nii ruttu läheb.. teisest küljest mõtlen ma hirmuga, kuidas mu viimane pesamuna nii kiirelt kasvab.

Olen jooksvalt kirja pannud muutused, mida sinu juures märkan. Teisel elukuul hakkasid sa mulle teadlikult naeratama. Olid seda varemgi läbi une teinud, kui nüüd on selline päris rõõm! Piisab vaid sõnast “KUKU” ja need väiksed suunurgad kisuvad aga ülespoole! Sul on põselohud ja mõnus lõualott, mis naeratades eriti esile tulevad! Lõpuks ometi koidab ka aeg, kus sa oled nõus natukene pikemalt nii matil kui toolis vedelema. Kui sinu õed Lenna ja Nora võisid pikki mitmetunniseid unesid lamamistoolis teha, siis usu, ma tunnen ka sinu 10 minuti üle rõõmu!  Sa jaksad nüüd ka väheke pikemalt oleval olla – selline kena tunnike, mille järel peab alati kas väikene tukastus või pikem uni tulema. Üldiselt oled sa üsna visa ja võid mitmeid tukastusi järjest teha. Ühtlasi oled sa hakanud ka hääli tuvastama, vähemalt reageerid tuttavatele häältele väga üllatunud näoga. Näiteks, kui vanaemad end näole annavad või õekesed lasteaiast tulevad. Kaela hoiad usinalt! Kergemini tuleb välja süles jalutades, põrandal olles oled aga endiselt pinges. Oskad jälgida mänguasju ning selili olles liigutad end väga vabalt. Meenub, et Lenna oli meil eriliselt kange ning jäik.. sina aga nühid rõõmsalt endal kukalt aga paljaks!

Sul on tekkinud üsna arvestatav unerütm. Hommikuäratus on 8 – 9 ajal, järgmine uni on enne kella 12 ning pikk uni on siiani vahemikus 13-16. Õhtud on veidi kaootilisemad, kuid 20.00 ajame su alati üles. Sa oled une poolest üsna tundlik ning pikalt oled nõus magama vaid süles ja rinnal. Gaasimured sind praktiliselt ei kimbutanudki, alguses nagu miskit tundus, kuid tuleb välja, et nutul on hoopis teised põhjused. Nimelt oled sa pea terve teise elukuu igal õhtul ajavahemikus 21- 00 röökinud. Keskeltläbi 1.5 h võtab see aega ja selle aja veedame me magamistubadest teisel pool maja, kõige kaugema ukse taga – tehnilises ruumis. On olnud tõeliselt väsitav, kurnav ja võiks öelda isegi et masendav periood, just need õhtud! Saime üsna ruttu selgusele, et klassikalised gaasivalud need olla ei saa ning teise variandina jäigi õhku need jutu järgi vanad, “head” koolikud. Tundus nagu loogiline, et igal õhtul samal kellaajal ning kuna teadlased on välja toonud, et see ei puuduta vaid seedesüsteemi, vaid seos võib olla ka närvisüsteemiga, siis tundus kõik isegi et loogiline. Paraku pead sa lihtsalt harjuma sellega, et sinu ümber ongi selline kõva lärm ja suur melu. Sinu õekesed ei anna sulle vaikust ning päevane emotsioon kandub lihtsalt õhtuväsimusse üle. Tundus nagu loogiline, et sind võib õhtuti ärritada, kui vahetult enne magama minemist oled hullu müra sees olnud ning järsku on kõik ühtäkki vaikne. Veel suutsime välja mõelda, et kui mõnikord ka magama jääd, siis ärkad sa ikkagi üles ehmunud näoga ning oled juskui segaduses ning ei oska enam magama jääda, kuigi ise oled ülimalt väsinud! Küll aga asi, mille peale me nüüd alles üsna lõpus tulime, oli B12 vitamiini kontrollimine organismis. Ühel kisaõhtul võtsin aga google appi ja lugesin veelkord koolikute kohta.. kui hüppas mulle ette mitu artiklit B12 vitamiinivaegusest beebidel. See olla Eesti lastel väga sage nähe ning see omakorda mõjutab närvisüsteemi ning lapse und. Võite siis arvata, et kui ma südaöösel seda artiklit lugesin, ei oodanud ma sekundit ka, vaid otsisin välja, kus saaksin ASAP teha veretesti ära. Järgmisel päeval suundusin SynLabi – kõik kulges muretult ja ülejärgmisel päeval saime tulemused. Olgu kes iganes tänatud, et ma selle testi tegin, sest see näitas Rosanna tulemuseks 142. Synlabist öeldi, et norm algab 191’st ning lõppeb 1136 juures. Püha taevas! 142 vs 1136 on ju ikka üüratu vahe! Võtsin koheselt ühendust ka perearstiga, kes Rosannale tabletid välja kirjutas ning koheselt tarbima soovitas hakata. Nüüd siis manustan roosikesele iga päev ühe annuse süstlast ning mõne aja pärast saab siis korduskontrolli minna!

Teise elukuu lõpus juhtus sinuga ka ülimalt ehmatav õnnetus, millest ma pidin peaaegu närvivapustuse saama. Ausalt öeldes pole ma kunagi tundnud midagi sellist, kus õhku on vähe, keha on kontrollimatult krampis ning toimub nutuhoog nutuhoo järel. Mul oli võimatu sõnugi suust välja saada.. ja see hetk tundsin ma, kui habras on ühe väikse inimese tervis ning kui tühised on laias laastus mingisugused magamata ööd või sinu nutu lohutamine.

Sa oled minu pesamuna, minu väike ja väga oodatud nööbike ning ma annan endast kõik, et sind suure hoole ja armastusega hoida!

3 thoughts on “Rosanna 2. elukuu

  1. P.E. says:

    Palju õnne pesamunale! Kas Syblabis võeti verd näpust? Nimelt käisin mina ka oma beebiga seal, vōeti näpust proov, läksin tulemusega perearstile (oli ka väike puudujääk) ja perearst saatis edasi igaks juhuks lastearstile, kes siis vajadusel vajaliku ravi määraks. Lastearst ütles, et seda proovi ei saa usaldada, sest see pole veeniverest võetud ja tuleb uus teha. Tegime siis veenivere testi ja sellega oli proov korras.. 🤷‍♀️

    • NautigeHetke says:

      Aitäh! 🙂

      Võeti näpust ja tänud, et märku andsin. Uurin kolmapäeval perearstil, siis lähme vastuvõtule..
      Mis teil muidu esimene näit oli?
      Ma küll ei kujuta ette, kuidas nii pisikesel veenist veri kätte saadakse?

      • P.E. says:

        Kui ma ōigesti mäletan, siis oli näit 178. Laps oli tol ajal 5-kuune ja tõesti see veenivere võtmine polnud lihtne (teda häiris rohkem kinnihoidmine, valus ilmselt polnud, sest torke peale ei reageerinud), kuid proov kätte saadi. Lastearst vaatas veel lapse üle ja ütles, et igati eakohaselt arenenud ja mõnel lapsel ongi see magamine suur väljakutse (ta magas meil öösel halvasti).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga