Väga hull on mõelda, et kuu aja pärast on meie pere noorim juba 1 – aastane! 11. elukuu update on midagi sellist, et kui 10ndal kuul harjutas ta seismist, siis nüüd juba kõndimist. Ta on iseseisvalt juba kolm sammu teinud, kuid on üsna ettevaatlik ning eelistab, kui keegi käest kinni hoiaks. Igasuguste muude tugede nagu kärud, vankrid jm. najal rallib korralikult mööda maja ringi. Tundub, et kõik vajalikud oskused kõndima õppimiseks on olemas, vaid julgust veidi vähe. Aga ega kiiret polegi!

Rosanna on hakanud asjadest paremini aru saama ja leiab näos üles nina ning suu. Ma ei tea,  kas seda ka varem esines, aga minu meelest alles hiljuti on ta hakanud asjadele osutama, seal juures “tssss” öeldes. Aitäh ja mäm – mäm on endiselt sõnavaras popp valik. Alles järgmisel kuul on meil arstivisiit, aga kodune kaal ütleb 9,7 kg ning pikkuse poolest tundub, et on aeg 80 suurus riided välja otsida.

11. elukuu on mõneti raske olnud, pigem võiks öelda, et väsitav. Öine söömine on juba täiesti kontrolli alt välja läinud, sest nii 5x saab piima teha ja liiter vedelikku ära juua pole mingi probleem. Probleem on see pigem meie jaoks – magada ei saa, igal hommikul pese jälle linu, sest mähe ei pea. Viimane öö oli juba jälle vähekene parem, aga üldiselt peaksime selle võõrutamise nüüd kiiremas korras ära tegema. Ainuke mureküsimus on suuremad tüdrukud, kes  sel perioodil magada ei saa. Ilmselt see võõrutamine läheb sama suure kisa saatel nagu Lennalgi omal ajal. Juba öösel, kui virgub ja piima teen, tõmbab voodis vaikselt sae käima. Piima saades magab edasi.. ja nüüd kui selle piima ära jätan, siis jääb alles lihtsalt kisa. Aga näis. Tean, et nii nädalaga tuleb arvestada ning esimesed 3-4 ööd saavad horror olema. Samas vähese unega annab eksisteerida küll.

Issand ja mis kõige tähtsam!!! Rosanna läks lõpuks üle ühe une peale ja see on täielik luksus, sest nüüd magavad kõik kolm tüdrukut ajavahemikus 13.00 – 16.00! Sisuliselt nägin ma juba üsna mitu nädalat, et rosin ei väsi õhtuks ära ning teise unne panek muutus ka üha raskemaks. Täiesti juhuslikult sattuski päev, kus ma juba pool tundi olin temaga õhtuse une ajal kärutanud ja lihtsalt loobusin.. ja Rosanna pidas nii hästi õhtuni vastu, et juba järgmisest päevast otsustasimegi esimese une lõunasse venitada. Tõesti, superluks on nüüd!

Rosanna söömine on veidi paremaks läinud.. hommikuti sööb pigem vähem, kuid pärast und ja õhtul üsna hästi. Päeval anname piima vaid magama pannes ja no ööst ei hakka ma rääkima. Ideaalis tahaks öise söömise lõpetada ning jättagi mõneks ajaks selle lõunaunne jäämise piima. Rosanna söögilauale jõuab nii üht kui teist. Puder on kodust, puuvili samuti, vahel saab tuubi ja soolast purgitoitu. Teinekord jälle seda, mida isegi sööme.

Igatahes ma väga loodan, et aastasel sünnipäeval saan siia juba kirjutada, kuidas laps öösel magab ning päeval omal jalal ringi tatsab!