Reisisime lastega Meleskisse ja ööbisime Põltsamaa Külaliskorteris

Täpselt kaks aastat tagasi, viimasel juuli nädalavahetusel, võtsime samasuguse reisi Meleskisse ette. Nimelt Eriku vanaonu elab seal oma perega. Õigemini igapäevaselt elatakse Põltsamaal, aga see on nö maakodu, kus nüüd ka loomi peetakse. Kohalejõudmine võttis umbes – täpselt kaks tundi aega ning lapsed pidasid ilusti terve tee vastu, pidime vaid korra peatuma. See Meleski maakodu on ikka üks uskumatu koht. No täpselt nii maakodu, kui üldse olla saab – põldude ja metsade vahel. Majani viis korralik, ameerika mägede stiilis tee. Minu esimene külastus sinna oli tegelikult juba kaheksa aastat tagasi, kui ise 17 – aastane olin. Siis käisime Erikuga mitmepäevasel Eestimaa puhkusel ning otsustasime jaanipäeva hoopis seal vastu võtta. Teine kord oli kaks aastat tagasi, kui Lenna pooleaastane oli ning nüüd taas, kui Nora äsja 6 kuud vanaks sai. Selline tore vaheldus linnast välja saada ning olla kardinaalselt teises keskkonnas. Maakodu kutsutakse vanavanaema järgi Mummumaaks ning ausalt öeldes, ka igasuguste puuduste keskel, on seal kuidagi hea aura. Samal ajal, kui teised Võrtsjärve ujuma läksid, jäime me Norat magama panema. Ühel hetkel oli kõik täiesti haudvaikne, kostis vaid linnulaul ja putukate lendamine. Elame ju isegi nö. maal, võrreldes siis Kesklinnaga, aga sellises vaikuses küll olnud pole. Igatahes oli  Eriku sugulastega tore taaskohtumine ja tahaks ikka millalgi jälle minna 🙂

Mõtlesime pikalt, et kuna me juba sellise autosõidu kahe väikse lapsega ette võtame, siis võiksime kindlasti kuskil ka ööbida. Kaks aastat tagasi andsime Lenna ämmale ning läksime ise Tartu poole edasi. Seekord mõtlesime üht- ja teistpidi ning veel kaks päeva enne minekut arvasin, et võiksime koju tulla, kuid siiski võtsime riski ja otsustasime ööbida hoopiski Põltsamaal, Põltsamaa Külaliskorteris. Kui päris aus olen, siis esialgu läksin suure umbusu ja eelarvamusega, isegi Erik arvas, et raudselt on pildid tehtud siis, kui korter renoveeritud sai ja tegelikult üürivad seda pidevalt mingid pidulised etc. Ise mõtlesin, et on nagu on, vähemalt ei pea ühe päeva jooksul nii palju ringi reisima. Küll aga kahtlus jäi sisse, sest palju Põltsamaal ikka nö turiste või külalisi käib.. Ja veendusin taaskord, et kui lähed suure umbusuga, siis välja kukub ristivastupidi. Korterisse sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, kõik oli veel ilusam ja hubasem, kui loota oleksin osanud. Meil oli kaks eraldi magamistuba, mis asukohalt olid teineteisest eemal, mõnus vannituba koos saunaga ning köök + elu – ja söögituba ühes. Korter ise oli hea asukoha peal – söögikohad ja poes vahetus läheduses.

Meie magamistuba

Nii otsustasimegi seal lähedal asuvasse Hullava Naise Pubisse minna. Ausalt öeldes ma ei ole siin blogis suur kritiseerija, aga see koht oli alla igasugust arvestust ja tõesõna, palun valige Põltsamaad külastades kindlasti mõni teine söögikoht. Me tellisime Erikuga kaks praadi ning Lennale midagi lastemenüüst. Liha ma vaevu puudutasin ning praekartulist võtsin vist ühe ampsu ning Leenu taldrikust varastasin kaks viinerit. Kahjuks võtsime Erikuga ka täpselt ühesugused toidud, mis olid üks ühele sama õudsad. Šaslõk oli pekine ja äädikamaitse käis kõigest üle, kõrval oli ülirasvane praekartul. Veelkord, ma ei kirjutaks sellest, kui ma poleks kahe “prae” eest maksnud 14 eurot, millest ei kõlvanud midagi süüa! Püha müristus! Kõht oli lihtsalt nii tühi ning mõtlesime, et magusaga ei saa alt minna, sööme siis pannkooki. Selline tunne nagu endal oleks midagi viga, aga need pannkoogid olid ka topeltrasvas praetud. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui poe eest kilo Eesti maasikaid kaasa osta. Khmh, kilo hind oli 6 eurot! Ma ei teagi, aga ma justkui mõtlesin, et linnast väljaspool on väheke soodsam, kuid eksisin, hoopis kallim. Küll aga tuju parandas koju jõudmine. Lapsed olid juba parajalt väsinud ning tegime ühe mõnusa sauna ning kobisime kõik lavale sooja. Pärast mitmeid leile ja pesemist vajusime aga voodisse ära.

Lõppkokkuvõttes oli taaskord üks igavesti mõnus reis! 🙂

Ja tõesti, ilma igasuguse makstud reklaamita, ma siiralt soovitan vaadata hotellide asemel ka külaliskortereid! Võite millegi väga mõnusa otsa komistada, nagu meiegi seda tegime. Põltsamaale minna, otsige nad kindlasti facebookist üles!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga