Random pildid + juttu Lennast, Vilkurist ja elu esimesest pardist!

Varem pildistasin ma iga nädal mitmeid kordi, nüüd on see paraku vähemaks jäänud. Ei teagi miks!? Ja kui muidu tõmbasin pärast iga suuremat pildistamist pildid kohe arvutisse ja sorteerisin need ilusti ära ning panin eraldi kaustadesse, siis ka seda pole viimasel ajal harrastanud. Nüüd aga võtsin end kokku ja mõtlesin teiega ka mõnda maikuu pilti jagada.

Mai alguses tähistasime minu ema sünnipäeva ning Lenna viis talle enda poolt lilled. Vaatan seda pilti ja imestus on suur! Minu laps on järsku nii suureks kasvanud. Ei kujutagi ette, kui sõnad ka suhu saab, siis ongi nagu väike, päris mini-inimene.  Olen täheldanud, et kui mõnda ülesannet täidab, näiteks “sina viid vanaemale lilled”, siis kõige olulisem on ikkagi tähtis nägu ette seada 🙂 Asjapulk misssugune!

IMG_0347

Pilte kodusest Lennast. Olen proovinud Lennale juba punupatse teha. Keeruline on, aga no nii armas! Juuksed vajavad natukene veel kasvamist ja siis saab juba päris soengu pähe teha. Üldiselt näevad kõik need protseduurid välja nii, et “lähme vaatame multikaid” ja “VAAATA KUI LAHE LAMMAS TELEKAS ON!”, ise samal ajal nobedalt paari karva punumas. Kasutan Lenna patside tegemiseks neid läbipaistvaid väikseid kumme. Lõksude panemisega läheb õnneks valutumalt. Kui tõesti on kiire ja tahan, et ta tüdrukumoodi viks ja viisakas oleks, siis viskame kiirelt mõne lõksu tukka ja käib kah!

IMG_0357 IMG_0368 IMG_0375 IMG_0390

Jalutasin ükspäev poes ringi. Salatimaterjal oli kodus olemas ja ise mõtlesin, et kaua võib seda kana süüa. Mulle iseenesest väga maitseb, aga veidi üksluiseks kisub. Sealiha me kodus ei söö. Siis mõtlesin, et tühja kah, ma proovin selle pardi valmistamise ise ära. Mariann on korduvalt oma blogis kirjutanud, kuidas ta mängleva kergusega maitsvaid parte valmistab.. Ostsin siis liha ära ja hakkasin kodus googeldama.  Sattusin sellisele blogile nagu  toiduteemal.blogspot.com ning oma pardifileest kirjutab ta SIIN!  Suurim hirm oli muidugi, et äkki peab õhtul kuivanud plönni sööma, aga oh ei! See tuli imemaitsev ja soovitan julgelt kõigil ise järele proovida! Valmistamine on superlihtne ja tulemus on väga maitsev. Liha kõrvale siis vaadake ise, mis serveerida tahate 🙂

IMG_0406

Selline vaade on meie kodu elutoast igal selgel ja päikselisel päeval!

IMG_0477

Kõige lõpuks siis  Vilkurist ka juttu veidi. Kassike on meil 7,5 nädalat vana ning hakkab juba ilmet võtma. Ööd ja väljaskäimised oleme lahendanud nii, et paneme ta eraldi sauna eesruumi kinni. Ruum on iseenesest suur ning seal on tal kõik mänguasjad, ronimispuu, liivakast, söök ja magamisase. Ta on väga asjalik ja teeb oma tegemised kõik õiges kohas. Siis kui kõik kodus on, käib ta mööda maja ringi, vaid magamistuppa ja garderoobi ei lase teda. Ta vaieldamatult lemmik ruum on Lenna mängutuba. Põhiline vastus küsimusele, kus lapsed on .. “jajaa nad on mängutoas!”. Vilkur mängib Lenna legodega, ajab neid mööda tuba taga ja hüppab pidevalt pallimerre. No tõesti nagu väike laps! Elutoas käib ta ka sahkerdamas, kuid õhtuti peamiselt süles magamas. Kardinatest ja lilledest hoiab eemale, sest juba alguses sai ta korralikult veepritsi kui sinna minema hakkas. Küll aga viimasel ajal ta mänguhoos palju hammustab ja vahel läheb tigedaks ning nö ründab (naksab). Küüned ma lõikasin tal lühemaks, aga hambad on selle eest päris teravad. Kui väga haiget teeb, siis jälle pritsime. Lennale iseenesest meeldib, kui ta teda hammustab, tema arvates on see lausa naljakas. Aga lahe on vaadata, kuidas Vilkur kogub julgust ja kimab mööda maja juba ringi ning vahel turritab mingite imelike asjade peale. Oleme väga rahul, et endale sellise sõbra võtsime! Ta on tõesti lahe ning õhtuti on tore tema seltsis aega veeta 🙂

IMG_0528

Õpetasime Lennale, kuidas kassi sülle võib võtta. Tema esimene katse oli siis selline!

IMG_0495

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga