Puhkuse moodi perepuhkus..

Juba tükk aega tagasi toimus Aqva spa poolt välkmüük. Olin nii kahe vahel, et kas osta ära, kuid kuna peretoa saime pea poole odavamalt, siis olin müüdud. Mõtlema ei pannud isegi see,  et raha hiljem tagastamisele ei kuulu. Päev enne starti pakkisime lapsed kokku ja viisime nad hoopis ämmale. Saime rahulikult kodus toimetada, käisime veel õhtul söömas ja kinoski. Mõnus oli! 20. augustil võtsime lapsed peale ja suundusime Rakverre. Esiti tundus see üleminek, rahulikult õhtult  kolme lapsega teise linna suunduda, järsk.. kuid kohanesime kõik üsna ruttu ja ülejäänud reis möödus küll väga mõnusalt!

Esimest korda kolme lapsega tundsin, et puhkus on puhkuse moodi ja nauditav. Tüdrukud on juba üsna asjalikud, sh. Rosanna. Kõik on mõnusalt ühes graafikus ja just meenutasimegi, et see polnud just ammu, kui samas Aqva spas käisime ebanormaalse graafiku järgi – üks laps käruga õue magama, teistega samal ajal aktiivne tegevus, siis vahetus – üks ärkas ja suundus mängutuppa, seniks kuni suuremad hotellitoas lõunaund magasid.. ja kui viimased ärkasid, toimus uus vahetus ja beebi kärru ning suurematega möllu. Tõsiselt korralik majandamine mingisuguste kärude ja söögitoolide, titetoidu jms. Öösel tuli leppida 5x imetamise või 3x voodist tõusmise ja pudelipiima tegemisega. Minu meelest ühtemoodi hullud variandid. Päris ausalt, tõeline kergendus on, et selliste asjadega jagelema ei pea ning ei oska enam absoluutselt vaadata kadedusega väikeste laste emadele. See laste limiit on ikka meie kolmega korralikult täis saanud.

Puhkuse ajal ikka avastasime nii palju positiivseid asju. Näiteks sellised lihtsad toimetamised nagu  perega väljas söömas käimised. Kõik on juba sellises  vanuses, et koos minnes kulgeb üsna muretult. Pole enam  hullu kiirustamise tunnet peal. Kõige kriitilisem on pigem see söögi ootamise aeg. Esimesel õhtul sõime Berliini Trahteris ja ma pakun, et seal oli ooteaeg julgelt kuni 45 min. Erik arvas, et isegi tund. Tüdrukud istusid ja leidsid endale vahepeal tegevust. Selles osas võin küll preilisid kiita, et nad nii tublid on!  Rosannaga pidi lõpus veidi ringi tuiama, aga sellise ooteaja kohta ei ole see midagi hullu.  Kui söök käes, siis kõik võtsid rahulikult oma aja. Üldse on meie pere puhul väljas söömas käies tavapärane mängukoha leidmine. Reeglina istuvad lapsed lauda, räägime läbi, mis nad soovivad ning ooteajaks lähevad mängima. Rakveres mänguvõimalust polnud, kuid sellistel puhkudel oleme nii teinud, et istume lauda ning kui menüüd tuuakse, tellime lastele kohe toidud ära ning oma toite valime siis pikemalt.  SOS olukorras aitab välja ilmselt mingisugune leiva- või saiaviil. Üldiselt olen täheldanud seda, et päris paljudel on harjumatu ja võib-olla raske mõista, miks on vaja nii palju planeerida. Tegelikkuses on see kolme lapsega kuidagi hädavajalik, et mitte lõpetada ühe lapse vinsklemisega kuskil keskväljakul. Muidugi kõik ei saa alati veatult joosta, näiteks avastasime, et Rosanna on meil ikka päris lärmakas laps. Esimesel lõunasöögil lihtsalt üürgas rõõmsalt omaette, toksis kahvliga enam vähem lauda ning keelamise peale tegi neid tegevusi veel kõvemalt ja tihedamini. Korraks oli tunne, et jookse  kui peaga vastu seina, kuid siis hakkas aga korralik ja süstemaatiline tähelepanu kõrvale tõmbamine. Küll ahhetasime kõik koos lambil istuva varese või ilusa langeva lehe üle.

Peretoa puhul oli super suur pluss ikkagi see kahte tuba ühendav uks. Kui mõnus oli lapsed õhtul ühte tuppa kupatada ja siis oma toas ette kujutada nagu oleksime kahekesi reisil.  Lapsed magasid sisuliselt terve öö. Ühel varahommikul maandus Rosanna meie voodisse ja ühel ööl kolis Erik laste tuppa. Uni oli aga kõigil ühtemoodi hea!

Sel aastal oli veekeskuses kuidagi eriti mõnus, sest polnud sellist tunnet nagu kõik koguaeg seljas elaks. Räägin siinkohal vaid meie pere lastest. Vanas heas titebasseinis said kõik hakkama ning keskmises suuremas oli ülimõnus see, et Lennal ulatusid jalad põhja ja Nora sai super hästi kätistega hakkama. Rosanna oli meil korda mööda sülekas. Väga mõnus oli! Isegi üksi kolmega oli üsna kindel tunne seal vees. Mäletan, et viimane kord, kui kahega süles lainevette läksin, pidin töötajat paluma, et ta ühe lapse mu süles veest välja tõmbaks. Tore on näha, kuidas see lühike aeg juba lapsed nii julgeks muudab ning vesi neid hästi arendab. Lenna oli super julge, vahepeal oli päris palju vee all ning harjutas usinalt vee peal ujumist. Viimasel päeval ujus juba päris hästi ilma abivahenditeta. Nüüd on saabuvad ujumistunnid veel hädavajalikud, et treener head nõu annaks. Norale samuti suured kiidusõnad, alguses lasi end seal vaikselt kätistega vette. Viimasel päeval aga hüppas nii julgelt igatepidi ja sulistas selili vees ringi.  Aqvas on muidugi ülimugav see, et igasugused abivahendid on sealt võtta – küll ujumisprillid, kätised, rõngad, vööd, ujulauad?, nuudlid.. nii et lastel oli endal ka vaheldusrikas.

Hotellil on olemas veel oma mõnus suur mängutuba, mis oli täpselt sobilik nö aja parajaks tegemisel. Veel kiidaks Aqva enda sohvabaari Frescot. Toredad teenindajad ja maitsev toit! Selle eest hommikusöök polnud nagu TOP3’s. Pigem selline basic asjad olemas. Lastega reisides on alati mega suureks miinuseks need paksud pannkoogid. Ise ei söö ja lapsed ka ei taha neid.. ei teagi, kas ainult meie pere häda. Kuulsin kõrval ühte ema oma lapsele ütlemas, et miks sa neid soovid, kui sulle need ei maitse.. nii, et ilmselt mitte ainult meie pere viga.  Ja veel jäi silma kala, mis oli ahjust tulnud, kuid nö luud olid veel küljes. Hommikusöögilauas on see küll viimane koht, kus seda, järjekord selja taga, nokkida võiks. Pigem võiks siis juba toores kala olla. Aga no väiksed asjad. Tavaliselt me sellistele asjadele megalt rõhku ei panegi, sest laste ootused on ikka väike puder ja midagi head. See sai ilusti rahuldatud.

Ahjaa, veel käisime Rakvere linnuses. Täpselt hotelli taga, veidi treppidest üles kõndimist. Täiega tore vaheldus oli! Tuli selline hetkeline eksprompt idee. Korra käis peast läbi, kas ikka on hea mõte Rosannaga seda jala võtma minna (Rosanna on meil juba pea pool aastat käruvaba olnud).  Kõik läks siiski väga hästi ja ootuspärasest paremini. Me küll ei saanud sellest tavapärasest kavast osa võtta, kuid nägime nii mõnegi looma ära – eesli, hobuse, jänese, haned, lambad, kanad. Ilm oli ilus ja lapsed said erinevatele keskaega meenutavatele atraktsioonidele ronida. Endal oli paralleelselt nii kui nii põnev. Nii, et selline 2n1, üsna lapsesõbralik koht isegi!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga