Potitreening – teekond mähkmevabaks saamisel!

Ma olen alati arvanud, et kaks aastat on see maksimaalne vanus, kus mähe all võiks olla. See siis väikse varuga, kuid lihtsalt kahene tundub minu jaoks juba nii suur laps, et kui ta juba niigi oma toas magab ja “suure lapse asju” teeb, siis võiks ta ka mähkmevaba olla. Ma räägin siinkohal sellest, kuidas mina oma laste puhul asja näen ja tõepoolest teiste toimetuste osas sõna võtma ei hakka. Muidugi tean, et on erandeid ja olen arvestanud sellega, et vahel võib see erand ka minu laps olla. Küll aga siiani on mul mõlemaga õnneks läinud. Lenna sai asjale pihta 1a. 9k. ning seda septembrikuus, mil ta ühtlasi lasteaias  käima hakkas.  Mäletan väga hästi, kuidas arvasin, et hakkan ikka suvel harjutama – hea lihtne, ilmad soojad, õhemad riided seljas ja mis seal siis ikka. Ei tulnud sellest midagi välja!

Nüüd teise lapsega võtsin kohe seisukoha, et võtan asja väga rahulikult ning lähtun enne kõike sellest, kuidas Nora ise tahab ning aru saab. Usun, et iga ema loeb oma last nagu raamatut ning saab väga hästi aru, kui pisem asja tuumale pihta ei saa. No see näeb umbes nii välja, et võtad mähkmed alt ära ja siis käid last koguaeg potile viimas. Midagi ei juhtu ja endal juba närvid läbi, sest kaua sa ikka silma peal jõuad hoida ning selge on see, et üks hetk see lihtsalt juhtub – kas siis tualetis või kuskil nurga taga salaja.. lõpuks lõppeb see nii nagu ikka ning päeva lõpuks avastad, et moppi pole mõtet enam käest ära pannagi.  Tegin minagi selle juuli alguses läbi, kuid loobusin juba teisel päeval!

Minu siirad soovitused kahe kogemuse põhjal:

  • Alusta siis, kui näed esimesi märke, et laps just kui viitaks, kui midagi mähkmesse tuleb või näiteks hakkab ta muul viisil huvi tundma poti vastu. Meie puhul nägi see välja nii, et Nora käis koguaeg Lennaga kaasas ning hakkas üks hetk ise näitama, kuidas alus käib potile või aste sinna ette. Üks hetk jõudis selleni, et paberit tuleb võtta ja potti visata, kaas kinni panna ning nuppu vajutada. Need olid minu jaoks esimesed märgid sellest, et ta tunneb huvi, mis järjekorras mida üldse tehakse. Siiski minu jaoks oli peamine märk see, kui pärast iga pissimist hakkas ta mähet kiskuma ja tuli mureliku häälega kurtma. Ju sai aru, et nii see käima ei peaks.
  • Proovi erinevaid variante! Lennaga polnud küsimustki, et kus ta siis käima hakkab, ostsime kohe pisikese poti ning proovisime sellega. Arvasin, et Noraga läheb samamoodi, kuid nii see muidugi polnud. Ma arvan üks viga, mis me juuli alguses tegime, oligi see, et võtsime üks hetk kapist välja tittedele mõeldud poti ja eeldasime, et tore oleks, kui Nora nüüd seal käima hakkaks. Nüüd tagantjärele mõtlen, et ehk ei saanud Nora lihtsalt aru, kuhu teda nüüd topitakse, kui muidu on koguaeg suurest potist jutt olnud. Ei, ta ei protesteerinud ja istus seal ilusti, kuid kannatus katkes üsna ruttu ning läks toimetas oma tegemisi edasi. Kaks nädalat hiljem, kui uuesti alustasime, viisin ta kohe suure poti juurde ning oh imet, kõik kohe õnnestus!  Laps oli õnnelik, ise olin rõõmus, et uskumatu – toimibki!
  • Ära riidle lapsega ning ära ole endas pettunud! Õnneks ma jagasin juuli alguses kohe ära, et muutusin ise juba närviliseks, sest no jumal küll – kuidas sa nüüd aru ei saa, et istud potile ja pissid sinna! Lõpuks nägi see välja, et pärast iga õnnetust reageerisin ma umbes nii, “NOOOORRAAAA – ei tohi põrandale pissida, potile tuleb minna!”. Sain pärast paari korda aru, et see käitumine on nii vale. Nägin, kuidas ta ise ebaõnnestumiste pärast nii muretses, aga ei osanud kuidagi paremini ka. Küll muutus ta hääl veel murelikumaks ja ühesõnaga oli näha, et segadus oli suur. Siis sain isegi aru, et tegelikult on ta alles pooleteise – aastane ning aega ju on, lasteaed on ees ning küll see kambavaim lõpuks ikka mõjub. Panin rahus mähkme tagasi ning lükkasin harjutamise perioodi septembrisse.
  • Jäta vajadusel paus ja proovi mõne aja pärast uuesti. Ma ei teagi miks, aga ühel hetkel hakkas paar nädalat hiljem Erikul puhkus ja mõtlesin, et kuna nii sooja ilmad on, siis laseks lihtsalt lapsel paljalt ringi joosta ja võib ju ühtlasi potitamist ka uuesti proovida. Märkasin, et oli juba pikem paus jäänud, kui ühel hetkel viisin ta potile ja rääkisin samal ajal julgustavalt kaasa. Olgem ausad, ei oodanud ma sealt midagi, aga Nora sai väga hästi aru, mis ta tegema peab. Kusjuures mõned päevad ja praktiliselt olimegi päeval mähkmevabad. Ise pidevalt küsisime ja viisime ning seda tänaseni.
  • Miks laps nii imelikult käitub? Kas tal on põiepõletik? Üks asi, millega mul kogemust polnud, oli see, et nädal hiljem hakkas Nora ühel hetkel nii imelikult käituma. Potil käimise vahed muutusid nii pikaks, näiteks 4-5h. Vahepeal oli selline nutune ning kiskus oma pükse ja kutsus meid poti juurde, kuid ei teinud midagi. Pärast iga toimingut seisis ta hästi imelikult “krõnksus” ja ei tahtnud üldse püsti olla ning oli nõus vaid süles istuma. Kuna aeg oli selline, kus lapsed enamuse ajast paljalt õues jahedas basseinis olid, siis kahtlustasin, et ehk on tegu põiepõletikuga. Viisin veel perearstile proovigi ära, kuid see ütles, et kõik on kõige paremas korras. Siis sain aru, et ilmselt on asi tema peas kinni ning ehk võtab see potil käimine tagant järele harjumisaega. Olime endiselt väga julgustavad ja kiitsime takka. Niisiis kestis see veider käitumine vaid mõned päevad.
  • Uneaeg, väljaskäimine ning autosõit. Selle osaga peame veel vaeva nägema või siis õigemini lihtsalt julguse kokku võtma. Olen juba täheldanud, et lõunaune ajal on mähe kuiv ning käib alati pärast magamist potil. Millegipärast pole ma endiselt mähet alt ära võtnud. Ilmselt on asi selles, et kattemadratsid pole veel jõudnud ning uute madratsitega riskida ei julge. Küll aga võtan ma selle kohe ette, kui kattemadratsid ka kohale jõuavad. Autosõidu ajal ei ole ta veel kordagi pissinud, ka siis kui sõit võtab oma 40 minutit aega.  Siinkohal võtsime julguse kokku ja käime nüüd väljas ilma mähkmeta, lihtsalt varuriided on alati kaasas. Siiani pole neid tarvis läinud, aga mine tea. Küll aga ööuni on see, millega ei oska midagi peale hakata. Nora teeb tavaliselt öösel 1 – 2x häält ning mul on tunne, et see tuleb sellest, et ta tahaks potile minna.. sest see satub olema just vastu hommikut. Me pole kordagi teda sinna tõstnud, sest ikka on hirm, et pärast ei maga edasi või jääbki harjumus, et öösel ka võimalus pissil käia. Ilmselt võtan selle kõige viimasena käsile!

Kokkuvõtvalt soovitan ära tabada see õige aeg, kui laps hakkab huvi tundma ning kindlasti osata õigel ajal lõpetada, kui näed, et kuidagi ei õnnestu või see lapsele stressi valmistab. Lõppude lõpuks pole keegi mähkmetesse jäänud, niisiis on lootust, et sinu laps ka ühel hetkel mähkmevabaks saab! Samas on minu arvates ääretult mugav, kui laps nendest kiirelt vabaneb.. Mis puudutab neid potitreeningu pükse, siis Lenna ajal küll soetasin, kuid lihtsalt lõpuks ikkagi ei kasutanud. Nora ajal ei vaevunud ma neid ostmagi, nii et väga eduliselt saab ka nendeta hakkama! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga