Potitreening – nädalaga asi selge!

Ausalt öeldes naljakas tunne on! Täpselt selline tunne, et mu laps on nüüd suureks saanud. Vaatame Lennat kodus ja kodust väljaspool toimetamas ning arutame pidevalt, et kuidas ta ikka nii suureks järsku kasvas. Alles pool aastat tagasi kolisime me oma koju ja siis ta oli veel väike potisoenguga titt, kes kandis mähet, võttis lutti, vajas abi söömisel ja riietamisel ning magas meie kõrval oma voodis. Nüüd oleme jõudnud sinna etappi, kus räägime Erikuga, kuidas neid tüdrukuid ikka pubekaeas kasvatama peaks.

Igatahes nagu eelmises postituses ka kirjas, siis oleme luti, – pudeli  – ja piimapriid, Lenna sööb ja riietab end ise ning magab oma toas, suures voodis. Viimase ponnistusena võtsime ette juba mitmendat korda potitrenni. Olin seda suve jooksul mitmeid kordi praktiseerinud, aga ju siis mitte nii tõsiselt ega järjekindlalt. Nüüd oli aga piir kätte jõudmas ning septemberi viimasel nädalal võtsin end kokku „kas nüüd, või mitte kunagi!“. Ütlen ausalt, et esimesed päevad tundusid ikka üsna lootusetud. Minu moto oli siis see, et kasutasime kohe esimesest päevast tavalisi potitreeningu pükse ning proovisime õues ka mähet vältida. Korduvalt sain igasuguseid pükse pesta, kui lõpuks ühel hommikul õnnestus toimingud potti saada, järgmisel päeval juba rohkem ning täpselt nädalaga sai Lennale asi vägagi selgeks. Oleme nüüd kolm päeva kodus ainult potil käinud ning ühtegi õnnetust juhtunud pole. Panen talle ka õues käimiseks tavalised püksid, varu on veel igaks juhuks kaasas. Tegelikult see rõõm on nii suur, eriti Lennal. Pärast iga potilkäiku tuleb naeratus suul vastu ja plaksutab käsi. Veel nii palju, et kui alguses ma küsisin temalt pea iga 15 minuti tagant, ega ta potile minna ei taha.. siis pärast teist päeva tundus see mulle endale juba nii jabur, sest igal korral vaatas ta mind nõmeda näoga ja raputas pead. No tõesti, kaua võib ühte ja sama küsimust küsida! Lennal kujunes välja nii, et kui tahab potile minna, siis ta teeb kõik oma asjad ise. Me kumbki ei aita tal pükse ära võtta ega jalga panna. Seetõttu on ka natukene jama, et tal pole veel välja kujunenud konkreetne küsimine.

Mu esimene mõte oli, et mis lasteaias saab, kui ta seal ise ei küsi. Kas ta ikka julgeb iseseisvalt minna oma potti otsima? Samas otsustasin, et mul ei ole mõtet hakata mingeid erandeid tegema – st. ah viin lasteaeda mähkmega ja siis kodus las olla ilma. Võtsin siis julguse kokku ja viisin ta esmaspäeval tavaliste riietega aeda, ütlesin õpetajale, et kodus ja vanaema juures käib ilusti, nii et nüüd ei jää muud üle, kui lasteaias ka julgus kokku koguda. Õpetajal oli pigem hea meel.. ega nad ei viitsi ka lõppude lõpuks seal neid lapsi hommikust õhtuni küürida. Olin täiesti kindel, et esimene päev võib ebaõnnestuda, kuid kõige hullem polnudki! Vaid üks kord ebaõnnestus. Eks peab nüüd harjutama ja teda edasi julgustama. Tundub, et asi on tal igatahes selge – mida temalt tahetakse, miks ja millal.

Update ja näpunäited Lenna kogemuse põhjal. Lenna sai potiga sõbraks juba mitmeid kuid tagasi, kui talle esimest korda potti tutvustasin. Pott sai ostetud juba siis, kui veel oma kodus ei elanud, ehk siis täitsa aasta alguses. See seisis meil esialgu ainult vannitoas ning igakord kui sinna asja oli, istus ta alati rõõmsalt potile – nii riietega, kui ka ilma. Sel ajal tundus, et ta on veel nii väike, et ootan vähemalt sinnamaani, kuni oskab end väljendada. Niisiis aeg kulus. Suvel soetasin talle kolm paari potitreeningupükse. Need meenutavad selliseid suuri “vanaemade” aluspükse, aga on väga praktilised. Need ei lase kohe vedelikku läbi, kuid tekitavad sama tunde nagu tavalised riided. Suvel sai mitmeid kordi proovitud, kuid erinevad katsed ebaõnnestusid. Lasin tal palju paljalt olla ning samuti ka pükstega. Ta lihtsalt ei saanud aru, mis ma temast tahan. Üks põhjuseid, miks ma nüüd ka potitreeninguga taas alustasin, oli see, et selgeks said sõnad “piss – piss” ja “kaka”. Mõtlesin, et kui ta nüüd oskab end väljendada, siis peaks ju asi lihtne olema. Esimestel kordadel oligi nii, et pissis ära, teatas mulle ja jooksis ruttu potile. Ilmselgelt oli hilja. Esimesed õnnestunud korrad sain potti pärast hommiku- ja lõunaund ning nendest esialgu lähtusingi. Tahtsin, et talle saaks selgeks, et ongi selline korrapärasus. Sealt edasi tõin päevaks alati poti elutuppa. Lasin tal olla kas ainult potitreeningu pükstega või paljalt, et ta kiirelt reageerida saaks. Ja mis Lenna puhul on teisiti. Öeldakse, et pane kohe pärast und potile, siis on kõik lihtne! Lennal läheb tavaliselt aega, nii et ma arvan see pole mingisugune kuldreegel. Pigem oli ta häiritud, et ma teda kohe toppisin. Kogu selle aja jooksul siiani, olen ma teda ise konkreetselt üksikud korrad potile viinud. Võibolla on ka siit mingisugune abi? Ma praktiliselt kõik korrad ikkagi  räägin, et kui tahad minna, mine julgelt potile ja ta nii hakkaski iseseisvalt käima. Olen veel kuulnud, et osad lapsed käivad hea meelega pissil, aga teist toimingut ei julge teha.. või siis vastupidi, et pissitakse igale poole..  Lennal pole õnneks mingisugust blokki, nii et see tuleb puhtalt temast endast 🙂 Õueskäimise ja autosõidu kohta veel nii palju, et siin olen lihtsalt riskinud. On ka külma ilmaga pükse õues vahetatud, kuid õnneks üksikud korrad. Viimased kaks päeva on ta ilusti vihjanud, et tahab minna  ja enamjaolt ikkagi terve väljasoleku aja ära kannatanud, nii et tuppa jõudes käib kohe ilusti ära. 

Tegelikult tagasi vaadates ja puhtalt Lenna kogemusest öeldes, siis laps hakkab ikkagi käima, kui ta ise valmis on. Natukene tuleb muidugi tagant tõugata, aga kui ikka aru ei saa, nagu Lenna suvel, siis ei saa.

Lõppkokkuvõttes olen sisimas nii õnnelik, et Lennaga täpselt 1a. 9k. nii kaugele jõudsime! Nüüd vajavad kõik asjad kinnistumist, kuid vähemalt on selged! Kõige rohkem on mul hea meel, et ma saan nautida seda viimast 3,5 kuud suure lapse seltsis ning Nora tulekuks olen oma eesmärgid täitnud. Arvasin, et Lennaga läheb keerulisemalt, aga võta näpust! 🙂

Kui alustasin postitust sellega, et naljakas tunne on.. siis lõpetaksin nii, et oleks ikka äraütlemata kurb tunne küll, kui Lenna oleks/jääks minu ainukeseks lapseks, sest ta kasvab tõesti kiiresti. Nora tuleb kindlasti täitsa oma nägu ja loomuga ning mul on nii hea meel, et ma saan vähemalt ühe korra elus seda toredat tunnet veel kogeda, mis Lennaga olnud. Hakkasin täna nostalgitsema ning avastasin end mõttelt, et räägime pidevalt, kuidas uue lapsega ikka alguses raske saab olema ning kogu see titendus saab uuesti ette võetud. Küll aga pole me üldse keskendunud sellele, et see on paralleelselt ka imeline ja tore tunne näha ühte uut last enda käe järgi kasvamas! 🙂 Aega küll on veel, aga sisimas olen väga põnevil, et saan varsti olla kahe lapse ema!

desktop38

9 thoughts on “Potitreening – nädalaga asi selge!

  1. Elis says:

    Oii! Ônne!
    Lihtsalt v6tsid pyksid àra ja suunasid ta potile? Jaga rohkem nàpunàiteid.
    Minu oma jookseb potilt minema.. v kui sinna ka midagi tuleb, siis ehmatab àra ja paneb jooksu, ja 2/3 tuleb p6randale. Ta on v6imeline kaks tundi kinni hoidma..et ainult mitte potile istuda.
    Mitunpaari potitreeningu pykse oli?

    • NautigeHetke says:

      Lisan postitusse juurde! 🙂 Põhimõtteliselt Lenna on meil juba mitmeid kuid käinud potil istumas. Talle väga meeldib ja oleme innustanud ka algusest peale. Vahel käis mitmeid kordi potil niisama istumas, juba suvel. Seega see pott oli juba sõber.
      Esimesel korral, kui potti õnnestus teha, siis kiitsin ja rõõmustasin. Oli ka ehmatanud, aga rõõmustas justkui kaasa. Samas oli aru saada, et ta ei saanud hästi pihta, et nii peakski edaspidi olema. Aga järgnevad korrad, kui aru sai, et me endiselt rõõmustame, siis oli ülimalt õnnelik! Vahepeal oli ka paar korda, kui üritasin potile kiiremini suunata ja ta oli ilmselgelt häiritud ning hakkas kohe protestima. Siis jätsin ka järele, sest kartsin, et pärast muutub vastumeelseks.
      Ma olen ka kuulnud, et osad lapsed hoiavad kinni, sest kardavad potti lasta.
      Mul on kolm paari potitreeningu pükse, facebooki kaudu ostsin, vaid 2 eurot/tk. 🙂

  2. Saana says:

    Nii tore! Meil ka sama asi käsil, aga hoidu viin ikka mähkmega. Ei teagi, kas peaks selle ka ära jätma. Samas ta ise ei ütle midagi, kui pissida tahab.

    Kas oled sellest piimast ja pudelist võõrutamisest kirjutanud ka? Ma ei suutnud leida… Väga oleks vaja kellegi positiivset kogemust 😀

    • NautigeHetke says:

      Ma arvan küll, et jäta julgelt ära! Ega seal hoius võib ikka ebaõnnestuda, aga mis seal siis ikka. Paned rohkem pükse kaasa 🙂
      Lenna ka ei küsi potile, vaid läheb ise. Ma arvan, et sellepärast seal lasteaias nii lihtsalt ei lähe ka. Aga eks nii õpibki.

      Lutipudelist võõrutamine oli kõigest kõige keerulisem. Mitte isegi pudelist, vaid öisest piimast. Seal oli meil vaja lihtsalt raudset närvi 😀 Pudeli asendasime õhtuti lihtsalt kõrrest joomisega ja see ei häirinud teda üldse, sest siis sai veel lutti ja sellega jäi magama.
      https://www.nautigehetke.com/kuidas-me-lennat-pudelipiimast-voorutame/

  3. maret says:

    Väga palju toredaid sõnumeid! Kas Lenna paneb end ise riidesse ja riietab lahti – sokid ja kõik jutud? Wow!

    • NautigeHetke says:

      Endal ka hea meel! 🙂
      Riietumisega on nii, et pesupüksid, tavalised püksid, sokid saab ise selga ning pluusiga on vaja aidata. Pusadesse paneme käed ise, luku otsa peab aitama õigesse asendisse ja edasi tõmbab kinni. Õuepüksid ja müts ise. Jalanõud ja jope aitamisega 🙂

      Lahti riietumisel saab kõik ise, va. tavaline pluus.
      Riietumine on tal tulnud vahetult pärast esimesi lasteaiapäevi! 🙂

  4. Kristel says:

    Kas Lenna magab päeva- ja ööuned ka ilma mähkmeta? Meil ka Eliisel potitreening käsil aga magab päeval-öösel veel mähkmega, samuti õues on mähe all veel. Olen mõelnud üldse mähked ära jätta aga hommikuti on mähe ikka nii täis, et ei kujuta ette seda voodipesu vahetust öösel sada korda! 🙂 ja teine teema on kakamisega, üldse kohe ei tee potti veel, kõik tuleb püksi või siis ootab seda nö õhtust mähet ja teeb sinna kohe.

    • NautigeHetke says:

      Unede ajal on ta mähkmega, kuigi ma ei teagi miks. Lõunaune ajal on tal kõik korras mähe kuiv olnud. Ööune ajal on kord nii, kord naa – selle jätan vist kõige lõppu ning see on otseses seoses õhtuse söömisega. Lenna sööb meil üsna hilja ja tihti sisaldab viimane toit kausitäit piima..
      Peate hirmust kuidagi üle saama, siis hakkab kindlasti kohe ka käima 🙂

  5. K. says:

    Mina nt võtsin sellise seisukoha, et ei hakka lapsele midagi peale sundima. Eelmine suvi panin poti keset elamist ja hakkas huvi tundma. Kakamisega oli veel selle suveni probleem, ei julgenud või ma ei kujuta ette siis, miks. Selle suvega jõudsime nii kaugele, et käib suurel potil, teeb kõik oma hädad ilusti ära 😊

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga