Pooleteiseaastane preili!

Ma ei oleks arvanud, et ma seda postitust nii ruttu kirjutama hakkan, aga Nora on tõepoolest tänaseks poolteist aastat vana! Ma olen alati mõelnud, et 1.5 – aastane laps on juba nii asjalik ja tegus ning see on imeline vanus, mil ise saab juba hinge tõmmata, õhtul oma aega võtta ning öösiti magada (khmh, seniks kuniks järgmine saabub). Nora on võrreldes 1.5 – aastase Lennaga oma vanuse poolest tunduvalt asjalikum ja iseseisvam. Ilmselt need pere teised lapsed sellised ongi, sest kes neid ikka pikalt titetada viitsib. Nora on kuidagi viimaste kuudega nii palju arenenud, et ise ka imestame.

Ta on praktiliselt täielikult meie toidule üle läinud. Varem ikka valis rohkem ja kui söök oli liiga tükiline, siis keeldus näiteks suud lahti tegemast. Üks hetk aga avastasime, et sööb vabalt ka grill – liha. Tema lemmik hommikusöögiks on omlett ning absoluutselt kõik soolased toidud lähevad kodujuustuga kindlasti alla. Magusat saab ta praktiliselt iga päev küpsiku/kõrsiku näol. Jäätist nii palju, kui Lennaga sõbralikult jagatud saavad.  Oskab ise väga eduliselt lusika ja kahvliga süüa. Kui mõte uitama läheb, peame ikka ise aitama, sest vastasel juhul jääks kõht tühjaks. Endiselt joob tilatassist, aga seda vaid kodus. Saab ilusti hakkama tavalise pudelivee, klaasi ja nüüd ka kõrrega. Lutipudel ja piim jäid esimese eluaasta lõppu ning lutiga tegime kaks kuud tagasi 1-0.

Samuti lõpetasime kõik käruga seonduva ära. Õigemini pole me temaga kunagi kuskil kärutamas käinud, sest kohe kui jalad alla sai, sai temast võrdne jalamees Lennaga. Kui ei jaksanud, sai sülle ning ise teeme ka liikumiseks valikuid vastavalt sellele, kuidas Nora jõuab. Lõunauned kestsid meil kärus üsna pikalt ning sellega lõpetasime ka nüüd juuli keskel ära, sest varsti on juba lasteaed käes ning seal peavad nad nii või teisiti toas magama. Ühtlasi ongi paras aeg käru uue lapse jaoks vabastada. Mingisugust harjumist see ei võtnud, vaid jääb tuppa täpselt samamoodi magama nagu varem ka õues. Kusjuures kärust vabanemine on minu jaoks täielik kergendus. Nüüd Tartu reisil käisime ka ilma ning sai suurepäraselt hakkama, ei osanud kordagi puudust tunda ning super mõnus on reisida, kui pakid lastele vaid ühe kotikese asjadega kaasa.

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et üritasin juuli alguses potitreeninguga algust teha, kuid kuna haigus meid samal ajal kimbutas, loobusin pärast teist päeva. Nüüd juuli keskel, kui soojad ilmad naasesid ja tervis oli tagasi, oli imeline võimalus uuesti asi ette võtta. Võtsime lihtsalt mähkme alt ära ning avastasime, et probleem oli vast eelmine kord juba selles, et ta lihtsalt ei tahagi väikse poti peal käia. Vaja meil ju nii Lenna moodi olla! Niisiis hakkasin mingi vahe tagant lihtsalt järjepidevalt küsima, viima, kiitma ning tänaseks 2/3 korrad õnnestuvad, ülejäänu aga mitte. Ilmselt asi ka selles, et ta ei oska veel ise küsida ning üksi sinna suurele potile ronida ei jaksa. Hetkel mul mingisugust survet pole, aga oktoobrikuuks võiks ta täielikult mähkmevaba olla. Panustan palju lasteaiale ning siis ehk õnnestub ta väikse potiga ka sõbraks teha, sest kõik teised ju käivad seal.  Usun, et kui nüüd järjepidev olla, siis saame ehk lasteaiaks selle asjaga ühele poole.

Nüüd lähinädalatel on plaanis ette võtta viimane suurem samm – Nora kolib Lennaga ühte tuppa, oma uude, suurde voodisse magama. Hetkel ootame vaid selle taga, et tüdrukute voodid valmis saaksid. Kirjutan mõne aja pärast pikemalt. Lühidalt nii palju, et soovime nad ühte tuppa panna, kuna mul on tunne, et nii saavad nad veel paremateks sõpradeks ning õpivad aja jooksul veel rohkem teineteisega arvestama. Lenna on sellest mõttest igal juhul väga põnevil. Veidi kardan, et esialgu võib see harjutamine üle kivide – kändude minna. Ikka mõtlen, et pärast üks ajab teise üles või kuidas see õhtune uinumine olema hakkab. Igatahes unistame sellest ca 1.5 kuust, kus keegi meie toas ei maga.. siis võtame aga jõu kokku ja uus ning ühtlasi viimane elanik asub meie tuppa magama. (PS! Kel väikse vanusevahega lapsed ühes toas magavad, jagage oma õhtuseid rutiine)

Mõned tähelepanekud 1.5 – aastase Nora kohta veel:

  • Ta suhtleb palju lauldes ja ümisedes. See on tegelikult imearmas ja lahe ning mul on tunne, et see tuleb sellest, et Lenna tihti oma laulujuppe meile esitab.
  • Nora on hästi seltsiv ja häälekas. Ta küll ei oska veel rääkida, aga mul on tunne, et ta on klassikaline laps, kes alati tahab teistele vastata. Lenna on täpselt tema vastand. Meil mõni sõber või perekonnaliige on üritanud Leenuga juba kolm aastat juttu teha, aga vastust sealt ei tule. Nora seevastu räägiks hea meelega Lenna eest ka, kui oskaks.
  • Nora on õppinud mängima.  Kõige üllatavam on meie jaoks see, kuidas ta nukkude eest hoolitseb. Seda ilmselt Lenna eeskujul. Aga jäljendab kõike seda põhilist – toob titadele köögist süüa – söödab neid lusikaga, paneb kärusse istuma (vahel ka tagurpidi) ning oskab kärude ja vankritega manööverdada. Tavaliselt kui küsime, kas sõidab poodi, saabub pikk ja selge “JAAAAA”.
  • Omavahel ikka arutame, et laste välimused ja iseloomud on vastavalt meile risti vastupidi. Kui Lenna on selline, kellele meeldib kodus minule sarnaselt rohkem omaette olla ning naudib seda, kui saab rahulikult ärgata ja ei pea koguaeg suhtlema, kallistama või musitama. Siis Nora on täpselt nagu Erik – hommik alaku ikka aktiivselt, jutukalt, rõõmsalt. Koguaeg võiks olla mingisugune kehakontakt ja üksteise vastas hõõrumine. Erik naerab ise ka, et jumal tänatud, et üks naine kolmest koguaeg lähedust tahab.. sest Nora on väga intensiivne lahtise suuga musitama, põske lakkuma või nii tugevasti kallistama, et lausa nina on lömmis. Isegi minu jaoks vahel natukene “too much”, sest tihti keeldub ta lahti laskmast. Aga no siiski armas ka!
  • Nora on üsna julge ja katsetab uusi asju. Ta ronib juba oma kaks kuud ise liumäe treppidest üles ning saab liu laskmisega ise hakkama. Lenna hakkas seda praktiseerima oma 2 – aastaselt. Nora oskab iseseisvalt end juba suurte laste kiigu peal hoida ning talle saab arvestatava hoo teha. Tihti avastame, et ta lükkab meie abi eemale, sest tahab „ise“, kuigi see periood peaks hiljem tulema. Ta kohaneb igasugustes uutes olukordades ja kohtades üsna kiirelt.
  • Nora tundub rohkem selline vaba hing olema, kes ei ole nii punktuaalne ja peensusteni täpne. Näiteks Lenna on tema kõrval väike friik nagu minagi.. tema jaoks on hästi oluline, et tema karud oleksid õiges asendis kapi peal, tekk voodil sirgelt – mitte viltu, mängutuba õhtul korras (näiteks ei tule kõne allagi, et nuku lutipudel legokastis olla võiks, vaid see peab olema nukutarvete korvis jpm). Nora tundub tema vastand ja natukene selline pätiplika ning mul on selle üle ääretult hea meel! Kui tavaliselt vanemad õed avaldavad väiksematele suurt mõju, siis meie peres on ka vastupidi. Nora on tegelt Lennale heaks eeskujuks, et ei pea alati nii korralik olema, ma natukene loodan, et see on ka tulevikus nii.
  • Neiul on ääretult kõva hääl ning oskab end korralikult maksma panna. Viimase osas on väike hirm sees, sest hetkel, kui sõnadest veel puudus on, tekib tihti olukord, kus Nora Lennale haiget teeb. Ta on iseenesest väga tundlik sellele, kui Lenna teda käsutab, keelab või midagi ära võtab. Nora pole selline lumehelbeke ning kui ka kisaga ei saa, siis võtab ta Lenna juuksed ette ning ühel korral on ka Lennat hammustanud. Ma saan tegelikult väga hästi aru, miks sellised olukorrad tekivad ning püüame ikka rääkida ja Lennale ka selgitada. Küll aga hoian pöidlaid pihus, et selliseid olukordi esimestel lasteaia kuudel ei tekiks. Ma suudan juba üsna elavalt ette kujutada, kui keegi Norat seal kiskuma läheb, asja käest ära võtab vms., siis üsna tõenäoliselt näpistab ta teist last enda kaitseks. Loodetavasti sõnavara jõuab kiirelt järgi!
  • Sõnavara on meil veel kesine, nii et lausete moodustamisega läheb ilmselt kõvasti aega veel. Hetkel leiab sõnade listist emme, issi, anna, aitäh, jaa, nina, siia ka ja tekk. Need on selgelt eristatavad.. eks ta mingeid sõnu nagu „enna“ – Lenna, „illu“ – Villu kasutab ka, aga üsna harva, nii et ma neid ei arvesta.
  • Nora parameetritest veel nii palju, et sellest väiksest pontsikust on saanud kena preili! Titepaksus on ära kadunud ning ei teagi, kas julgen arstile minna, sest kodune kaalumine näitab, et poole aastaga pole ta oluliselt juurde võtnud. Aastaselt kaalus ta 11.4 kg, siis nüüd, pool aastat hiljem 12 kg. Pikkusesse on kasvanud aga oma 6 cm, sest aastase 80 cm asemel näitab mõõdulint 86 cm ning ta kannab rõivaid suuruses 92.

Lõpetuseks ei väsi ma kordamast, kui hea meel mul on, et see väike tegelane tee meie juurde leidis! Ta on tõeline lõbus sell, tuju üleval hoidja ning osake minu südamest.

Armastan sind, Nora, iga oma ihurakuga!

6 thoughts on “Pooleteiseaastane preili!

  1. Jessika says:

    Esiteks, meil on lastetoas sama öökullidega tapeet, see on nii ilus 🙂
    Teiseks kirjeldasid sa nii hästi, et pole lumehelbeke.. Mul jaanuarilaps samasugune, seisab enda eest ja kui vaja, siis häälekalt või kehakeeles 🙂
    Kolmandaks, kuidas saavad ikka ühe pere lapsed nii erinevad olla. Mul jaanuarilaps blond, aktiivne, selline püsimatu hing. Väiksem on brünett, rahulikum ja tasakaalukam. Aga see on ainult vahva võrrelda 🙂
    Räägi rasedusest ka 🙂

  2. Liis says:

    Nii tore lugeda. Minul tütar sama vana, kui Nora ja nii palju äratundmis rõõmu. Nad mõlemad tunduvad Teil väga toredad.
    Ja kui ma nüüd ei eksi, siis meie tütred lähevad vist ühte rühma. Ma arvan, et see olid Sina, keda ma seal lastevanemate koosolekult nägin ☺️

  3. Gerda says:

    Meil magavad 2-ne poiss ja pea neljane tütar ühes toas ja seda juba umbes aasta ehk? Magamamineku aeg on neil iseenesest paika läinud,ehk siis mõlemad magavad samal ajal. Eks natukene seda trallitamist õhtuti on,aga samas mõlemad on selle lahendusega rahul. Ainuke asi,mida me veel suutnud teha pole,on poja suurde voodisse saamine. Tema magab ikka veel võrevoodis ja seda selle pärast,et ilma võredeta venivad need õhtud ikka väga pikaks,sest poiss ei tea mida kõike selle vabadusega teha ja jookseb lihtsalt mööda tuba ringi. Asi on vast harjutamises ja proovin lähiajal uuesti,sest kaua kahene laps titevoodis ikka magab.
    Igatähes-teil on nii tore pere ja sa oled ise nii normaalne,et tore on lugeda!

    • NautigeHetke says:

      Ilmselt asi harjumises jaa! Kusjuures ei teagi, kas asi meie võrevoodis või mitte, aga see tundus Norale juba väikseks jäävat. Koguaeg lõi end keerates ära. Suures voodis magab kuidagi paremini.
      Edu ja tänud! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga