Kolimisest, Lennast, beebide kokkutulekust & uuest projektist!

Pole vahepeal pikemalt kirjutanudki. Kolisime 15.05 Kiili minu vanemate koju ja oleme siin kuni 29.05. Vanemad käivad mul iga kevad mootorratastega välisreisil ning seekord avastavad nad siis Inglismaad. Kui siiani on olnud koerahoid lihtne, siis seekord Lennaga reisida on küllaltki vaevaline. Juba spasse minnes oli meil auto tavaari täis ja me läksime ainult kaheks päevaks. Seekord kolisime Kiili nii, et kaks korda tõime maasturiga (mis mahutab väga palju) asju ning ühe sõidu pidi kaubikuga tegema. Lapsega kolimine näeb siis umbes nii välja: Lenna voodi, voodipesu, tekid, tudulapp, mängutool, söögitool, söögipõlled, lusikad, püreed, piimasegud, tegelusmatt, kõik mänguasjad, Lenna riided, kotitäis mähkmeid, niiskeid salvrätte, vann, vannilina, ujumisriided, ujumismähkmed, hügieeniasjad (sampoon, puhastusmarlid, küünekäärid, kreem jms), kergkäru, vanker. Kindlasti on siit nimistust midagi veel puudu. Lisaks siis minu ja Eriku asjad – riided, trenniriided, ujumisriided, jalanõud, joped jms. Lõpuks saime Erikuga aru, kui jabur see on ning tulevikus enam nii ei koli, kui siis ainult oma elukohta vahetades.  Tuleb leida muu lahendus vanemate majapidamise hoidmiseks. Kõik need asjad on vaja veel tagasi ka kolida. Õudusega mõtlen, et see tuleb juba järgmisel nädalal! Vanemate kodus on suureks plussiks parkett, mis ei krigise, voodi mis ei nagise ja jahe ning pime magamistuba, kus Lenna teeb oma 2-3 h unesid. Sellest on meil kodus küll puudus. Terrassist pole enam kasu, sest Lenna vankris üle 30-45 minuti ei magagi. Hea on veel see, et Erik jõuab iga päev poole tunni asemel viie minutiga koju. Alguses pelgasin, et koer hakkab haukuma ja ajab Lenna üles, aga õnneks oleme nii sättinud, et kui keegi tuleb, siis koer on samal ajal väljas. Vipist on isegi kasu, sest kui Lenna jaurab põrandal, siis kutsume Vipi ta nina ette ja ongi mure lahendatud. Tahame endale ka oma koju tulevikus koera võtta (kassi ka), siis kui teine laps ka juba väheke suurem on. See on ikka superlahe, kuidas loomadel ja lastel mingisugune oma suhtlus käib. Täna hommikul lamasid ka Lenna ja Vipi vastamisi ja vahtisid tõtt. Vipi pakkus Lennale oma mänguasju, et ehk ta mängib temaga. Saaks ta vaid aru, et Lenna ei oska veel visata.

See nädal on nii tihe graafik. Igapäev on midagi teha. Esmaspäeval oli meil tore detsembribeebide kokkutulek. Ma ikka mõtlen, et meil on nii vedanud oma grupiga, sest kokku on saanud palju toredaid emasid. Vahel läheb ütlemiseks ka, aga üldiselt on kõik mõistlikud.  Beebigrupis on meil muidu 375 inimest, aga kokku saime tallinlastega. Väike 3-tunnine üritus mängu- ja fotostuudios MustValge. Meid tuli kokku ligi 50 ema + lapsed. Väga vahva oli kõiki näha ja hea meel, et osavõtt nii suur oli! 

Teisipäev on meil muidu Lenna ujumise päev, kuid siit Kiilist minnes ei klapi  eriti Lenna uneaeg ning jäi minemata. Tavaliselt kärutan Lennaga 45 minutit enne ujuma minemist, siis saab oma powernapi kätte. Autoga sõidab siit heal juhul 15 minutit linna ning selle aja jooksul ei jõuaks ta magama jäädagi.
Täna käisime Lennaga arstil. Meie mini-inimene on kuu ajaga 350 g juurde võtnud ja 2 cm kasvanud. Kaalub nüüd 6590g ja on 67 cm pikk. Sai süsti ka ning nuttis väga õnnetult. Järgmine arstivisiit on 3.07 ja jäin kohe mõttesse, kui arst ütles, et „järgmine kord näeme, siis Lenna on juba 6-kuune”. Minu Lenna ja poole aastane? Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda! Järgmine kuu saabki juba nii vanaks. Lenna on oma arengus muidu väga tubli ja asjalik, arst leidis et jalad on natukene kanged, sest püsti seistes topib neid risti. Aga homme lähmegi neuroloogi juurde. Oleme seda aega juba kuu aega oodanud! Lõpuks siis. Tema vaatab üles, kas lapsel on veel lihaspingeid või hoiab end kuidagi kangelt. Minu arvates on tal kõik pinged ära kadunud, sest enam ei hoia käsi rusikas ja õlavööde on ka vaba. Eks siis kuuleb. Reede on minu trennipäev, siis läheb mann Tabasalu vanaema juurde hoidu. 
Lõppkokkuvõttes on see nädal kõvasti sõitu, aga pole hullu, sest me olemegi sellised aktiivsed mutid. Käime ja teeme igalpool miskit. Tänu sellele õnneks Lenna ei võõrasta, loodetavasti see tal ka ei teki.
Uudist veel nii palju, et võtsin ühest emast detsembribeebide grupis eeskuju ja alustasin ka Lenna aastaalbumi kokku panemist. Teen seda Omasoft programmiga. 120 – leheküljeline raamat, hinnaks 95 eurot, aga super mälestus! Tegin oma vanematele 50- juubeliks samasuguse albumi, kus olid pildid mõlemist sünnist kuni viiekümne aastani. Jumal tänatud, et praegu alustasin, sest terve eilse päeva nokitsesin kahe esimese elukuu kallal. See on isegi mahukam töö kui aastavideo kokkupanemine!

Tekstid tulevad ka veel juurde
Sõbrakesed, teid on viimasel ajal nii palju kogunenud, kes te mu postitusi loete. Palun visake üks tore hääl Lennale! Me muidu sellistest võistlustest osa ei võta ja ega ma ise ka suur hääletaja pole. Aga hääl on anonüümne ning ainult kahe kliki kaugusel. Lenna oleks väga tänulik! Ja meie veel rohkem, sest 500 eurot aasta peale mähkmete pealt võita, oleks küll supertore!
Nüüd sai nii palju juttu, et aitab küll.
Side lõpp.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga