Palju külaskäike sel nädavahetusel!

See nädalavahetus algas jälle nii tegusalt! Reedel käisin juuksuris, seekord siis suure kiiruga sai Salon+ aeg pandud, muidu olen Laagri ilusalongis käinud. Aga eks kiirustades saabki kõige kiiremini rahast lahti. Koos palsamiga läks arve 67 eurot! Ja mainiks ära, et triibutasin ainult väljakasvanud juuksejuuri! Tulemus sama nagu ikka, ainult, et maksta sai kahekordset hinda. Eks nüüd olen siis jälle targem. Reede õhtul käisime Lennaga sõpradel külas. Nii tore oli üle pika aja näha, kuid ega pikalt olla ei saanudki, sest õhtustel aegadel lapsega külas käia pole juba eos mõistlik. Pärast kella kuute hakkab Lenna vaikselt ööuneks valmistuma ning väsib kiiremini ja teeb ainult 30-40 minutilisi uinakuid, seega tegemist on pidevalt. Aga vähemalt sai natukene juttu räägitud ja Erikul saunas käidud.
Laupäeval käisime minu õepoja kuuendal sünnipäeval. Seal oli palju lapsi ja lärmi, kuid õnneks kohale jõudes magas Lenna veel mõnikümmend minutit autos ning selle võrra pidas kauem sünnipäeva vastu. Sai palju uut emotsiooni. Lenna jätsime sünnipäeval minu emale ja isale ning läksime ise kinno. Kuna Kiilis kõik teineteisele nii lähedal elavad, siis nemad said põnni vankrisse lükata ja koju jalutada temaga. Tundus, et see 3-tunnine hoid läks üsna hästi. Eks Lennaga on tegemist ikka, sest nagu beebid ikka, tüdineb ka tema kaua ühes asendis passimisest ja siis vaja talle jälle uut meelelahutust pakkuda. Aga üldiselt on ta väga tubli laps. Arutasime just Erikuga, et meie jaoks tundub ta juba nii suur ja asjalik nagu päris laps juba. Ja meil on temaga nii lihtsaks läinud, sest teame millal ta mida tahab. Kinos käisime muidu vaatamas “1944”. Täitsa hea film oli ja tekitas emotsiooni ning pani mõtlema. Mulle tundus, et eestlaste kohta väga hästi välja kukkunud. Samas midagi väga erilist ka nagu polnud. On ka paremaid filme.
Kuidas üldse Lennaga külas käia on? Üldiselt näeb see välja nii, et kodus üritame enne minekut tal pikemalt magada lasta, söödame kõhu täis, räägime tiba juttu ning siis turvahällis autosse. Autos jääb ta uuesti magama ning kõige lihtsam on kui külla jõudes magab veel mõnikümmend minut autos, kuid tihti ärkab ta ca 10-15 minuti pärast üles. Tavaliselt enne seda jõuame teisi tervitada ja kogu pagasi maha laadida – vankri rattad, kookon, Lenna kott, kaamera, minu käekott jms. Lapsega külas käies on auto tavaliselt asju paksult täis, sest eks vanker võtab oma ruumi. Õnneks on Erikul suurem auto ja vähe mugavam sellega majandada. Mõtlen juba huviga, kuidas kahe väikse lapsega liigelda oleks!? Siis tavaliselt laseme Lennal turvahällis seni tiksuda kuni ta ära tüdineb, nii kohaneb ta kõige paremini uue ümbrusega, sest sealt hea turvaline vaikselt jälgida. Kuigi tavaliselt vaatab talle kohe 10 nägu vastu. Lõpuks veedab Lenna aega minu või Eriku süles ning kui siiber saab ja kiire jorr hakkab tulema, on tavaliselt aeg süüa. Sööb oma piima 10 minutiga ära ning siis on veel aega veits ringi vaadata ja eks 1-1,5h on ta juba täitsa läbi ning aeg mähkida ja vankrisse magama lükata. Hea on, kui magab 1,5-2 h, aga võib ka juhtuda 30-40 minutit ning siis hakkab kõik otsast peale. Külaskäiguks on kõige parem ajavahemik 12-18, sest siis on suur tõenäosus, et ta teeb ühe pikema une ning ise saab vabamalt võtta. Sama kehtib ka siis, kui külla kutsume. Õnneks üldiselt valdav enamus, kes lastega kokku puutunud on, saavad hästi aru, millal oleks mõistlik minema hakata. Aga on ka neid, kes nii hästi aru ei saa. Seetõttu ka käime parema meelega ise külas kui külla kutsume. Ehk kui oma majja elama saab, on lihtsam. Korteris on aga tüütu, kui lähen külaliste kõrvalt teise tuppa üleväsinud last rahustama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga