Oma pesa: vundament ja maaküte – õnnestumised ja murekohad

Oleme alustanud esimeste maja sisetöödega ning seekord kirjutan õnnestumistest ja ebaõnnestumisest.

Sel esmaspäeval alustati ventilatsiooni paigaldamisega, mis plaanide kohaselt peaks tehtud saama nädala lõpuks. Meie majja tuleb soojustagastusega sundventilatsioon.Töö kiirele kulgemisele aitab palju kaasa see, et lasime teha detailse projekti, kuidas ja kuhu midagi tulema peab. Kindlasti soovitame ka tulevastel maja ehitajatel see teha. Nii mõnigi inimene, kui ka müüjad ütlesid, et selliste lihtsamate majade puhul pole otseselt projekti tarvis, vaid lepitakse kokku üldistes tingimustes ja teostusjoonised vormistatakse hiljem. Me siiski otsustasime selle lisakulutuse võtta, sest see annab ka endale meelerahu, kui kõik on läbi arvutatud ja ehitatakse vastavalt normidele. Majas tulevad kõik laepealsed torud isoleeritud ning magamistubadesse ja mõningatesse eluruumidesse tulevad mürasummutid. Ventilatsiooniseade ise on küllaltki väike ning pärast siseviimistlustöid paigaldatakse see tehnilisse ruumi seina peale ja on valmis kasutamiseks. Ventilatsioonitöödega on kõik siiani hästi sujunud. Samuti nagu ka eelnevas kirjutises mainitud, siis maasoojustorud on paigaldatud. Sarnaselt ventilatsiooniga on maasoojuspumbaga samamoodi, et leida õiget varjanti on vaja lasta teha arvutused, kus võetakse arvesse soojustuse paksused, maja kuju, akende arv jne. Maasoojuspumpade valik on üsna suureks läinud, samuti ka nende hind. Meie majja tuleb 8kW maasoojuspump, mis on küll pigem kallima otsa toode, kuid samas tekib küsimus, kas tasub see lisa 400 – 500 EUR terve maja maksumuse pealt kokku hoida? Usun, et mitte.

Ventilatsioontorud laes

Küll aga pole põrandaküttetorudega seis nii hea, kui ventilatsiooniga. Nimelt enne betoneerimist survestati torud veega, kõik toimis ilusti ja lekkeid polnud. Samuti ei esinenud neid ka pärast betoonitööde lõpetamist. Olime rõõmsad, et sellega kõik korras oli. Ma ei teagi, miks, aga me venitasime vee välja laskmisega paar päeva ning jäime ka seetõttu natukene oma tegemistega hiljaks. Mäletan, et õhtul veel abikaasaga rääkisime, kuidas järgmisel päeval vesi välja lastakse ning torud survestatakse, kuid samal ööl tuli juba esimene ja pea ainukene öökülm ning nii seisimegi probleemi ees. Õhuga survestamisel tuli välja, et kahte toru ei anna läbi puhuda, sest seal oli lihtsalt jää ees. Peale mõnda soojemat päeva need sulasid küll lahti ning lõpuks said ka läbi puhutud, kuid survet nad enam piisavalt sees ei hoidnud. Tegu oli kahe erineva kollektoriga, üks jookseb meil vannitoa põranda all, teine magamistoa põranda all.  Alguses oli lootus, et ehk mõni tihend või ühendus laseb läbi, kuid mida aeg edasi, seda enam sai selgeks, et tegemist on siiski lekkega. Abikaasale tekitas see suurt stressi ja palju unetuid öid ning ta ainult torudest mõtleski. Mina ise olen sellise suhtumisega, et iga asi leiab lõpuks lahenduse ning ei ole mõtet oma närve kulutada enneaegselt.  Maailmas on suuremaidki probleeme kui ühe toru katki minemine. Aga no siiski probleem eksisteeris ning nüüd oli vaja mõelda, mis edasi teha. Loomulikult arvamusi, ettepanekuid ja soovitusi oli täpselt nii palju kui inimesi. Kes ütles, et see pole suur probleem ja tuleb lihtsalt lekkekohad üles leida ning ära parandada. Mõni jälle leidis, et enam sellest maaküttest asja ei saa ning võiks mõelda radiaatorite seina panemisele. Veel pakuti välja, et üks võimalus on ka lisatorud vundamendi sisse freesida.  Kolmapäeval tulid torumehed objektile, lasid surve sisse ning kuulasid, kust susiseb. Vannitoa toru lekkekoha leidsid kuulmise järgi üles ning see sai ka korda tehtud . Leke asus põhimõtteliselt ainukeses kohas, kus see võimalik oli ja sealt ta ka katki läks. Tegemist oli trapi kohaga, mis betoneerimise ajaks oli täidetud vahtpolüsterooliga ning andis torule võimaluse paisuda. Neljapäeval tegeleti magamistoa toruga ning seda kuulati kuuldeaparaadiga ja õnneks sai ka see positiivse lahenduse. Loomulikult tõi see „nali“ kaasa lisakulutusi ja peavalu, aga see ongi ehituse loomulik osa ning kõik ei lähe alati nii sujuvalt kui võiks.

IMG_7506

Katkise põrandaküttetoru vahetus

Ka majast väljaspool on endiselt palju toimetamist. Eelmisel nädalavahetusel tegime mõlemad päevad tööd, riisudes ja koristades krundi neid osasid, mis on üles kaevatud maakütte paigaldamise või muu ehitus käigus. Kuigi üldiselt on kõik ehitajad ilusti korda hoidnud, siis leidub ikkagi maja ümber kõiksugu sodi alates katusekivide tükkidest kuni kruvideni välja. Ja kuna kaevamise käigus tuli väga palju kive välja, siis riisumine ei kujuta endast lihtsalt mulla kraapimist. Kogu töö seisnebki selles, et kõik need kivid ja klibud mulla seest kokku riisuda ja ühte hunnikusse kärudega tassida. Kopp viis ühe osa ka juba ära. 1/3 krundist vajab veel kraapimist, kuid juba pühapäeval on abijõudu oodata ning saab ka sellega ehk ühele poole. Sel nädalal lasime veel killustikuga ära teha autode parkimisplatsi ning tee välisuksest kujutletava aiani. Tööd on küll palju, kuid lõpptulemus on seda väärt!

Maapind enne

Terve krundi maapind oli selline

Pärast mullatöid

Pärast mullatöid

IMG_7488

Enne koristustöid

IMG_7494

Pärast koristustöid

Majatagune enne koristustöid

Enne koristustöid

Majatagune pärast koristustöid

Majatagune pärast koristustöid

Kirjutis ilmub ka moodnekodu.ee – Oma pesa: ventilatsioon ja maaküte – õnnestumised ja murekohad

5 thoughts on “Oma pesa: vundament ja maaküte – õnnestumised ja murekohad

  1. rainrain says:

    Mul selgus peale sissekolimist, et saunaruumist peegeldas heli mööda ventilatsiooni ülemise korruse magamistuppa. Kuigi ülakorrusel on summutid vahel+vent. masin ise. Õnneks oli võimalik hiljem summuteid alla korrusele lisada, vastasel juhul poleks võimalik olnud korraga saunas käia ja üleval toas magada.

  2. t.torumees says:

    Kas te olete ise n.ö. peatöövõtjad või kelle kohustus oli torustikust vesi välja lasta? Tundub imelik, üldjuhul peaks selle töö ikka torustiku ehitaja tegema, seega peaks need lisakulud (katkise torustikuga seotud) kandma töövõtja. Kui see oli/jäeti teie kohustuseks (vee väljalaskmine), pole muidugi midagi teha, aga rumal on endale võtta selliseid kohustusi, mis loomulikuna peaks olema töövõtja osa- te ju ei ole professionaalsed ehitajad ja ei pruugi paljusid asju isegi teada, seega võite endale korraliku rahalise põntsu panna. Üldiselt on odavam maksta töövõtjale veidi rohkem, kui maksta iseenda rumalusi kinni.

    • NautigeHetke says:

      Paraku pigem jah iseenda rumalus. Kõik osapooled teadsid, et vaja välja lasta, aga ikkagi jäi see vesi paariks päevaks sisse.
      Eks nüüd oleme targemad 🙂

  3. Andres says:

    Tere.

    Tahtsin küsida, kellelt te tellisite maakütte ja ventilatsioonitööd? Endal plaanis renoveerida maja ja investeerida ka korraliku kütte ja ventilatsiooni süsteemi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga