OMA PESA enne & pärast: uus mänguala!

Otsisin huvi pärast 2017. aasta postituse välja, kus Lennale mingisuguse mänguala kokku panime. Nora oli veel beebi ja kuna meie kodu lähistel pakuti vanemat mängumaja tasuta, siis mõtlesime, et mis seal ikka, võtame vastu ja ajutiseks lahenduseks väga okei. See ajutine lahendus kestis lausa kolm aastat, kuniks sel aastal mõtlesin, et okei, nüüd või mitte kunagi. Juhiksin ülemisel pildil tähelepanu kuuskedele!

Meie peres käivad need kodutööd lumepalliefektina. Esialgu mõtlesime, et meil on siin 24 kuuske ning võiksime alt oksad ära võtta, et hoov oleks avaram ning mõnusam. Nelja tunniga olid äia poolt kõik oksad juba langetatud ja siis hakkas mõte jooksma, et okei, teeme siiski uue mänguväljaku ära. Olin oma peas juba mõnda aega kaalunud, et milline võiks uus maja olla. Me ainult maja ei tahtnud, sest lapsed sellises vanuses, et tahaksid ronida ja liugu lasta ning lihtsalt üks maja tundus nende jaoks vähe või kuidagi igav. Jõudsin meile sobiva välja valida, kui saatsin Erikule juba lingi, et okei, ma tellin selle ära ja paneme püsti! Siis panin meie vana mänguka netti  üles.. millele tuli omakorda mitukümmend sooviavaldust ning loosi läks see, kes juba õhtul järele sai tulla.  Erik aga ei tahtnud mänguväljakut lihtsalt muru peale panna, sest meil kiige – ja liumäealune oli alati korralik sopahunnik, kui vihma parasjagu sadanud oli. Muru seal enam ei kasvanud ning maas olid lihtsalt ühed mullased laigud. Niisiis mõtlesime, et tellime selle multsi sinna alla. Mults oli parasjagu otsas, käiku läks hoopis lehtpuude hake, mis on isegi et mõnusam. Vähemalt endal oli kergem seda laiali ajada.

Muidugi mõtlesime, et äkki peaksime ikkagi huvi pärast hinnapakkumise tagumisele aiale võtma, et ehk kannatab selle ka ära teha. Saime pakkumise ja tehtud sai seegi. Ise naersime, et väga normaalne, kui alustame mõttega, et võtaks mõnel kuusel oksi vähemaks.. ja lõpetame hoopis kõikide kuusealusta, uue aia ja mänguväljakuga. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis tagumist aeda tuli meil 85 m jagu, ca 35 aiaposti ja vahele keevisvõrk.  Järgmisena hakkas Erik sõbra abiga maja kokku panema. See oli ikka korralik pusle ja võttis mitu õhtut aega. Siis oli aeg panna paika mänguala piirded, et hakkepuit mööda aeda laiali ei lendaks. Mänguala tuli meil ca 55 m2 ning millegi pärast alguses arvasime, et vajalik oleks see ala ka üles kaevata. Tegelikult piisas hoopis immutatud puiduäärest, alla läks geotekstiil, et muru läbi ei kasvaks ning peale hake. Esialgu, kui hakkepuit saabus, mõtlesime, et täitsa lõpp, seda on nii palju, et kaua meil küll selle laiali vedamiseks aega läheb. Tegelikkuses läks mõned tunnid, sest puit ise oli hästi kerge ning mugav rehaga laiali lükata.

Üks päris korralik ajakulu oli maja värvimine.. meil ei olnud siin värvi osas suurt valikuvarianti, sest kiik ja liivakast ise olid juba pruunid. Muidu oleks mulle küll hoopis midagi valge ja halliga meeldinud. Me tegelikult tellisime alguses majale lisaks punase liumäe ja katuse, kuid saime siiski rohelise. Võibolla imeveidi häirib mind, aga on nagu on. Tahaks majale veel korraliku ukse lasta ette teha, siis on selline ilmakindel ka, et vihma päris sisse ei sajaks.  Tellisin eraldi juurde veel telefoni, postkasti, rooli ja teleskoobi. Igatahes selline ta sai ja ilmselt kõige rohkem on hea meel just ruumikuse üle, nii et see kuuskede kärpimine oli küll igavesti hea mõte..

Hea uudis on see, et lastel on veel pärast paari nädalat huvi majas mängida!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga