OMA PESA: Täna, aasta tagasi, tegime algust!

Täna, aasta aega tagasi, hakati meie maja vundamenti ehitama! Uskumatu, kuidas aeg ikka lendab.. kujutan ette, et varsti juba meenutan viie aasta tagust aega. Ühtlasi pool aastat tagasi, 18. märts, kolisime me oma koju sisse.

Ükskõik kui keeruline see viimased pool aastat ka olnud poleks, siis maja ehitamine on olnud üks parimaid otsuseid meie elus. Olime arvestanud sellega, et pärast sisse kolimist on  esimesel aastal palju väljaminekuid ning tasaarveldamisi. Tundub, et saame oma asjadega varsti joonele ning uus aasta tõotab tulla suurepärane. Üldse on plaanis järgmine aasta jälle suuremalt ette võtta, aga ei hakka ajast ette tormama.

Aasta täitumise puhul mõtlesingi kirjutada, miks on oma kodu loomine üks parimaid otsuseid üldse. Alustuseks nii palju, et sel pole üldse vahet, kas ostad korteri või ehitad maja. Lõppude lõpuks teeb selle teo eriliseks see, et see on sinu isiklik ja OMA. Seda tunnet teavad vist kõik inimesed, kes on omale soetanud või ehitanud midagi „täitsa enda oma“. Oma kodu on midagi privaatset ja samas nii palju vabadust pakkuv! Tunne, et võid teha absoluutselt kõik algusest lõpuni nii nagu ise tahad, ilma et sellest kellelegi aru peaksid andma, arvestades vaid oma kaaslase ja lastega. Nii palju on küsitud, et miks me pikemalt ei tahtnud Eriku vanemate juures elada, kui seal on ääretult suur maja, hoov ja kõik mida üldse hing ihaldada võiks. Praktiliselt oli meil terve oma korrus, oma vanni, teleka – ja magamistoaga. Me olime veel mõlemad ämmaga sel ajal kodused ning puutusime palju kokku. Läbisaamine on meil tõesti hea ning kumbki vast ei pea end tundma teineteise seltsis imelikult või ebamugavalt – sai kõikidel teemadel räägitud, ilma et peaks mõtlema, mida ma suust välja ajan. Ämm on samuti vaba hing ning võtab ilmselt vabamaltki, kui me ise. Niisiis võiks ju mõelda, et IDEAALNE variant.

Küll aga ei kujutaks ma ette, et me oma perega sinna koliks ja aastateks jääks. Täielikku vabadust tundsin ma siis, kui ma 18. märts praktiliselt üksi kõik asjad üksi ümber kolisin.  Ajaga oli meil kõvasti asju  ja mööblit tekkinud, kuid tahe oma koju saada oli nii suur, et ühe päevaga sai kõik pakitud ja ära transporditud ning teise päevaga koristasin ja pakkisin kõik asjad meie uues kodus lahti. See tunne, kui saad tulla lõpuks oma koju, panna oma asjad oma kööki, nii kuidas ise tahad. Absoluutselt kõik on enda oma ning kasutad täpselt nii kuidas ise õigeks pead. Parim tunne on õhtul laps oma tuppa magama panna ning tulla suurde elutuppa puhkama, tehes iga kell seda, mida hing ihaldab, ilma et peaks mõtlema, mida teised majaelanikud mõtlevad.

Huvitav on muidugi see, et kõigega harjub üsna kiirelt, samas siiani kõnnin vahel mööda koridori ja mõtlen, kui õnnelik ma olen, et mul on oma kodu! Täpselt selline nagu soovisin –  seintel meie pere pildid, Lenna oma kodus ringi jooksmas, palju ruumi ja avarust, kodu on alati soe ja valge ning kodus on oma kodusoojus. Imeline tunne!

desktop37

2 thoughts on “OMA PESA: Täna, aasta tagasi, tegime algust!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga