OMA PESA: Soojus majas — puistevill, kips, elekter ja maasoojuspump

Tänaseks on mõned nädalad maja ehituse kajastamisest vahele jäänud ning taas on hea aeg rääkida, mis vahepeal toimunud on.  Viimati kirjutasin, kuidas meie majal ventilatsioonitöid teostati ning kuidas me sisetöödega alustasime. Kõik on üsna hästi sujunud, välja arvatud siis üllatus, mille ise maha magasime. Ventilatsiooniprojektis oli toodud ventilatsiooni katuse läbiviik otse peaukse peale ning ise pöörasime sellele tähelepanu alles siis kui nö. „torn“ oli katusel püsti. Paljud ei osanud seda märgata, kuid meid ennast väga häiris. Asukoha muutmisega kaasnes jälle ootamatu lisakulu, kuid pidasime selle vajalikuks ümber muuta. Ühtlasi pidime selle üsna ruttu ära otsustama, sest puistevill oli juba ära tellitud ning villa sees oleks selle ümbertõstmine veel tülikam ja aeganõudvam olnud.

DCIM100GOPROGOPR0218.

Imeline talveilm!

Puistevillaks valisime mineraalvilla. Kaalusime ka kivivilla, kuid kuna villade soojusjuhtivustegurid on üsna sarnased, siis võtsime soodsama. Miinuseks on see, et vill tolmleb ning  tekitab hingates kihelust. Samas kuna me katuse all muud peale materjalide hoiustamise ei tee, siis ei pea seda ka niivõrd oluliseks.  Katuse soojustasime 600 mm villaga ning see puistati sinna ca 4 tunniga. Kohale tuli spetsiaalne auto, millel oli puistemasin peal. Üks mees puistas villa ja teine „söötis“ selle masinale ette. Peale paigaldust panid ehitajad laeluugi ette. Lisaks ehitati luugi peale lisasoojustusega eraldi kate, kuna luugi enda soojustus on kõigest 30 mm. Nii hoiab see külma levimist paremini ära.

Pärast puistevilla paigaldamist rentisime üsna lihtsa ja algelise kütteseadme, et saaks majja sooja sisse. Torumehed ühendasid seadme põrandaküttega ning mõne päeva pärast oligi majas juba mõnusalt soe. Alguses tuli betooni seest palju niiskust, mis muutis maja seestpoolt märjaks. Ruume tuulutades läks asi palju paremaks ja juba praegu on niiskust oluliselt vähem. Sel aastal on küll väga soe talv, kuid ajutise kütteseadme otsustasime panna just niiskuse välja saamiseks ning osaliselt ka selleks, et elektrikutel ja sisetööde meestel oleks parem tööd teha.

Veel alustati aurutõkkekile, roovide ja kipsi paigaldamisega. Kile saadi paika paari päevaga ning roovidega läks samuti üsna kiirelt. Kipsitööd on veel pooleli, kuid mõni ruum on juba täiesti valmis. Eelnevalt sai ka töömeestega kokku lepitud, et osadesse ruumidesse läheb topeltkips ning mõnda kohta OSB plaat kipsplaadi alla. Topeltkipsi oleme kasutanud magamis- ja vannitubade vahel, et summutada helisid ja tagada, et magamistubades oleks tulevikus vaikne. Samuti tulevad topelt kipsiga ka kõik laed. OSB plaadid paneme me köögimööbli  ja televiisori taha ning dushinurkadesse, sest leiame, et nii on kindlam asju seina kinnitada.

Elektritööd on samuti hästi edenenud ning praeguse seisuga on põhikaabeldus tehtud, jäänud on vaid mõned mõtlemist vajavad kohad teha. Hetkel on maja peale kulunud ca 1,5 kilomeetrit kaableid, millele lisanduvad ka nõrkvoolu omad. Nõrkvoolu kaabeldusega on kohe samuti ühele poole saadud. Nagu E-riigile kohane, siis saab majas ka Wifi enne kipsi olemas olema. Elektri – ja nõrkvoolu kaabeldustöödele aitas palju kaasa korralik projekt, kuhu olid kaks osa kokku pandud. Nii ei hakanud ka töö tegemisel need teineteist segama. Oleme teinud ka pisemaid muudatusi lülitite ja valgustite ümbertõstmisel, kuid laias laastud on kõik samaks jäänud.

Tehniline ruum on meil peaaegu täiesti valmis. Mõned viimased värvitööd, aknalaud ning aknakate on veel vaja panna. Selle ruumi pidime ära viimistlema kuna nädala alguses toodi ja paigaldati meile maasoojuspump. See oli kindlasti üks suuremaid investeeringuid maja puhul, kuid kohe algusest peale olime otsustanud, et see pole kokkuhoiukoht.  Pumba võimsus sai valitud vastavalt arvutustele ning nii bränd kui mudel on samuti turul olevatest üks parimaid. Maasoojuspump sai paika ühe päevaga ning praegu toimib kõik ilusti ning maja on soe. Lisaks ühendati ära kõik vee- ja põrandaküttetorud. Tehnilise ruumi puhul saimegi teha oma esimese katsetuse siseviimistlusega, valides seinavärvi ja põrandaplaadid.

Maasoojuspump

Tehniline ruum

Plaaditud põrand

Esimene plaatimine tehtud!

Hetkel tegutsevad maja peal ehitajad, kes varsti lõpetavad kipsitöödega ning samuti ka torumehed, kes panevad paika trapid, veetorud, wc-pottide raamid jne. Elektrik puurib juba valmis saanud tubadesse valgustite avasid ning paneb paika pistikute ja lülitite toose. Vaikselt hakkab juba aimu saama ka koduautomaatikast. Hetkel pole küll vajadust, kuid põhimõtteliselt on varsti võimalik hakata kontrollima kütte ja valve tegevust.

DCIM100GOPROGOPR0223.

Kabinet on kipsi all

DCIM100GOPROGOPR0226.

Lenna magamistuba

DCIM100GOPROGOPR0227.

Vannituba

DCIM100GOPROGOPR0228.

Köök / elutuba / söögituba

Üldises plaanis on asjad sujunud ning suuri üllatusi pole tulnud. Küll aga on palju mõtlemist kogu sisekujunduse seiskohast – valgustid, värvid, parkett ja mööbel. Eelmisel nädalal käis maja peal ka köögimööbli tootja, kes kontrollis kõik mõõdud üle ning loodetavasti saame veebruari lõpus juba valmis kööki näha. Hetkel on meil lahtine, kes hakkab teostama maalri- ja plaatimistöid, kuid loodetavasti saame ka sellele järgmisel nädalal lahenduse.

Tekst ilmub ka moodnekodu.delfi.ee!

8 thoughts on “OMA PESA: Soojus majas — puistevill, kips, elekter ja maasoojuspump

  1. k says:

    Mitu ruutmeetrit on teie elutuba-köök? Ning kusagil oli juttu ka tsentraaltolmuimejast – kuidas sellega rahul olete, kas tasub end ära, kas masina müra on tuppa kuulda, mitu tõmbepesa teil maja peale on?

    • NautigeHetke says:

      Elutuba – köök on 43m2.
      Tsentraaltolmuimeja agregaati pole me ära ostnud, seega omast kogemusest öelda ei oska.
      Tõmbepesasid on meil kaks 🙂

    • Rehanna says:

      Tere

      Kuna olen siin postituse all ka kommenteerinud, siis tuli teavitus Teie kommentaari kohta. Minul on kesktolmuimeja olnud 4 aastat ja olen väga väga rahul! Kindlasti soovitan paigaldada kui on võimalik. Müra on ainult selles ruumis, kus on tolmuimejaseade. Tubadesse ei kostu midagi. Lendlevat tolmu ja sellist musta õhku pole mu kodus, mis tavaliselt on tavatolmuimejaga, mis viskab mustuse jm kõik tagasi toaõhku. Mina kiidan väga ja ei oska ilma selleta enam elada. Uude koju panen samuti selle!
      Tõmbepesade arvu aitab välja arvutada tolmuimeja paigaldaja, kes teeb joonised ja vaatab, et voolik ulataks ka kõige kaugemasse toa nurka 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga