OMA PESA: Maja ehitamine teiste silmade läbi vs reaalsus.

Olen juba pikalt mõelnud kirjutada, kuidas tundub ühe maja ehitamine teiste silmade läbi ning kuidas ikkagi tegelikult on. Oleme nüüd mõned kuud oma kodus elanud ning selle aja jooksul palju erinevaid kommentaare ja küsimusi kuulnud. Naljakas on see, et mind ajendas peamiselt kirjutama esmane emotsioon, mis tekkis sõprade kodus käies, st. nad ehitasid meiega paralleelselt samal ajal oma maja. Neil on maja juures veel tegemist palju – nii seest kui väljast, aga meile tundub see nii teisejärguline. Kuidagi ülimalt hea meel on näha, kui noored on nii kaugele jõudnud, et saavad oma lapsed täitsa oma kodus üles kasvatada ja üldse ette võtnud selle raske tee perekonna kõrvalt maja ehitusprotsess läbi teha. Nii naljakas kui see ka poleks, siis sõidame ükspäev Erikuga autoga ja räägime mõlemad, et issand meie sõpruskonnas on nii palju tublisid inimesi, et nii siiralt hea meel on! Lõpuks jõudsime jutuga sinna, et enda puhul võtad seda kuidagi nii iseenesest mõistetavalt, aru saamata, kui suure asjaga me isegi hakkama oleme saanud. Ma poleks osanud elusees arvata, et ma 23 – aastaselt oma isiklikku majja kolin, mille ma olen ise oma maitse järgi kujundanud. See on kuidagi nii uskumatu!

Siis jäin ma mõtlema, et miks me ennast iseenda jaoks tunnustanud pole? Koguaeg on mingisugune mõte, kuidas edasi ja paremini ning miks ikka kiiremini ja tõhusamalt võiks.. Samas pole üldse mõelnud ega omavahelgi rääkinud, kui tublid ja uhked me peaks olema, et üldse oma asjadega nii kaugelegi jõudnud oleme.

Lõpuks sain ma aru, kust see tuleb. See tuleb teiste inimeste suhtumisest, mis ei ole üldse pahatahtlik, vaid pigem heas mõttes natukene naiivne. Paljudel on ettekujutus, et oh maja ehitamine on tõesti suur asi ette võtta, aga et samas kui pangast raha kätte saad, on justkui väga lihtne sealt edasi minna. Mis see siis ära ei ole – karkass püsti, katus peale, parkett maha, seest värvid seinad ja mööbel sisse. Lihtne ju!?

Tegelikkus on see, et enamus ei adu, kui palju aega, raha ja vaeva üks ehitus nõuab. Üks asi on võtta endale ehitusfirma, kes teeb algusest lõpuni kõik ise valmis ning sinul jääb vaid raha üle kanda. Teine asi on ise kõik organiseerida. Ei ole lihtne maja ehitada alla aastase lapse kõrvalt, ise tööl käies ja oma maja projekti juhtides. Veel enam kui ajutise ja tulevase elukoha vahel on 40 minutit autosõitu. Erik käis pea iga päev maja peal mitmeid kordi. Vahel iga kahe tunni tagant ning mitte niisama siin jõlkumas, vaid pidi teadma vastuseid absoluutselt kõigele, vahendama kõiki materjale jpm. Ja see kõik algas juba enne ehitust – koostada ise maja eelarve praktiliselt 100 – eurose täpsusega, mõelda läbi mis materjalidest/stiilis ning milline üleüldse võiks olla tubade asetus. Kust tõuseb, kuhu loojub päike ja mida me üleüldse soovime!? Ehitad ju endale aastateks kodu! Milline vundament, kust materjalid, kes teostab töö/kes tegeleb torustikega? Kuidas lahendada tekkinud probleeme? Kõik tuleb endil otsustada ja välja otsida. Elektrik küsib, kuhu me TÄPSELT paigutame söögilaua lambid? Projekt on olemas, aga kohapeal kahtled ikka ning lõpuks otsustad muudatusi teha. Tuleb olla valmis asjadeks, millele mõeldagi ei oskaks. Näiteks üks hetk jõuab sulle keset tööpäeva krundile terve rekka täis vundamendi EPS elemente ning autojuht ootab, et need nüüd maha tõstetaks. Jätad kõik oma tegemised, kimad ruttu krundile ja hakkad aga tassima. Võib siis kolm korda arvata, kui kaua võtab ühe rekka tühjendamine. Katsu siis taolisi asju teha kõige muu kõrvalt pea igapäevaselt. Kõik pisiasjad, kuidas materjalid objektile organiseerida,nii et meestel oleks seda piisavalt, aga mitte liiga palju korraga, sest muidu ei mahu lihtsalt liikuma. Pidev kontakt toru – elektri, nõrkvoolu – ja kipsimeestega, kuna ise oledki see, kes kõik vastused andma peab.  Tahad teha kiirelt aga korrektselt ning mitte vigu ja apsakaid sisse lasta. Meie eesmärk oli poole aastaga maja valmis ehitada, mistõttu oli tempo koguaeg peale. Tuleb olla tohutult otsustuskindel ning pead teadma, mida sa täpselt tahad. Tahad parimaid materjale ja tehnikat, pead omakorda vaeva nägema igasuguse kauplemise ja kokkulepetega.  Me oleme Erikuga pigem seda tüüpi, et ei taha anda kuskilt järele. Kui tahad ikka täispuidust tammelauda põrandaks, siis sa pead selle saama. Kaupled nii kaua, kuni oledki hinnas 4000 euri alla saanud. PUNKT. Ahjaa, sooviks veel liistud ka tasuta kaasa saada! Ja nii iga asjaga, mis on pikaajaline. Paljudele vist tundub, et ah raha on, lähed poodi, valid välja ja ostad ära. Ei, me poleks elus saanud selliseid asju omale koju, kui me poleks igas olukorras aega ja vaeva näinud.

Oota, aga mis teil polegi aeda või? Miks teil kõnniteekivide asemel kruus on? Mis asja, terrass ja saun – imelihtne ju, terrassi puhul laod ise materjalid lihtsalt ritta ja ongi olemas. Ausalt, kui alguses mõtlesin, et inimesed, kus te elate!? Siis nüüd ajab see nii naerma.

Esiteks, alati võib ise nikerdada, kuid siis jääb suure tõenäosusega võimalus, et keerad mingisuguse jura kokku ja hakkad aga otsast ainult parandama. Lõpuks läheb see kordi kallimaks, kui teenus lihtsalt sisse osta. Teiseks, mõistan kui kommentaare pilluvad lasteta perekonnad, no näiteks mis see maja värvimine ära pole – ostad värvi ja teete koos kiirelt ära. Muidugi ei ole see raske, aga ma pakun, et me Erikuga värviks oma maja vist kaks kuud, sest ainuüksi terrassil liimpuidu värvimisele kulus meil kaks päeva (seda kõike siis töö ja muude tegemiste kõrvalt). Lenna kõrvalt näeks see tempo välja selline, et 5 minutit värvid ja siis on juba laps tüdinud. Aga tehke kõik lapsevabad päevad neid töid? Ei aitäh, vaba aeg on palju hinnalisem kui see raha, mis me töömehele maksaks.  Lõpuks oledki 25-aastaselt selline „noor“, kes ainult lükkab dressides kodus mulda, värvib maja, ehitab terrassi ja kuskil ei käi, sest aega ei ole. Lõppude lõpuks oleme me oma kodus elanud vaid pool aastat ning meil pole absoluutselt kuhugile kiiret. Kolmandaks natukene summadest. Meil on niivõrd suur krunt, et korraliku puidust aia puhul tuleks arvestada minimaalselt  10 000 euroga. Pakutakse igasuguseid alternatiive, aga lõpuks tahad ikka teha nii nagu soovid, mitte nii kuidas odavamalt saaks. Selleks, et panna ära kõnniteekivid, mis ühtlasi ka ümber maja jookseks, läheks tarvis  mõned tuhanded. Meie terrass tuleb 43m2 suur, kui mitte enam ning et need põrandalauad nii „lihtsalt“ ära paigaldada, tuleks kukrut kergendada vähemalt 2000 euro võrra. Selleks et saada ka soovitud terrassisein ning et eksisteeriks mõnus mööbel, siis 1500 eurot minimaalselt. Veel on neid, kes pakuvad välja, et issand, miks on vaja midagi korraliku osta!? Alustuseks pange mingi suvaline plastmass mööbel paika ja ajab asja ära küll. Ei, tänan ei. Vähemalt meie kodu ei ole prügikast, kuhu me igasugust pahna kokku ostame ja hiljem sellega midagi peale hakata ei oska ning lõpuks lõpetab see kuskil garaazi nurgas tolmu kogudes. Meil on igasuguseid toredaid mõtteid veel – tahaks muuta sauna eesruumi hoopis erinevaks ülejäänud majast, nii et see meenutaks mingisugust maakodu. Koguaeg tuleb ikka siht silme ees hoida ja järelandmisi mitte teha. Ma tean, et me lõpuks saame oma tahetud asjad tehtud. Järgmise aasta eesmärgiks ongi kõik terrassiga seonduv ja Lenna mänguplats valmis saada. Ideaalis võiks lastel hoovis olla üks vahva ronimismaja koos liumäega, suur liivakast ja kaks kiiku.  Igatahes step by step.

Kogu mu jutu point on see, et kõrvalt vaadates tundub asi alati lihtsam, kui see tegelikult on.  Ja ei tasu arvata, et asjad nii iseenesest mõistetavalt ja lihtsalt kätte kukuvad. Üldse mitte!  Tõesti, neile, kes mõtlevad, et „oh, mis teil viga elada, elate ju oma majas“ või, et „nii, et muidugi lihtne, kui saab omale maja lubada“ võiks mõista, et need asjad ei tule üldse kergelt. Ma ei hakka siin summadest ega palkadest rääkima, aga olen täheldanud nii mõnegi perekonna puhul seda, et nende peresissetulek on arvestatavalt suurem, kui meil. Kõik on ikka enne kõike kinni tahtes ja prioriteetides!

IMG_6213

25. september 2015

19 thoughts on “OMA PESA: Maja ehitamine teiste silmade läbi vs reaalsus.

  1. Tiina says:

    Nõustun.
    Meil alles kõik venib ehituse osas (detail siiani), aga mäletan paari aasta tagust lugu, kui sõpradel aitasime maja ja aeda värvida. Lõpptulemus oli see, et aia värvimine võttis kokku 2 aastat 😀 maja värviti kiiremini- oli lihtsalt prioriteetsem, aga ikkagi 5 meest ja mitu nädalavahetust talgute korras, nii et ei ole see üldse mitte nii lihtne, kui esialgu tundub, et pintsel kätte ja teeme ära. Meil polnud sel hetkel veel kellelgi lapsi ka.

  2. Helen says:

    Ma olen sellest hetkest kui avastasin Teie blogi seda lugenud. Tõesti imetlusväärne, et nii noorelt olete nii suure asjaga hakkama saanud. Maja ehitus ja selle planeerimine ja üldse alustamine on üpris keeruline. Niiet müts maha Teie ees 🙂

  3. Andra says:

    Kõik on nii tuttav.. 😀 Aga meie oleme samamoodi need, kellel veel seest ja väljast palju teha. Samamoodi tuli kõik ise organiseerida, otsida, läbirääkida ja lisaks ise teha. See aasta ei vedanud kuidagi välja, et maja ette tänavakivid saada, loodan järgmisele aastale! 😀

  4. Magnar says:

    Tere!
    Lugege nende https://ikikiki.wordpress.com/mis/ maja saagat, siis mõelge ,kas ikka oli Teil raske endi maju ehitada. Mitu tundi te ise majaehituses osalesite? Ehitusfirmadega maja ehitamist ma ei nimetaks ikka ,et “vaadake kuidas me omale ilusa majakese ehitasime”. See kui sa lapse kõrvalt suudad seinavärvi valida, ei ole midagi erilist.

    • NautigeHetke says:

      Tere!
      Väga tore, et blogi jagasid.
      Esiteks pole keegi värvi valimisest rääkinudki, mistõttu järgmine kord soovitan siiralt teksti enne süveneda, et jutu iva paremini mõista.
      Teiseks inimeste prioriteedid ongi erinevad. Väga suur vahe on, kas ehitad maja 6 kuud või 6 aastat nagu jagatud blogist näha võib.
      Kolmandaks meie ei osalenudki ehitusprotsessis – puuduvad aeg, oskused ja tahtmine. Küll aga olime igapäevaselt ehituse juures. Ja kui sa nüüd natukene süveneda viitsid, siis juhtisime ise oma maja projekti, mitte seda ei teinud ehitusfirma. Ma ei hakka siia pikemalt kirjutama, aga küllap mõistad, millised on ühe projektijuhi tööülesanded 🙂

  5. О. says:

    Oh seda noorust! Ära võta kõike südamesse. Jõudu ja jaksu teie tublile perele. Nii, 10 aastat pärast hakkad teistmoodi mõtlema.

  6. K. says:

    Juttu lugedes ja pilte vaadates jäi mulje, et noorel perel oli eesmärgiks kiirelt maja saada, mitte kodu!

    • NautigeHetke says:

      Millest selline mulje? Ikka unistuste kodu, mis on täpselt selliseks ehitatud nagu soovisime 🙂
      Palju on veel teha ja kujundada ning selleg ei näe põhjust ka kiirustada..

  7. K2 says:

    Mina olen tänulik, et oma majaehituse protsessi ka avalikult jaganud olen. Enda majaehitus seisab ees küll alles aastate pärast, aga päris esimese oma korteri planeerimine/sisustamine on täies hoos. Olen sinu blogist saanud päris mitmeid nippe, mida jälgida või kuidas teha! Üleüldse olen viimased aastad (pikalt enne igasuguseid oma kodu mõtteid) käinud silmad-kõrvad peas lahti, et teiste kogemusi kuulda ja meelde jätta. Sest nagu vanarahvas ütleb, siis loll õpib oma vigadest, tark teiste omadest 🙂 Aitäh-aitäh-aitäh!

  8. Triin says:

    Teil ikka naiivsed tuttavad-sõbrad küll, kes arvavad, et maja ehitamine on käkitegu 🙂 Natuke eluvõõrad või mis. Ja no plastmassmööblit soovitada on ka tase!
    Väike tähelepanek: teRRass kirjutatakse nii 🙂

  9. Triin says:

    Veel. ühele kommentaatorile: kas kodu on siis kodu kui ehitad seda ainult ise ja mitmeid aastaid? Kodu on ka ka ehitusfirma poolt a la 8 kuuga ehitatud maja.

    Väga super, et elate oma majas, oma käe järgi planeeritud! Teil muidugi vedsa sellega, et krundi saite tasuta. Paljud inimesed, kel ehk tõesti sama sissetulek või veidi rohkemgi ei saa endale tasuta krunti, kuhu ehitada.

  10. Mia says:

    See ehitamise teema on huvitav jah:D Eks kõigile tundub see enda tehtud variant kõige raskem, aga eks inimesed teevad ise omad valikud.

    Meie näiteks ostsime vana maja ja teeme seda nullist tühjaks. See on ikka paras katsumus, saepuru, klaasvilla ja muud sodi ämprite viisi majast välja tassida. Lisaks lõhkuda ahjud ja korstna. Päeva lõpuks on kõik kohad kanged ja käsi ei suuda kokkugi suruda. Samas mu sõbranna ostis endale tutika korteri ja pidi terrassi puhastamise jaoks ämbritega vett vedama ning talle tundus see jube raske. Ausalt öeldes päris kummaline oli seda kuulata:D Aga no ise me võtsime sellise koorma endale kaela, oleks ju võinud ka uue korteri osta:D Ja vb isegi siis tunduks, et jube raske elu on:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga