OMA PESA: L-elementidest plaatvundament – lihtne lahendus, palju küsimusi

Nädalake on ehitusjuttu vahele jäänud, kuid nüüd naasesime puhkuselt ja aeg kirjutada täpsemalt, mis on vahepeal tehtud. Nagu varasemalt sai lubatud, siis selles postituses tuleb pikemalt juttu vundamendist, mis on tänaseks hetkeks valmis saanud. Kindlasti pakub see nii mõnelegi huvi, sest tegemist ei ole Eestis veel väga levinud tehnoloogiaga.

Tegu on L-elementidest rajatud plaatvundamendiga, kus nii elemendid kui soojustus on valmistatud vahtpolüstüroolist ehk rahvakeeli EPS’ist. Sellise vundamendi loomisel on väga tähtis õigesti rajatud aluspinnas, kuhu peale laotakse  elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt vundamenti luues kujutatakse ette suure ja sügava augu rajamist, siis meie puhul jäi selle sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui kiiresti tuli kandev pinnas vastu. Kindlasti tekib mõnel küsimus, et miks me ei kaevanud ühtlaselt sügavat auku? See sai loodud sellepärast nii, et ei tekiks vanniefekti, kus vesi jääb kandva pinnase peale seisma. Vee kogunemist ja sellest tulenevat külmakerget ennetades on oluline, et vesi saaks ära voolata loomuliku kalde abil või drenaaziga.

Eelpool sai mainitud, et sellist tehnoloogiat kasutades ei ole Eestis just väga palju vundamente rajatud. Plaatvundamendid on küll populaarsed, kuid need ehitatakse enamjaolt külmumispiirist allapoole. Sellest tulenevalt tekkis ka palju erinevaid arvamusi ning inimesed jagunesid kahte leeri. Negatiivse poole pealt toodi välja, et selline vundament võib kergelt murduda ning on ohustatud külmakergetest, vajumisest ning konstruktsiooni nõrkusest. Teiselt poolt toodi välja, et ei tasu olla kinni iganenud arusaamades ning tänapäeval on uusi tehnoloogiaid ja materjale ning lähtutud rohkem teaduslikust poolest, millele tugineda. Traditsiooniliselt lähtutakse sellest, et mida rohkem materjali kulutada, seda tugevam ja kindlam konstruktsioon tuleb, kuigi õigesti kasutades võib sama tulemuse saavutada vähema materjalikuluga.  Mainin siinkohal ära, et vundamendi ehitusel võttiski kõige suurema ajakulu vastuste otsimine, sest proovisime enda jaoks läbi mõelda kõik plussid ja miinused. Selleks kuulasime ära mõlemad osapooled, kogusime infot välismaa tootjatelt ja ehitajatelt, lugesime Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud uuringuid ning pidasime nõu inseneridega. Pärast kogu seda juurdlemist ja arutelusi jäime endale kindlaks ning otsustasime ikkagi antud moel plaatvundamendi ehitada. Peamiseks põhjuseks oligi selle kiire ja lihtne rajamine ja tehnoloogilised omadused. Lõppkokkuvõttes kõik, mis on vanasti tehtud, ei tähenda, et on alati õigesti tehtud.

Nüüd ehituse juurde tulles, siis augu täiteks sai tellitud mitu suurt veoautotäit liiva, mille mahuks oli ca 150 tonni. Siinkohal on oluline ära märkida, et liiva kulus algsest arvestusest rohkem, kuna vahepealsete pinnasetihendamistega oli vaja aluspinda tõsta. Miks me valisime täitematerjaliks liiva? Valida oleks olnud erinevate materjalide vahel nagu näiteks killustik, paekiviliiv vms. Meie valisime liiva, sest see on soodsam, täitematerjalina väga tihe ning ei ole külmakerkeline.

Enne L-elementide paigaldamist käis geodeet objektil ning märkis vundamendi välisnurgad täpselt krundile. Seejärel looditi liivapinnas lõplikult õigele kõrgusele, et kõik ääreelemendid jääksid samale tasapinnale. Kõigepealt rajati kogu välisperimeeter ning kontrolliti, et diagonaal- ja pikkusmõõdud vastaksid vundamendiplaanile. Selleks, et vältida liiva lendlemist, paigutati ka põrandaalune isolatsioon kohtadesse, kus ei olnud vaja rajada kanalisatsioonitorustikku. Seejärel alustati kanalisatsiooni rajamisega vastavalt joonistele ning siinkohal oli kõige olulisem jälgida, et torustike kalded oleksid õige nurga all. Samuti käisime ja mõõtsime hoolikalt vundamendist väljatulevate torude otste asukohti, et hiljem wc-pott keset elutuba ei ilutseks. Pärast kanalisatsioonitorude paigaldamist ja mõõtmisi sai ka ülejäänud põrandaalune soojustus paika pandud.

IMG_6219

Meie majale tuleb ka tsentraaltolmuimeja, mille jaoks oli vaja rajada torustik ülemisse EPS kihti. See töö kestis vaid mõned tunnid ning kui tehtud sai, siis kaeti soojustus ehituskilega ning asuti paigaladama veetorustikku. Kuna me otsustasime topeltarmeeringu kasuks, siis paigaldati järgmiseks esimene armatuurkiht, mille peale laoti põrandaküttetorustik ning kõige lõpuks pandi teine armatuurkiht.

20151002_164940_resized

Plaatvundamendi puhul on üheks kõige tähtsamaks kohaks betoneerimine. Meie maja puhul sai valatud 100 mm- paksune betoonplaat (vundamendi ääred 200 mm), milleks kulus 26 m³ betooni.  Valamise puhul oli oluline seda järjestikkuselt teha, et ei jääks sisse pikemaid pause. Seetõttu sai ka neli seguautot 20- minutilise intervalliga tellitud.  Peale viimast autot tehti lõplikult betoonitihendajaga kogu vundament üle ning kontrolliti veelkord kõrgusi. Seejärel kaeti kilega ning vundment jäi ootama järelhooldust, mis teostatakse kivikettaga kümne päeva möödudes.

Väikse vihjena, siis loodetavasti juba kolme nädala pärast saan teile pildis, kui mitte videopostitusena, näidata maja püstitust ja katuse alla saamist.

DSCN0700

8 thoughts on “OMA PESA: L-elementidest plaatvundament – lihtne lahendus, palju küsimusi

  1. Mario says:

    Mis suurusjärku võib sellise vundamendi (kaevetööd, täide, torude vedamine, betoon jm) ehitus jääda?

  2. Kalle Kienmann says:

    Tere.
    Edu Teile. Kes oli vundamendi ehitajaks? Kui palju sai soojustust plaadi alla?
    Head uut aastat.

  3. Meelis Kiisk says:

    Tervitused!

    Väga huvitav on isegi tagantjärele teie kodu valmimise teekonda lugeda, sest olete otsustanud üsna moodsate ja kaasaegsete lahenduste kasutamisele ning kuna endalgi plaan vaikselt maja ehitamine lähiaastatel käsile võtta (just laste kasvatamiseks), siis näpunäiteid jagub teilt päris palju. Vundamendi kohta lugedes tekkis küsimus, et kui vundamenti tegev ettevõte paigaldas põrandaküttetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku, siis kesktolmuimeja süsteemi paigaldas ilmselt eraldi ettevõte või tegi vundamendiga tegelev firma ka selle töö ise ära? Ning maakütte torustiku paigaldas ka ilmselt juba eraldi ettevõtte, mitte vundamenti tegev ettevõtte? Ei mäleta täpselt kas mõnes postituses oli mainitud, aga kas kasutasite maasoojusküttes maakollektorit ning missuguses ehitusstaadiumis lasite torustiku paigaldada?

    Ette tänades!

    • NautigeHetke says:

      Tere!

      Tänud, väga tore kui minu kirjutisest mingitki kasu on 🙂
      Vundamenti tegev ettevõte pani põrandakütte- ja kanalisatsioonitorud. Eraldi paigaldas meile kesktolmuimeja ja maaküttetorustiku ABC Kliima ning maasoojusküttepump töötab ikka kollektori toimel. Torustiku paigaldasime vahetult enne maasoojuspumba majjatoomist ning selle tõime majja siis kui tehniline ruum oli viimistletud.

      Parimat,
      Laura.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga