OMA PESA: kõik lapsed said lõpuks oma tuppa!

Teate, mul on nii hea meel.. Selles eriti nõmedas aastas on olnud ka palju toredat ja üks tore asi on see, et üheks 2020. aasta lubaduseks sai L. oma tuppa kolida ning väiksemad siis ühte. L. kolimine oli juba selline küllaltki kulukas, et polnud päris  see, et tõstad asjad teise tuppa. Ikka pidi veidi asju juurde vaatama. Näiteks nagu kirjutuslaud, tool, põrandalamp, laualamp. Samuti väiksemate tuppa R.’le kapp ja mõned sisustusasjad. N. ja R. on niivõrd väikse vanusevahega, et see õhtune magamapanek oli meie üsna tüütuks muutumas. Ma lõpuks lubasin endale juba mitu nädalat iga jumala kord, kui ma neid ise magama panin, et ma kolin selle R. siit lõpuks välja! N. on muidu tubli ja saab ilusti aru, et võiks vaikselt olla, aga see pidev nihverdamine ja teki sättimine ning pissil käimine häiris roosi magama panemist niivõrd, et lihtsalt ei suutnud seal enam olla. Muideks, kui N.’ga olin jube uhke, et vot see on laps kelle kõrval ma pole pidanud alates aastast kordagi õhtustel aegadel passima.. siis rosin tuli täpselt nagu L. – passid ja passid ikka mõnuga oma tunnike pimedas toas. Nii hakkasingi mõtlema, et tahaks sellele kuidagi nüüd lõpu teha ja kuidas see harjutamine välja peaks nägema, kui see väike roosikeke harjutamise ajal röökima kukub. Siis on jälle probleem ja N. ei saa magama rahus jääda. Niisiis istusin ma ühel kolmapäeval seal voodi kõrval ja mõtlesin. Ok. Aitab. Homme. Veeretasin tunni aja jooksul kõik oma mõtted seinavärvist, kardinatest, mööbli paigutamisest. Nii, et reedel palusin õhtul oma ema lapsi hoidma ja ütlesin E.’le, et nüüd lähme seinavärvi ja vaipa ostma.

Tublid abilised..

Me ei ole vist kunagi oma kodus siin ise seinu värvinud ja nurgapragusid parandanud, nii et suur abi oli K-Rauta värviosakonnas töötavast naisest, kes äkki ise on kunagi maaler olnud? Kes seda teab.. igatahes ta andis väga täpsed suunitlused ja rääkis nii ilusti detailselt ära, mis on hea ja mis on kehv ja mis vigu on võimalik teha ja kuidas üldse kõige lihtsam ja mõistlikum värvida oleks.  Noja reede õhtul tassisime mängutoast mööbli välja, E. kattis põranda ja teipis kõik ilusti ära. Laupäeva hommikul parandas seinapraod ja tegi esimese ringi värvimist ning õhtul teise ringi. Pühapäeval veel tuba kuivas ja esmaspäeval kolisin R. tagasi.

Meil oli mängutuba varem selline kirgas kollane ja see saigi teadlikult tehtud selline eredam, et ikka hoiaks lapsed mängutoas erksana. Mäletan, et kui mööblit veel sees polnud, ütles isegi maaler, et ta loodab, et keegi siin magama ei hakka, sest juba värvides läks silme ees kirjuks. Magamistuppa aga selline kollane poleks sobinud, niisiis valisime nüüd kõige heledama roosa alatooniga värvi, mille kohta N. pärast esimest värvimist arvas, et tegu on hoopis halli värviga. Minu jaoks oli aga palju suurem küsimus see, et kuidas lahendada mänguasjade olemasolu siin majas selliselt, et magamistubades neid liiga palju poleks. Ma ei tea, aga mul on mingisugune kiiks, et magamistubades võiks võimalikult vähe asju olla. Sellepärast ka mulle algselt mängutoa plaan meeldis, et magamistoad jääksid selliseks rahulikuks puhkepaigaks.  Kuna meil on suuremaid asju omajagu – mänguköök, legokapp, turulett, minupikkune nukumaja, mänguasjakast, väike laud.. siis tundus mõistlik millestki loobuda. Nii, et otsin hetkel meie mõnusale turuletile uut omanikku! Kel huvi, võtku ühendust.  Esialgu mõtlesin, et roosil uude tuppa läheb voodi, riidekapp, tugitool, mänguköök, legod ja see väike ikea kirjutuslaud, aga püha taevas, kui ma kõik sinna tuppa ära vedasin, et oli see lihtsalt mööblit ja asju täis. Kuna N.  oli kolimisest küllaltki elevil, et ta lõpuks oma toa saab, siis andsime talle natuke valida, mida ta oma tuppa tahaks. Saate aru, ta ainuke soov oli kirjutuslaud, nagu L.’l.  Kuna see poleks olnud kuidagi eelarves, siis sai ta hoopis oma Ikea laua oma tuppa. Ajab asja ära ja saab joonistada küll. R. tuppa jäi siis mänguasjadest lõpuks köök ja legod. Vaiba saime Hansapostist mingi suurema alega ning roosad kardinad võtsin talle veel Ikeast (aluskardin veel puudu) ja Kukupesast kaks postrit. Ahjaa, mänguköögi värvisin ka mööblivärviga uuesti üle. Hoopis teine tera. Tuba sai täitsa armas!

Enne ja pärast ..

Mõtleme siin, et järgmisel aastal tahaks teised toad ka vaikselt üle kõpitseda. Järgmisena on plaanis N. tuba ette võtta. Tühjaks teha, tapeet ühest seinast maha ja kõik värskelt üle värvida. Äkki tal veab ja saab ka oma kirjutuslaua tuppa. Igatahes tuba vajaks värvi, kardinaid ja kirjutuslauda.

Lõpp hea, kõik hea. Algus vähemalt tehtud ja Roosi tuba nüüd valmis!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga