Olla õnnelik ja tänulik selle eest, mis on .. ning mitte panna rõhku sellele, mida pole.

Lugesin parasjagu Lilli postitust, kus ta auru välja laseb ning jalgu trambib ning ausalt öeldes nii kahetised tunded jäid sisse. Tegelikult see elukallidus on Eestis ikka tohutult suur probleem. Ausalt, lugedes tekkis see sama vana vastik tunne, kui me  kunagi vanemate kodust välja kolides või oma majja elama tulles münte lugesime. See on ikka tohutult ebameeldiv tunne, kui ühel hetkel tundub kõik nii lootusetu ning justkui lõppu ei paistagi. Eriti häiriv on see siis, kui rahaline seis muudab sinu elukvaliteeti, kas või see sama vihje toitumisele, kus kvaliteetsööki enda tervise jaoks lubada lihtsalt ei saa.

Kogu see Lilli postitus pani mind mõtlema, kui tänulikud peaksime me olema selle eest, mis meil on. Meil on tohutult vedanud perekonna näol, sest sellest kõik alguse saabki. Tänu minu vanematele saime me maja ehitamiseks krundi ning tagatise laenu jaoks. Muidugi oli maade edasi pärandamine juba vanaisa soov ning tagatise muutsime oma elamise vastu esimesel võimalusel ära, aga siiski.. kui poleks olnud neid kahte asja, siis ei oleks meil suure tõenäosusega ka oma kodu. Olen ikka mõelnud, et ilmselt oleksime korteri suutnud Kredexi käenduse abil kuidagi kätte saada, kuid seda ka esialgu ilmselt vanemate nõu ja abiga. Ausalt öeldes masendav on näha kõrvalt inimesi, kes teenivad tohutult hästi ning neil ei ole võimalik lihtsalt pangast laenu saada. Tean perekonda, kes teenivad pere peale mitmeid tuhandeid, laenu nad saaks, aga tagatist pole. Täiesti surnud ring! Inimesed soovivad oma kodu, nad on selleks ammugi võimelised, kuid ei. Uskumatu on lugeda, et üürikorterite eest peab välja käima sama suure summa, kui suures majas elades. Asi on parlanksist nii väljas!

Muidugi mis puudutab tarbimist, siis arusaadavalt võib leida, et tarbi võimalikult vähe ja ole kokkuhoidlik, aga tegelikkuses see ei ole normaalne viis elada. See on okei, kui elad lühiajaliselt nii, aga see ei ole okei, kui elad terve elu nii. Normaalne on siis, kui sa saad lubada endale elementaarseid asju nagu tervislikku toitumist, riideid lastele/endale, kas või hambaravi jpm. Normaalne on see, kui saad endale lubada trennis või lihtsalt väljas käimist. See ei tohiks olla müstiline, et üks inimene otsustab ühel päeval kohvikut või kino külastada, et endale midagi head lubada või meelt lahutada. Kurb on lugeda, et tuntakse iga kulutatud euro pärast süümepiinu ning ei ole võimalik taolisi käike nautida. Muidugi nõustun ma ka sellega, et inimene kulutab täpselt nii palju, kui tal raha on ning alati jääb puudu.

Meie perekonnas on sissetulek hea, kuid ütlen ausalt, et isegi hea sissetuleku puhul on elukallidus häiriv. Ma toon näiteks ühe osa kulutustest, mis puudutab pere väiksemat. Nora tarbib ühes nädalas ühe purgi piimapulbrit (kuus 56 eurot), 2 – 3 pakki mähkmeid (kuus 48 eurot) ja beebipüreesid (ca 75 eurot). Ehk siis elementaarsed kulutused beebile kuus on ca 180 eurot.  Jah, ma saan kõigest aru, et rinnapiima tuleks anda ikka kaks aastat ja kõik hommik – lõuna – õhtu püreed peaks ise vaaritama ning normaalne laps käib üldse riidest mähkmetes, aga see ei ole küsimus. Küsimus on selles, et kuidas saavad Eestis olla beebitooted nii ebanormaalselt kallid? Kui Soomest saab 17 eurise mähkmepaki 10 euroga või Inglismaalt beebitoidu 2/3 või lausa poole hinnaga, siis miks on Eestis hinnad nii kõrged!? Ma saan kõigest aru, et kaupmees paneb oma hinna otsa, maksusüsteem hinnaalandust ei soosi, kuid ikkagi on see jabur. Jah, ma saan seda kõike endale lubada ja ma ei peaks virisema, kuid ikkagi tunduvad need kulutused minu jaoks suured.

Huvitav on mõelda, kuidas aeg ja ajas muutumine käib. Ühel hetkel loed sente, teisel hetkel korraldad suuri pidustusi. Ausalt öeldes tekkis mul lausa kehv tunne lugedes seda rahanappust nii ehedalt, sest reaalselt elab pea pool Eestit kordades kordades hullemini. See paneb lihtsalt mõtlema selle tarbimise üle. Ise planeerin siin sünnipäevapidu lastele, mis läheb korraliku kopika maksma ja siis taban end mõttelt, et miks ja kas see on õige viis nii raha kulutada, kui teisalt on meile nii lähedal inimesed, kes peavad söögiraha arvelt oma muid toimetusi tegema ning auto talveks garaazi jätma, sest talverehve lihtsalt pole. Samas tunnen jälle, et tulebki nautida seda, milleks võimalused on, sest oleme ju ise ka 500 euroga kuus pidanud toime tulema ning eks see elu käibki paljugi tõusude ja mõõnadega.

Vahel mõtlen, et mis hull inimeseloom ma varasemas elus olema pidin, et selles elus vähemalt esimesed aastakümned õnnelikult olen elada saanud. Mul on olnud õnn leida enda kõrvale suurepärane abikaasa, meil on kaks tervet last, täitsa oma katus peakohal, tervis korras, hunnik sugulasi ja sõpru ning võimalused elu nautimiseks. Aitäh selle eest mulle, sulle, meile, teile, neile!

One thought on “Olla õnnelik ja tänulik selle eest, mis on .. ning mitte panna rõhku sellele, mida pole.

  1. Bety says:

    Olen Sinuga täitsa nõus!

    Mis puudutab eluaseme laenu, siis täpselt nii see ongi nagu Sina kirjeldasid.. Pere sissetulek võib laenu saamiseks/maksmiseks olla igati sobiv, kuid kinnisvara hinnad on iseenesest juba nii kõrged, et nõutud sissemaksu % tuleb väga krõbe! Selle saaks ehk aastatega kokku kogutud, kui elada väga kasinalt ja kõik muu ootele panna, aga…

    Tagatisega on veel nõnda, et tihtipeale pole suhted vanematega sellised, et taolist asja paluda võiks ning mõni ehk ei tihka küsidagi.. Ja sellest on väga kahju! 🙁 Väga tore on näha, et teil selles osas kõik sujunud on:)
    Samas, mis siis on lahendus?
    Kui maja ehitada, siis saab tagatise alt võetud (kui kõik hästi läheb), aga korteri puhul ei saa seda veel pikalt teha. Seega ei saa vanemad vajadusel ka ise oma kinnisvaraga teginguid teha.
    Eriti kurb on veel mõelda nendele inimestele, kellel tõenäoliselt terve oma elu jooksul pole võimalik elada kodus, mida kõik inimesed vääriksid, kuid kurb on mõelda ka sellele, et see kohati üsna kättesaamatu on neilegi, kes hästi teenivad ja hiigellaenu iseenesest tagasi maksma võimelised oleks.

    Ja siis leierdab päevast päeva telekas reklaam, et maa tuleb täita lastega…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga