Nora sai 3!!!

Kolm ja pool aastat tagasi unistasin ma sellest, et kõhus kasvav beebi oleks täitsa oma nägu ja tegu. Mõtlesin, et nii vahva oleks, kui ühele üdini tasakaalukale lapsele tuleks kõrvale selline särtsu täis õde. Ja kui juba iseloomu soovida sai, mõtlesin, et eriti huvitav oleks, kui Lenna kõrval kasvaks üks heledajuukseline. 25.01.17 sündis täpselt selline beebi nagu ma arvasin olevat. Juba varakult sain tunda, et tegu on ühe õpikulapsega – sööb, magab, koguaeg on rõõmus. Selline, kellele võis ükskõik, mis tobedat nalja teha ja ta naeris.. eks ma teadsin ise ka, et asi on alati tasakaalus ning Nora tasakaalustavaks jõuks on tema kõva hääl. Just see on tema asendamatu vahend korra majja löömiseks. Ma  kirjutasin juba tema beebieas, et sel lapsel on küll, kuidagi rohkem VOL’e juures, kui tavalisel tegelasel. Ilmselt on ta lihtsalt kõva häälega nagu ta emagi. Norsi ongi selline lärmakam laps. Mitte isegi halvas mõttes, vaid ta naerab kõvemini, räägib kõvemini, hüüab kõvemini.. aga ka .. karjub kõvemini, nutab kõvemini, kisab kõvemini. Saate vast aru küll!

Nii tore on teda sirgumas näha, sest kui sellised kahesed on veel veidi kadedad ja ei oska jagada, hakkavad need kolmesed juba maailma paremini mõistma. Ta on hästi armas ja toimetav oma Rosinaga.. vahel ikka viskab kadedust ka sisse ja ega kõike siis jagada ei taha. Küll aga teoorias on ta nii kõva sell. “Kui sa ikka hea laps tahad olla, siis tuleb jagada”, räägib ta samal ajal, kui Lennalt asju ära võtab. Või siis “KOGUAEG pean ma teie järel koristama”, viies oma laiali visatud riideid pesukorvi. Nora on selline, kes 30-kraadises suves veetis aega sukkpükste ja kleitidega, ei puudunud ka k/s mitte hingav müts ning kummikud. Talve saabudes käiks hea meelega palja tagumikuga ning otsis juba suvekastidest kleidid välja. Kõik on vähe ristivastupidi.

Esimesel aastal oli Nora hüüdnimeks Toivo (sest ta meenutas meile prisket poissi. Vabandan heas vormis Toivode ees!) ja Toits (hüüdnimi Toivost ja meenutas rohkem toitu). Lenna polnud Nora kõrval kontrastiks kunagi nii palju söönud, kui norsi oma esimesel eluaastal kokku.. ja see oli meie jaoks nii naljakas. Vahel panin talle traksipüksid jalga ja mõtlesin, et laps näeb ikka normaalne traktorist välja. Aga teate, elu üllatab. Nüüdseks on Nora täielik printsess. Ma hakkasin juba suve alguses varuma lastele lasteaeda riideid. Norale soetatud saagiga olin ma elurahul. Kapp on lihtsalt retuuse, pluuse, särgikesi, sokke varuga täis. Küll aga norsi otsustas kuskil 2-3 kuud tagasi, et tema käib edaspidi AINULT kleitide ja sukkpükstega. Alguses arvasin, et mingi nali.. aga kui selgus, et retuusidest keeldumine on täielik, tänasin ma ainult jumalat Rosanna eest, kes kõik 104 suuruses riided endale saab. Kui me nüüd sünnipäevani jõuame, siis Nora südamesoov oli saada uusi kleite. Nii uskumatu kui see ka pole, oli ka päkapikkudelt saadud sukkpüksid tema meeldejäävaim kingitus. Preili soovib alalõpmata enda peas patse näha ning eriti tore oleks, kui emme vähemalt kord nädalas küüsi värviks. Meenubki siinkohal eilne hommik, mil Nora jooksis suure elevusega suurde tuppa teatama TULGE KOHE VAATAMA.. “ISSSSIIIII, TULEEE!”. Erik tuleb esikust tagasi ja teatab “omg, ma pidin sellepärast esikusse minema, sest ta nägi sinu küünelakki kotis”. Jah. Elu naistega!

Nora on meie peres ainuke tüdruk, kes alati on valmis kallistama, musitama, sülle tulema. Vahel töölt tulles ütlen kõigile tsau ja viimaks kui sirutan Rosannale käed, et tule emmele sülle.. vaatab Nora kiirelt edasi – tagasi, hindab olukorra ära ja umbes 30 sek möödudes pakub ta “MINA VÕIN IKKA TULLA”. Öeldakse, et keskmised lapsed jäävad tagaplaanile. Meie peres see kohe kindlasti paika ei pea. Ta on selline lõbus, naljakas, häälekas ja nõudlik. Raske on teda mitte märgata.

Ma olen nii super tänulik kellele iganes tahes, et minu juurde üks selline laps saadeti! Nii isemoodi, nii iseteadlik.. no nii tähtis inimene, et püha püss! Meie armas Nora!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga