Nora arenguetapid ning harjumine keskmise õe rolliga

12. oktoobril koju jõudes, ei olnud minu pesamunast enam midagi järel. Vastu vaatas konkreetselt väike hiiglane. Vaatasin ta varbaid, sõrmi, katsusin nägu ja kõrvu ning imestasin KUI suur ta on! Ta tundus mu jaoks just kui aasta vanem. See pisike, armas Nora oli üle öö saanud suureks õeks! On endalgi naljakas rääkida aasta ja üheksa kuu vanusest lapsest, kui suurest tüdrukust.

Elu meie ümber muutub nii ruttu ja nii võttes tekib lausa hirm, et jumala eest lastega seonduvalt midagi maha ei magaks. Noral on käsil uued arengud ja meile üllatuseks on ta oktoobrikuu jooksul nii palju sõnu hakanud kasutama või järgi ütlema. Tõesti – iga päev midagi uut. Ühel õhtul mõtlesin, et võtan siis sõnavara kokku ja ma sain kirja 43 sõna!  Püha taevas – alles oli neid umbes viis – emme, issi, anna, aitäh, Lenna. Ja nüüd! Palun väga – tere, tont, komm, küpsis, ahv, leib juua, part, kaka, pissi, kala, tita, kook, tädi, õue, kamm, kass, pall, vanni, ei taha, konn, uss, kuu, päike, Berta, Minni, Viia, Villu, papu, jah, ei, auto, pats, nina, koll, katki, vorst, siia. Mul on tunne, et kui see tegelane üks hetk rääkima hakkab, siis ta räägib meid kõiki vist surnuks. Ta kohe tundub selline jutupaunik olevat! Muideks mõne sõna kohta väiksed täpsustused:

  • Tont – “uhkusega” võin öelda, et see sõna tuli minult. Ma reaalselt rääkisin parasjagu Erikuga ja küsisin, kuidas saab keegi nii tont olla? Järgmisel hetkel tuli Nora mu juurde, vaatas sügavalt silma ja ütles tont.
  • Komm – on meie peres märgilise tähtsusega sõna. Pärast iga soolast söögikorda, vaatab Nora meile otsustavalt otsa ja hakkab rääkima komm – komm. Ta on isegi niivõrd nahhaalne, et teeb ise külmkapiukse lahti ja korrutab KOMM. Teda ei rahulda vastus “meil pole kommi”. Ühesõnaga nagu te näete, on igasugused magusad asjad tema sõnavaras. Enamjaolt kui ta avastab, et midagi head sealt kapist tulemas pole, küsib ta järgmisena leiba. Kommi ja leiva vahele võib vist võrdusmärgi tõmmata.
  • Kaka, pissi jutt käib meil söögi alla ja söögi peale. Vahel on küll tunne, et ei jõua seda juttu ära kuulata. Tänud Lennale, kes lasteaiast kõik need ilusad väljendid koju kaasa võtab!
  • Berta – on mu venna koera nimi ja ta reaalselt arvab, et kõik koerad on Bertad. Ämmal on meil sama tõugu koer ja kui arvasin, et ehk ei tee lihtsalt vahet, siis ei – ei! Vaatasime ühel hommikul telekat, kui seal jooksid ringi taksid, bokserid ja hundikoerad – kõik olid Bertad!
  • Siia – ta on nagu väike kamandaja! Mina olen nüüd uhke diivanikaunistus ja enamuse ajast imetan. Niisiis kõik soovid, mis ta Erikule edastab on – ISSI, KOLL, SIIA!, ISSI, JUUUA, SIIA!. See kõlab umbes nii, et mida sa passid, too kõik SIIA!

Ööunega on meil vähe keerulisemaks läinud. Magama jääb lõunal ja õhtul ilusti, kuid mõni aeg enne sünnitust hakkas ta öösel nutma ja mitmeid kordi, nii et raseduse lõpus magas Erik mitmeid öid voodi kõrval põrandal või pressis end tema kõrvale magama. Siiani on aegajalt samamoodi. Samas mõni öö magab täitsa ilusti. Ei teagi, kas see tuleb lasteaia päevadest või kodustest muudatustest!? Igatahes oleme võtnud seisukoha, et ka see on mööduv ning tuleb ise lihtsalt järjepidev olla.

Lasteaiaga on meil endiselt väga hästi – läheb ja tuleb heal meelel! Küll aga kaasnenud on vana “hea” tuttav periood, kus kõike on vaja ise teha. Küll tahaks riideid valida, neid ise selga panna .. siis jälle ära võtta ja uued panna ning lõppude lõpuks üldse paljas olla. Siis tahaks ju igasuguseid erinevaid mänge praktiseerida, paraku mõni asi nii hästi ei õnnestu. Ebaõnnestumine pole vist Nora teema, sest selle tagajärjel võib ta kergelt ärrituda ja ahastusest kisama hakata. Jah, endiselt on tal erakordselt kõva hääl!

Keskmise õe rolliga on ta üsna hästi kohanenud! Küsib tihti tita kohta ning tahab teda nonstop kallistada ja musitada. Vahel topib näppe silmaauku ja üritab neid musti juuksekarvu peast kätte saada. Lemmikuks on siiski pisikesed sõrmed ja varbad! Tahtlikku haiget tegemist pole täheldanud.. üldiselt on ta hästi mõistev selles osas, et Rosanna enamuse ajast mul rinnal või süles on. Teisipäeviti on Nora meiega kodus ja reedeti lisandub seltskonda ka Lenna. Teisipäeviti me tavaliselt kulgeme vaikselt erinevates tubades – mina sületan Rosannat ja paralleelselt proovin siis Noraga kas memoryt mängida, puslesid panna, raamatuid vaadata või hoopiski legod ette võtta. Tihti annan talle ka koduülesandeid, mida ta suurima hea meelega täidab. Näiteks nõudepesumasina tühjendamine, musta pesu masinasse viimine või taara – > garaaži. Ta on ka päris põnevil, kui saab paberi ja vahendiga kodu koristada.. nii, et tegevust jagub! Kusjuures ei saa kurta ka reedete üle, sest siis on nad Lennaga kampas ning toimetavad ka omapead.

Norakene on meil minu meelest täitsa tubli! Just Erikuga arutasime, et tundub siiani lastest kõige lihtsam sell olevat. Beebiaeg oli nii muretu – põõnas palju, sõi ilusti, oli ja on siiani heatujuline. Loodan, et jätkab samas vaimus! 🙂

Kas ma olen öelnud, et me hüüame Norat Viimse Reliikvia järgi Agneseks. On ju Agnese nägu ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga