Minu keskmine päkapikk sai 2 – aastaseks!

Meil see sünnipäevade trall vist ei saagi läbi. Alles tähistasime Lenna ja Nora sünnipäevapidu ühes ning lisaks on meil väike roosinupukene, keda igal kuul meeles peame. Alles mõni päev tagasi turgatas pähe, et meil Nora saab nüüd ju päriselt 2 – aastaseks! Ma küll pean teda ammu juba kaheseks, kuid nüüd siis ametlikult.  Igakord, kui ma neid postitusi kirjutan, taban ma end mõttelt, kuidas mul on vedanud oma kolme silmateraga, kes kõik on nii erinevad, kuid siiralt igaüks omal moel südamesse pugenud.

Teine eluaasta on praeguse kogemuse, nelja aasta, jooksul üks mu lemmikumaid! Üks tõeliselt siiras ja veel rikkumata iga.. Nora on oma teisel eluaastal inimeseks sirgunud ning siit edasi hakkab seda va iseloomu endal kujundama ja lihvima. Õnneks on meil baas all ning kogemused korraliku kahesega varnast võtta. Peatun täna oma Nora oskuste juures, mis ta viimase aasta jooksul omandanud on.

Tänaseks riietub Nora üsnagi iseseisvalt. Veel kolm kuud tagasi pusis ta vaikselt jalgu püksisäärde, kuid nüüd on teine nii iseseisev, et katsu sa vaid aidata. Saab ise selga uneriided, aluspesu, püksid, pluusid. Kleidi, suka ja sokiga on veel keeruline. Välisriietega nii lobedalt ei lähe, vaid saapad, sall, müts ja kindad leiavad õige koha. Selle eest saab ise jope seljast ära. Asi seegi! Nora vaieldamatu lemmik riideese on kleit. Üks hetk, kui ta avastas, et tal on kapis rippumas nii uusi kui vanu kleite, me muud ei kuulegi, kui ainult kleit ja kleit. Tegelikult mul on hea meel ja lasen tal kodus ükskõik millise kleidiga käia. Varem olin ma üsna raamides ja mõtlesin, et korralikud peoriided jäägu kodus ikka kappi ning tulgu välja vaid siis, kui kuhugile minek. Samas, riie on riie ja kui see juba soetatud on, siis las laps tunneb sellest maksimaalselt rõõmu. Noral on isegi lemmik temaatika paigas – Minnie, kass ja öökull. Lasteaeda tahab ta vaid eelneva kolmega minna, mistõttu olen ma usinalt ostnud talle erinevates versioonides neid tegelasi.

Neiu on meil beebist saati hea isuga olnud ning oleme alati kutsunud teda mõnusaks pontsikuks. Nüüd aga on beebist tõeline preili sirgumas, sest hakkab teine välja venima ja kõhnaks jääma. Kaalub 13 kg ja kannab ammu juba 92 suuruses rõivaid.  Sellegipoolest on ta isukas sööja. Selline hästi tubli, sest ta on nõus uusi asju proovima ning igasugused juurikad ja kodujuust on tema menüüs üks lemmikutest. Muidugi ei pääse me tema lemmik küsimusest, kus piisab vaid ühest sõnast, kuid hääletoon ütleb rohkem kui tuhat sõna  – KOMMMMMMMMIIIIIII?.. Kui ma vastan, et meil ei ole kommi, kommid on kõik otsas.. siis teatab ta “eiiiii, kapis kommii”, pööritab silmi ja kui jälle eitava vastuse saab, hakkab ise naerma ja jätkab “JÄÄÄÄÄTIST?”..  Ja kui tõesti nuiamine ei aita, siis seda ta teab, et leiba on meil alati.

Noral jätkub juttu igasse teemasse! Meile arusaadavalt räägib ta üsna palju ja päris asjalikud lühilaused maha. Neli järjestikku sõna suudab omavahel kokku panna. Näiteks “Nora ei taha maha”. Sõnavaras on tal omajagu pärleid. Tahtes nina nuusata, jookseb ja kisab alati “TATT KOLL”, juua küsides teatab “Nora PUUA”. Neiu ärritub alati, kui küsin, keda sa täna üles puua tahad? Basseini ujuma minek on tema jaoks üks suur VANNISkäik jpm.

Meie, laisad vanemad, pole viitsinud öösel veel mähet alt ära võtta.. kuigi ta oleks ilmselt valmis juba! Siin pildil oli neil Lennaga kelgumäng – “Nora kelgul”..

Neiu on meil hästi aktiivne, rõõmus ja tohutult kõva häälega! Ma tõepoolest pole ühtegi nii valju häälega last varem kohanud. Tihti vaatame Erikuga teineteisele suurte silmadega otsa, vahel see hääl paneb lausa võpatama. Nora on meil tõeline sülelaps, kallistaja ja musitaja. Ta soovib palju hellust ja lähedust ning võib solvuda ääretult kergelt, kui teda keelad.  See tuleb nii südamepõhjast, et lõpuks hakkab lausa endalgi kurb meel.

Võiks arvata, et tegu on tõelise marakratiga, kel häält, julgust ja pealehakkamist küllaga, kuid tegelikult on temas ka tükike alalhoidlikust, eriti uusi asju tehes. Ta tõmbab end kordi tagasi, kui näiteks ujumas käime.. Samuti pelgab ta õues lund, tuult ja vett. Selle eest oskab aga enda eest väga hästi seista ning enesekehtestamisega sellel lapsel probleeme ei tule. Õde on talle suur eeskuju, kuid kui too riidlema kukub, saab asi kas või kätega lahendatud. Eks see sõnavara vajab veel järele tulemist! Kujutan juba ette, millised sõnasõjad meil siin kodus tulevikus olema hakkavad.

Käes on imeline 2! Tegelikult algas see meil juba ca 2 kuud varem, mil Noral hakkasid sellised viskan maha ja röögin perioodid. Ideaalselt meenub Lenna, kes käitus samamoodi, kui mitte hullemalt. ISE – ise valin, ise otsustan, ise teen. Hambaharjale ISE pasta peale, ISE valin riided, ISE panen mütsi pähe. Ja oh seda “kerget” ärritust, kui inimest ja tema soove ei mõisteta. Meie jaoks juba käidud tee ning võtame asja üsna rahulikult.

Keskmise õena on Nora hästi hooliv ja armastav. Veider on tagasi mõelda, kuidas ma tõsimeeli uskusin, et just tema armukadedus Rosanna vastu võib ehk kuidagi halvasti välja lüüa – ikkagi ju uus pesamuna lükkab ta troonilt. Nüüd on endalgi piinlik tunnistada, et kõik kukkus hoopis teistpidi välja. Nora hoiab Rosannat nagu oma silmaterakest “ära nuta beebi” ja pakub talle erinevaid mänguasju. Pidevalt küsib pere pisemat sülle, tahab kallistada ja paitada. Aitab otsida talle riideid, aitab teda mähkida, kreemitada ja puuderdada. Ta on Rosanna suhtes hästi tähelepanelik.. kui rosin meil ümber keerab ja hädaldama hakkab, jookseb Nora kohale ja keerab ta pikali tagasi (ilma, et keegi seda palunud oleks). Lenna on talle jällegi suur A&O, kellele alt üles vaadata, tähelepanelikult kuulata ning kõik mängud kannatlikult kaasa teha, sest suurem õde ju ütleb nii! Kui ma annan Norale kätte kaks küpsist ja ütlen, et palun vii üks Lennale, siis saan ma kindel olla, et see ka Lennani jõuab. Ta alati rõõmustab, kui Lenna lasteaiast tuleb ning üritab teda kõigest väest lahti riietada, et ruttu üheskoos mängima minna. Hetkel on nad Lennaga kuldne duo, huvitav kas aasta pärast, mil Rosanna suurem, see muutub?

PS! Väike seik eilsest õhtust. Erik mõtles, et proovib esimest korda lapsed voodisse panna ja ise kõrvalt ära tulla. Tegid oma toimetused ära ja siis teataski, et tüdrukud jäävad nüüd ise magama ja tuli tulema. Jälgis siis ukse vahelt, mis toas toimub. Minit hiljem ronis Lenna oma narist alla Nora juurde ja sosistas “jääme täna iluati tudule, EKS?”.. Ja nii nad esimest korda kahekesi uinusidki.

Uskumatu, aga selline oli Nora oma teise eluaasta alguses!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga