Milliste põhimõtete järgi ma elan?

Ausalt, ma olen päris siiralt üllatunud, kui kardinaalselt võivad inimeste mõttemaailmad erineda. Kuna öösiti mul nii kui nii muud teha pole, kui üleval olla, olen ma mitmeid öid enda mõtteid telefoni sisse trükkinud. Millistest põhimõtetest ma oma elus lähtun?

Sea end esikohale! Ära ela kellegi teise jaoks. Ma kuulen enda ümber nii palju seda, kuidas elatakse näiteks laste, kaaslase või kelle iganes kolmanda nimel. Lapsed on peres A&O ning kõik oma tegemised korraldatakse vaid lähtuvalt neist. Ikka ja jätkuvalt olen ma seda meelt, et laste kasvatamine on lühike osa meie elust. Suure tõenäosusega kaks aastakümmet ja nad on meie kõrvalt läinud. Nii võid sa end väga nukralt kohalt leida, kui üks hetk avastad, et keegi ei vajagi sind enam igapäevaselt. Kõige tähtsam on siiski leida ise see raulolu keskpunkt, mis ei sõltu kellestki teisest, kui vaid endast. Oled ise rahul, tunnevad ka teised end sinu ümber hästi.

Kui sind kellegi juures midagi häirib, vaata esmalt endasse. Tihti peegeldavad inimesed sulle seda, milline sa ise oled, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Vahel üritad nii pingsalt teistes vigu leida.. kuigi tegelikult viga ongi sinus eneses. Ma tõsimeeli usun, et on inimesi, kes tulevad meile siin elus midagi õpetama ning sa kasvad läbi teiste. Olles ise oma emotsioonid ja tunded tasakaalu saanud, ei saa sind ka teiste käitumine häirida. Tark inimene ei lase end segada asjadel, mis laias laastus tema elu kuidagi kohe ei muuda. Mõelge vaid, kui palju on keerutatud tühjast kohast tolmu üles!

Elu on ring. Taaskord suurepärane ütlus, mida ei pea pikemalt selgitama. Kõik, mis sa oma elus teed – nii positiivset, kui negatiivset, tuleb ükskord ringiga sinu juurde tagasi. Ei tasu imestada, kui ainult negatiivsust välja pritsides ise end lõpuks kehvasti tunned. Olles positiivne, jõuab ka kõik hea kord sinuni!

Kõik on mööduv. Vahel tunduvad teatud olukorrad nii keerulised ja lausa ületamatud. Ilmselt pea igaüks on olnud madalpunktis, kus enam lihtsalt ei jaksa ega taha.. kuid A-L-A-T-I on kõik mööduv ning reeglina järgneb madalseisule midagi positiivset. Eluke käibki läbi tõusude ja mõõnade.

Tänulikkus on minu jaoks ääretult oluline ning mitte see, et ma ootaks, et mu lapsed mind päevast päeva sooja toidu eest tänaksid.. vaid just iseendale meelde tuletada, et ära unusta tänulik olla selle eest, mis sul on. Inimesed võivad lõputult keskenduda sellele, mida neil pole ja kuhugile see lõppude lõpuks ei vii.  Elus saab tänulik olla ka imelihtsate asjade eest ning kui sa muudmoodi ei oska seda enda jaoks kaardistada, siis võta aga paber ja pliiats kätte ning sa üllatud, kui palju on su ümber positiivseid asju, mis su meelt rõõmustavad! Usu mind, neid on sadu! Ole tänulik selle eest, et sulle antud võimalus liikumiseks, nägemiseks, kuulmiseks, katsumiseks, maitsete tundmiseks ja paljuks muuks. Igal ühel ei ole neid võimalusi. Ole tänulik, et sind ümbritsevad sinu lähedased, sõbrad, perekond, sinu oma kaaslane ja lapsed. Ära ole tänamatu! Tänamatus on üks koledamaid asju, mida kohata!

Kõik läheb nii nagu minema peab – kõik läheb hästi! Ma olen seda endale kooliajast saati sisendanud. Tihti, kui mõni töö oli taas esitatud ning ümberringi oli igasuguseid pabistajaid, mõtlesin ma juba siis, et nii kui nii midagi enam muuta ei saa ning läheb nagu läheb. Kindlasti hästi! Ma tegelikult igasuguste suurte otsuste ja ootuste käigus tuletan endale seda pidevalt meelde. Kunagi pole mõtet ette muretseda või paaniliselt millelegi vastu töötada,  sest läheb nii nagu minema peab! Ja liialt üle mõeldes jääkski asjad muidu tegemata.

Igal mündil on kaks külge. Mul tekivad alati külmajudinad, kui ainult ühte poolt süüdistatakse. Ma ei tea  miks, aga isegi siis, kui tulevad uudised, kuidas keegi purjus peaga teise surnuks sõitis või hoopis külmavereliselt ära tappis, siis pea alati ma mõtlen, mis selle vaese vihatud objekti tagamaad võiksid olla.. Kuidas on inimene viidud nii kaugele, et selliseid asju toime panna või mida võib see inimene tunda, kui tehtu talle endale üks hetk kohale jõuab!? Ma sisimas usun, et igasugused surmad ja õnnetused on põhjustajale raskeks taagaks kanda. Aga üleüldiselt olen sõneluste ja tülide puhul veendunud, et süü ei ole kunagi ühepoolne. Kõige tüüpilisem näide on sellest, kui naine kodus aastaid tänitab ning mees ühel kenal päeval minema kõnnib. Millegipärast on ikka ja jälle vaid pere meespool kurjajuureks. Kuid kas ikka on?

Ära raiska oma aega ja elu negatiivsusele. Kadedus, solvumine, kättemaks ei vii mujale, kui ainult otsejoones põhja. Hoidu negatiivsetest inimestest, sest nad vaid söövad su energiast lihtsalt tühjaks ning midagi muud sealt, peale probleemide, vastu ei tule.

Aja planeerimine, rutiin = mugavus. Lapsi kasvatades on aja planeerimine ja rutiin minu jaoks kõige mugavamaks viisiks elada. Ma naudin seda, kui ma tean , mis päevadel ja kellaaegadel miski toimub. Näiteks suuremate laste lasteaiapäevad või lõunauneaeg.. mulle sobib hästi, kui ma tean, millal on see minu vaba aeg toimetamiseks. Oleksin vist erakordselt stressis, kui mu elu oleks kaootiline ja kunagi ei teaks, millega mind uus päev üllataks. Lasteta ei oleks tõesti vahet, siis oleks lausa põnev minna uutele asjadele teises rütmis vastu. Minu peres on vist kõik väga kellainimesed ning need nö “spontaansed käigud” jäävad pigem täiskasvanute rõõmuks.. muidugi vahel teeme ka lastega ootamatuid käike, kuid näiteks kunagi ei sõida me käimistega uneaega sisse.. niisiis päris “spontaanseks” seda pidada ei saa.

Austa ja arvesta ka teistega. Lähtun ikka sellest, et käitu teistega nii nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks. Minu jaoks on oluline, et minu ajaga arvestataks. Olles midagi kokku leppinud, eeldan, et sellest  ka kinni peetakse. Samuti nii nagu mulle ei sobi, et teised minu elu korraldavad või sõnu mulle suhu panevad, ei pressi ma ka enda soove teistele peale.

2 thoughts on “Milliste põhimõtete järgi ma elan?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga