Miks te alahindate oma lapsi?

Ma ikka jätkuvalt taban end mõtlemast, miks lapsevanemad alahindavad oma laste võimekust? Mõtlesin pikalt, kas avaldan arvamust või mitte, nii et siin ma nüüd siis olen.

Kas te olete kaubanduskeskustes näinud silmnähtavalt suuri lapsi, kes istuvad ikka veel kergkärudes? Mulle kõndis alles hiljuti vastu üks ema, kellel oli ehk 4- 5-aastane laps sõna otseses mõttes kärru pressitud. No nii pressitud, et ega sel lapsel seal mugav küll olla ei saanud. Siis mul tekib küsimus, et miks? Okei, tegime meiegi nalja ja panime lapsed suvel Pärnus korraga kärru, sest majutuskohta oli üsna pikk tee tagasi minna ja me kumbki ei jaksanud Lennat lõpus enam tassida. Samas nagu naljakas oli ka. Küll aga minu arvates on see nii veider vaatepilt, kui täiesti suured lapsed veel kärus vedelevad. Kas tõesti sellepärast võetakse 5-aastasele titekäru kaasa, et äkki ta ei jaksa enam kõndida? Suuremateks shopinguteks võiks ju lapse siis koju jätta, kuid toidupoes peaks küll nüüd iga 5-aastane selle väikse tiiruga toime tulema. Lenna saab alles 3 ja ma ei kujutaks ette, et ma võtan talle Nora käru poodi kaasa, sest äkki ta väsib jalutamisest ära.

Alles hiljuti hakkas mulle silma veider olukord, kus trennis käies oli naiste riietusruumis ikka üsna vana poiss. Ma pakuks, et 2. klassi õpilane. Olen ju varemgi poisslapsi riietusruumis näinud, aga see on hoopis teine asi, kui tegu on lasteaialapsega. Küll aga kooliealine laps võiks ikka vastavalt soole, õiges riietusruumis toimetada. Ma tean, et sellest on korduvalt juttu olnud, et kuidas saab häirida, kui üks „väike“ laps riietusruumis kaasas on. Tegelikult saab küll häirida. Osade vanemate „väiksed“ lapsed pole enam teab mis väiksed. Olgem ausad, kui laps suu ammuli peas kõiki mööduvaid paljaid naisterahvaid vaatab, siis on see vaatepilt veider. Muidugi sattusin ma olema täpselt kõrval olevas kapis ja no oli ikka ebameeldiv küll. Ma toon teile siia paralleelselt näite, kus ühes tuntud Kesklinna koolis kutsuti kokku lastevanemate erakorraline koosolek ning tegu oli 1. klassi õpilastega. No ja mis siis selgus? Selgus see, et 1. klassi lapsed vaatavad vahetundide ajal telefonist pornot. Just, just. Vanemad mõtlevad, et püha taevas, nende lapsed on küll nii tublid, korralikud ja süütud, aga ärge selles nüüd nii veendunud ka olge. Rääkimata sõnavarast, mida esimese – teise klassi lapsed kasutavad ja kui mitte ei kasuta, siis vähemasti teavad. Ja muidugi võib esimestes klassides ka kohata selliseid eksemplare, kes kooli taga suitsu proovivad.  Nüüd sinna riietusruumi juurde tagasi jõudes.. püüan ma end ikka ja jälle panna teise inimese olukorda. Miks üks vanem arvab, et tema kooliealine laps ei saa riietumisega ise hakkama? Kardad, et unustab midagi maha? Arvad, et ei saa ukse sulgemise/avamisega ise hakkama? Eksib riietusruumis ära? Neid asju saab ju ennetada. Piisab mõnest üksikust korrast, kus poisslaps käib isa/onu/vanaisaga need etapid koos läbi. Lapsele ei ole tarvis esialgu metsikult palju asju kaasa anda. Saada ta riietusruumi ujumispükste, rätiku ja siseriietega. Spordiklubides on personal, kes reeglina alati vajadusel aitab. Jäin veel mõtlema, et ega minu poolest pole vahet, kannatan selle ebameeldiva seiga ära, kuid pigem kerkib üles küsimus, miks te alahindate oma laste võimekust? Lapsed ei ole mingid saamatud tegelased, kui neid veidigi suunata ja õpetada.

Rohkem julgust ja pealehakkamist, lapsevanemad!

28 thoughts on “Miks te alahindate oma lapsi?

  1. AiriR says:

    Aamen! Käisin ka hiljuti ujumas ja olin samas olukorras, kus üks koolis käiv poiss emmega kaasas oli. Ma saan aru et ikka juhtub kui pluusi nööbid ühe augu võrra nihkes on, aga selle vea saab pärast ka koos ta parandada ja pole maailma lõpp – ikka juhtub! Aga teistel on ju ka ebamugav, ilmselt üks hetk on see ka selle poisi jaoks ebamugav.

    • NautigeHetke says:

      Muidugi ebamugav! Ma arvan mul oleks siiani trauma, kui ma algklassides oleks isaga koos kuskil meeste saunas pidanud olema 😀 Kooliealine laps tajub maailma juba väga hästi 🙂

  2. R. says:

    Mul juhtus Soomes spas käies väga ebameeldiv olukord.Nimelt saunad olid dushiruumides ja ikka kui naistel-meestel on eraldi saunad, siis sa võtad ujumisriided ära.Ja siis üks vene perekond tuli nii oma 13-14a pojaga sinna sauna, kus oli nii 10 alasti naist.Okei..naistel väga vahet polnud..aga see poiss tundis end väga ebamugavalt.Ta ei julgenud ülesse vaatatagi.

    • NautigeHetke says:

      Püha taevas! Päriselt? 😀
      14-aastased teevad juba mehetegusid, huvitav, mis see ema küll mõelda võis 😀

  3. Mari Liis says:

    Word! 😀
    Minu meelest on ka laps täpselt nii titelik kui temast oodatakse. Kui sa juba eos eeldad et ta ei saa hakkama, ega siis ei saagi.

  4. Liisa says:

    Facebookiski grupp, kus emmed (mitte kõik, tõsi) suruvad oma 4-5a lapsi kärudesse, sest issid vist pole nõus rohkem lapsi tegema, et emmed kõik maailma kärud saaks järele proovida. Aga vankris laps on ju nii nunnu, vankrit saab tuunida ja kogu elamist saab 200m jalutuskäigu tarbeks kaasas kanda… Ja siis kuuleme-loeme uudistest, et lapsed on ülekaalus, ei liigu piisavalt ja laisad.

  5. Airi L-M says:

    Ma olen olnud isegi olukorras, kus naine küsis eelnevalt, et kas ta võib oma poja ka naiste dušširuumi tuua, et ta ei saavat ise veel hakkama. Olevat saanud jaatava vastuse, tuli naiste dušširuumi oma 16-17 aastane poiss, vot see oli väga piinlik olukord. Ja kuidas siis ütelda, et ei me ikkagi ei luba ????

    Aga ma ise olen praegu selles, etapis, et last tuleb usaldada ning uskuda, et ta saab hakkama, nimelt hakkas mul 7a poiss eile esimest korda üks koolist koju tulema, muidu olen ma talle ikka järgi jalutanud ja koos tulnud aga nüüd ta ise tahtis üksi tulla. Raske oli teda lubada, aga ma ju tean, et ta peab hakkama harjuma iseseisvusega.

    • NautigeHetke says:

      Appi, ma loodan, et sa nägid seda unes, sest mu mõistus ei suuda seda infot vastu võtta 😀 16-17 aastasega on paras deidile minna. Kahju kohe noormehest! Selle võiks liigitada vanemliku ahistamise alla.

      • Janeli says:

        Ma lihtsalt tahan öelda, et kui tegu oli näiteks autistliku lapsega, siis tõesti ei pruugi ka 25 aastane iseseisvalt hakkama saada (sealhulgas ka abi küsimisega) ja näost ei ole midagi näha, et laps erivajadusega on. Muidu, aamen kõigi kogemuste peale, ise sama kogenud ja päris sürr olukord.

        • NautigeHetke says:

          Ei, selle konkreetse noormehe puhul, keda mina nägin, oli tegu täiesti tavalise lapsega. Mu enda tutvuskonnas on autistlik laps ja käitumine on üsna eristatav tavalapse käitumisest.

  6. Tiina says:

    Iseenesest saan täiesti aru, aga ma toon omast käest näite. Ma ise olen pikk naine (183cm), mees on 197cm. Minu poeg on praegu 13aastane ja 2m pikk ja no mis sa arvad, et ta siis lasteaias oli normaalse lapse kasvuga, ei olnud 😀 kõik tädikesed kurjustasid ujulates, et miks mina nii suurt poisslast naiste riietusruumi vean, aga no ma ei hakka oma 4-5-6aastast last üksi suurtesse riietusruumidesse laskma, seda enam kui ta ise selle vastu on ja kardab. Oi kuidas ma sõimu sain, kuigi laps oli väike veel. Seda ma tähele ei pannud, et ta kedagi vaadanud oleks ja märkusi tegid ka mitte nooremad naised, vaid vanemad ”daamid” ja seda kohe kui poissi nägid. Tegelikult tundisin ennast ise ka ebamugavalt, aga laps on ju laps, mis sest, et ta nii suur ja pikk poiss juba väiksena oli

    • NautigeHetke says:

      Jaa, aga see on pigem erand. Selles suhtes, et jutu ja käitumise järgi on ju aru saada, kui vana antud laps olla võib. See variant, keda ma nägin, oli ikka asjalik noormees ja põgusa vestluse järgi, mida kõrvalt kuulda oli, oli üsna selge, et tegu ei ole enam lasteaialapsega.
      Kas sa ütlesid ka nendele kommenteerijatele, et laps käib alles lasteaias?

      • Tiina says:

        Just! Käitumise järgi peaks ju enamvähem aru saama kui vana laps on, aga kuna tädikesed enam lapse käitumist ja vanust ei seosta (juu nende lastega tegelemise ajad olid siis ammu möödas) siis eks sealt ikka tuli seda kurjust. Eks ma ikka ütlesin,et lasteaialaps, aga nad ei olnud väga mõistlikud naised ja ega ma nende suunamise peale pesuruumist siis välja ei läinud, nemad hakkasid ennast nuustikutega kinni katma ja tegid ekstra kiiresti.

        (Ma tegelikult kommenteerin siin esimest (teist) korda, aga su blogi loen juba üsna pikka aega, väga mõnusad kirjutised ja lapsed on ka armsad :))))

  7. Karin says:

    Appi kui kitsarinnaline sa võid olla. Äkki see näiliselt 4-5 laps on liikumispuudega, ema on üksik ja tal ei ole last kellegi hoolde jätta jne jne. Kõigil ei ole võimalik lapsi üle ämma-äia ukse visata.
    See “suur” laps riietusruumis on vaimupuudega vms.
    Nii lihtne on hukka mõista, aga lihtsalt mõista on märksa keerulisem, eks 😉

    Ps! Ja loomulikult on erandeid ja vanemaid, kes teevadki oma lastele kõik ette taha.

    • NautigeHetke says:

      Ma ei saa aru, kuidas sa saad nii äärmuslikke näiteid tuua? Ilmselgelt ma ei kirjutaks postitust, kui tegu oleks liikumis – või vaimupuudega lapsega. Laps riietusruumis ei olnud mingisuguse vaimupuudega. Palun ära tee järeldusi tühja koha pealt. See laps oli täiesti tavaline laps, kes vestles ja käitus vastavalt eelpuberteedi eale ning ujulas käis iseseisvas ujumistrennis (mida juhendas treener)
      Ja tõesti on raske mõista, miks ei õpetata kooliealistele lastele iseseisvumist (ma ei räägi siin erivajadustega lastest).

  8. Age says:

    Mina tean ema, kelle 5 aastane poeg on puudega ja pikalt käia pole tal võimalik. Peale vaadates ei saa midagi aru, et laps pole päris terve.
    See ema on väga väga kurb, sest päris tihti öeldakse talle halvasti, sest nii suur laps on kärus.
    Sul on elus väga vedanud, et sul on kaks täiesti tervet last.
    Minul on kolmest lapsest kahel terviserike, mis kunagi ei parane ja kogu elu neid saadab. Peale vaadates täiesti tavalised lapsed.

    • NautigeHetke says:

      Armas, Age! Muidugi on erandeid. Ma vastasin ka allpool, et kui nende kahe lapse puhul oleks tegu olnud liikumis – või vaimupuudega, siis ilmselgelt ma ei kirjutaks seda postitust. Need näited, millest ma kirjutasin, oli tegu täiesti tavaliste lastega.
      Ma olengi tänulik selle üle, et minul, mu kaasal ja lastel on tervis korras. See on hindamatu.

  9. Olga says:

    No ma võtan ka siis sõna. Ma olen see ema, kes vedas oma 4,5 aastat last kärus. Ja seda reisil olles, et laps ei magaks lõuna und umbses toas vaid värske õhu käes. Ja pikemate jalutuskäigude jaoks, kui laps tõesti ei suuda 4-5 km kõndida ja mina ei ole supernaine, kes suudab mitu tundi järjest last süles hoida. Las igaüks elab oma elu nii nagu ta õigeks peab, aga Teie praegune jutt tundub rohkem näppu vibutamisega teiste suunas

    • NautigeHetke says:

      Eks see ongi igaühe enda valik, aga reis on ju ka erand. Ma tõin näite igapäevasest elust ja olust, kus poes võib kohata kärudes samas vanuses lapsi nagu teiegi oma. Avaldasin lihtsalt arvamust, et nii vanad lapsed võiksid juba omal jalal liikuda (ja ma ei räägi siin 5km matkast või õues magamisest).

      • Olga says:

        Tead, vahest on tõesti vanematele kergem last kärusse toppida, et ta ei jookseks kuhugi ära, lihtsalt istuks ega segaks, kui on vaja midagi proovida, osta või veel midagi. 4 aastane ei hakka lihtsalt tegema asju, mida vanemad soovivad. Minu meelest on hullem see, kui aastane-kaheaastane istub kärus aga näpude vahel telefon.
        PS. Kui minu eesti keele oskus kedagi riivab, palun vabandust

          • Silvia says:

            Olen Lauraga üpris ühel meelel. 🙂 Aga vastuväiteks Olgale, siis 4.aastane teeb ikka asju küll, kui teda on maast-madalast õpetatud käituma vastavataes olukordades. Kui laps avalikus kohas kiunub ja igal võimalusel end pulka viskab, siis see on pigem ikka vanemate tegemata töö. Kõige lihtsam ongi ju lapsele öelda: “Istu nüüd ja ära sega”, aga sealt tekkib ka lapsel kius mitte alluda. Pöörake oma lastele rohkem tähelepanu ja seletage neile varakult, mida tähendab viisakas käitumine, siis saate ka oma 3-4-5.aastastega poes käies hakkama ilma neid kuhugi aheldamata. 😉

  10. Diana says:

    Kas te küsisite tolle käruga ema käest, miks laps kärus on?:)
    Kui te igakord kõikidelt kärudega emadelt ei täpsusta üle, miks nende laps kärus on, siis ei saa te ka järeldust teha, et a)laps on täitsa tavaline (suurem osa erivajadustega lastest on täitsa tavalise välimuse ja käitumisega); b)see konkreetne kord pole selle pere jaoks erand, nagu te ise enda kohta näite tõite).

    Ei poolda suurte laste olekut riietusruumis, kuid samas jällegi a) erivajaduseks võib olla nt foobia, paanikahoog vms; mida muidu lapse intelligentsust, jutus ega näost näha pole; b) laps on esimest korda ujulas ning meessoost saatjat polnud käepärast võtta. jne

    Põhjuseid võib olla miljon. Kui ei küsi, ei saa teada miks inimesed nii teevad,;)

    • NautigeHetke says:

      Ei küsinud, kuid see juhus oli vaid üks mitmest.. kaldun arvama, et kõik vanemad, kärudes istuvad lapsed pole erivajadusega 🙂
      Antud laps riietusruumis ei olnud seal ujulas niisama, vaid käis iseseisvalt (ilma emata) ujumistrennis.
      Kuid muidugi, teie kirjutatud variante ei saa välistada.

  11. Tiiu says:

    Poes on ju lihtsam sellises vanuses last kärus hoida,et ta midagi ei kakuks ja kui minema jookseb siis peab vanem last ju taga ajama poes.loomulikult on ju vanemal laps kärusse lihtsam kinni toppida kui õiget käitumist õpetada.olen vaadanud kui lapsed poes jonnivad,kisavad siis vanematel nagu ükskõik.ei juleta nagu rahva ees lapsele selgeks teha,et nii ei ole ilus.endal on mul ka kaks tütart.üks seitsmene ja teine küll alles 7 kuune.vanemale plikale sai küll poes teinekord paar kurjemat sõna öeldud ja siis muidugi vanamutikesed vaatasid sellise näoga,et kohe kutsuvad lastekaitse.nagu neil endal poleks lapsi olnudki.
    Riietusruumis ujumas käies olen isegi pidanud selliseid situatsioone läbi elama.ja see on ebameeldiv.praeguse aja lapsed on minu arust sellise asja koha pealt palju paremini kõigest teadlikumad kui ise sellises vanuses.alati on ju võimalik mingi meessoost sõber või kasvõi lapse sõber kaasa võtta,et koos oleks neil parem kui laps üksi ei julge minna eraldi riietusruumi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga