Meie pere viies isadepäev!

Ma tõeseõna ei taha kõlada nagu katkine grammofon, aga siiski pean tõdema fakti, et mu lastel on kahtlemata parim isa! Küll aga tahan ma kiita ka kõiki teisi isasid, kes leiavad aega oma lastega tegelemiseks. Tõesti olin ma nii üllatunud, kui nägin nii Lenna kui Nora isadepäeva üritusel nii palju isasid, kes kõik olid kohale tulnud selleks, et maksimaalselt üritusest osa võtta. Sellised lihtsad asjad on laste jaoks nii olulised ja mõelda vaid, kui kerge oleks pärast kutset, mis sisuliselt annab märku sellest, et laste esinemisest on asi kaugel ning põhirolli täidavad isad ise, üritusest lihtsalt loobuda. Aga ikkagi tuldi kohale ja võeti aktiivselt kõigest osa. Lastel oli nii hea meel! Meil on tavaks õhtuti päev kokku võtta ning rääkida, mis meile üldse ei meeldinud ja mis väga meeldis. Ja Lenna ütles, et talle nii meeldis issiga kahekesi igasuguseid ülesandeid teha.

Erikut isana võiks kirjeldada nagu mingisugust musternäidist või õpikunäidet. Mitte, et ta väga püüaks või üritaks, vaid ta ongi selline. Talle lihtsalt meeldivad lapsed, õnneks eriti oma lapsed. Ta ei löö kunagi risti ette tobedustele ja see ilmselt lastele hästi peale lähebki. Ta enda initsiatiiv lastega tegelemiseks tuleb tema enda seest. See pole sugugi midagi sellist, et üks inisev naine kuskil kõrval kobiseks, miks sa küll lastega ei ole, võiksid end ikka rohkem neile pühendada või palun mine tee seda või toda. Talle lihtsalt polegi vaja seda kõike rääkida. Mulle isegi ei meenu ükski hetk, kus ta oleks öelnud, et kuule jäta oma käigud ära, et ma ei taha jälle siin kolme lapsega kodus olla ja neid ise magama panna. Ütleme nii, et eks mul on temalt veel õppida. Mulle on äärtult hea meel, et tüdrukutel on selline eeskuju kodust võtta, ehk satuvad nad kunagi oma elus sama toredate meestega kokku!

Me küll oleme jõudnud sinna punkti, kus lapsed on nii suured, et teevad juba ise joonistuste näol kingitusi ning laulavad oma ilusaid laule isadepäeva üritusel, aga ikka tore meie kallist pereisa meeles pidada! Ma olen ikka proovinud vältida igasuguse nänni ostmist, mistõttu suunasin mõtted ka sel aastal ümber. Mõned nädalad tagasi meenus mulle üks vahva idee – kujundada ajakirja kaas oma pere inimestest. Äge asi, mida kaardi asemel üle anda! Niisiis panin ma kokku esikaane materjali ning sealt edasi leidsin, et tore oleks ka sisu juurde mõelda. Oleks ju vahva, kui  hommikul pannkookide kõrvale endast üks mini-ajakirja versioon lugeda. Erikule väga meeldis! Siinkohal ka suured tänud Kristiinale Unistatsioonist, kes mulle alati kujundustöödes appi tõttab. Kukkus täitsa tõetruult välja! Hommikupoolik on meil mõnus, kodune ja juba saungi tehtud.. Õhtul lähme vaatame Ülemiste Vapiano üle. Väga loodan, et sealne mängunurk end ära õigustab!

Soovime omalt poolt kõikidele ägedatele isadele head isadepäev!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga