Ma võin käsi südamel kinnitada, et “iga järgnev laps kasvab kiiremini” vastab täielikult tõele!  Minu meelest me alles tähistasime Nora aastaseks saamist, kuid juba on aastale lisandunud 4 kuud. Minult on viimasel ajal nii muuseas, jutu sees, küsitud, et kui vana Nora juba on? Esimese hooga hakkan vastama, et alles sai aasta. Nüüd, kui avastasin, et varsti täitub juba tegelikult 1,5 aastat, mõtlesin teha väikse vahekokkuvõtte. Niisiis on see postitus pühendatud ainult sulle, Nora!

Mul on nii hea meel, et just sina minu oma emaks valisid! Ausalt, sa oled oma vanuse kohta nii üllatavalt tragi, hoolitsev ja abivalmis. Küll öeldakse, et see on see tüdrukute värk ning preilid ongi vähe usinamad kiiremini arenema. Usun, et sinu puhul mängib rolli ka suurema õe olemasolu ja see, kuidas sa teda suu ammuli, alt üles jälgid, on armas! Sulle pakub palju rõõmu, kui õde lasteaiast koju jõuab ning temaga koos toimetada saad. Küll meeldib sulle temaga liivakastis mängida, mööda koridori võidu joosta, vannis käia, mulle puhuda, üheskoos vanaemal külas käia, jäätist süüa, voodis hüpata, tantsida ja laulda. Ütlen ausalt, et alles kuu aega tagasi tundusid sa mulle selline pisikene tita, kes ilmutas küll esimesi asjalikkuse märke, kuid tundus, et sinna on veel pikk tee minna. Olime ju pikalt mõelnud, et sügisel võiksid lasteaeda minna, kuid hakkasin juba vahepeal kahtlema, sest sa tundusid kuidagi nii pisike. Nüüd aga just kui üle öö oled sa suureks tüdrukuks saanud. Juba praegu on näha esimesi märke, kuidas sa ISE tahad teha ning teiste sekkumine võib ikka jube närvi ajada. Meie üllatuseks kolad sa nii julgelt juba mööda treppe ja saad sellega üsna hästi hakkama.. pidime imestusest pikali kukkuma, kui üks hetk nägime sind liumäele ronivast trepist üksi üles ronimas. Pikalt olid sa nii õnnelik, kui said Lennaga käsikäes vanaema juurde jalutada.. ükspäev aga vaatame teid saates aknast välja ja näeme, et tõrjud kõik Lenna lähenemiskatsed ära ning rügad ise usinalt mööda kruusateed edasi. Sellised toredad, pisikesed tähelepanekud igapäevast on väga vahvad.

Ma ei näinud erilist vaeva, et sind ise sööma utsitada. Mäletan, et kolm kuud tagasi pistsin lusika küll pihku ning sain isegi mitu päeva järjest filmile, kuidas sa seda titekörti endale suhu udjasid. Siis muutusin ise kuidagi laisaks ja endalegi märkamata võtsin lusika sinult ära ning andsin ise toitu edasi. Tänaseks sööd sa nii 50/50 ise ja vahel ma lihtsalt sekkun.. no nii puhtuse huvides. Sa oled endiselt väga hea isuga ning vahel tundub küll, et sa sööd koguaeg. Ilmselt kulutad sa kõik ära, sest kaalunumber sul viimase nelja kuuga oluliselt tõusnud pole. Küll aga võin julgelt väita, et Lennast sööd sa tunduvalt rohkem. Piimaga tegime aastaseks saades üks- null ning sellest alates oled olnud usin vee armastaja! Harjutame vaikselt tassist joomist ja see tuleb sul tegelikult väga hästi välja. Saaks selle tassi veel sinu kätte ka antud, siis oleks eriti hästi!

Titeasjadest veel nii palju, et see hetk, kui ma tabasin end mõtlemast, kui suur sa ikka luti jaoks juba oled, jätsime päevase luti  koheselt ära. Minu silma jaoks oli lihtsalt veider vaadata! Aga häbi – häbi meile, vanematele, sest une ajal on sul lutt ikka suus. Mul on selgelt meeles, et Lenna oli 1 a 7k. kui ära jätsime. Proovisime juba varem, aga üldse ei õnnestunud. Sinuga peaks ka nüüd selle tee resoluutselt ette võtma!  Samuti on mul tunne, et annad ise juba vaikselt märku, et oleks aeg ka potitreeninguga alustada. Jooksed igakord minu juurde, kui vajad mähkmevahetust. See on ilmne märk sellest, et sa viid juba asju omavahel kokku. Nii, et ilmselt enne lutt ja siis pott! Usun, et kui me sellises tempos jätkame, oled sügiseks ilusti lasteaeda minekuks valmis, sest eile saabus ka imeline uudis – aias ootab sind üks täitsa vaba koht!

Minu päevad mööduvad sinuga üsna kergelt. Sa lihtsalt oled väga – väga lihtne laps! Sööd – magad – mängid ilusti. Oskad omaette toimetada ja vahel võin köögis oma 30 – 40 minutit õhtusöögiks ettevalmistusi teha, kui sina maja peal ringi kolad. Mulle on juba sinu käimised hääle järgi tuttavad – sa kas sorteerid esikukapist kõik asjad välja (muideks hiljem paned ka tagasi, mitte küll samas järjekorras, aga vähemalt esik on puhas) või jagad Vilkuri krõbinaid ühest kausist teise.. Veel meeldib sulle mälestusasjade kapist kõik välja võtta ning sirvida pildialbumeid. Vahel lükkad sa end lihtsalt jalad ees, kõhuli olles, niisama mööda koridori edasi.. või avastad sauna eesruumist veinikülmiku pealt magnetid. Ühesõnaga tegevust oskad sa juba leida! Ei saa ka nuriseda sinu 3-tunniste lõunaunede üle, sest see annab mulle imelise võimaluse puhata koos kõhus elava beebiga.

Sa oled täielik musirull ja kallistaja! Sinu haare on nii tugev ja sa lausa naudid seda, et saaksid oma põse minu põse vastu suruda. Tõttad kohe lohutama, kui Lennal on nutt kallal. Pressid vägisi seda lohutus-paid ligi, isegi kui kõik sinu lähenemiskatsed tõrjutakse. Oled oma issi väike salasoov, sest saladuskatte all võin reeta, et ta väga tahtis koju ühte sellist tegelast, kellele meeldiks palju kallistada ja musitada. Nüüd ta su sai! Ka sinu mõnus ISEloom annab endast vaikselt märku ning oskad väga hästi, arusaadavalt selgeks teha, mida sa parasjagu tahad. No näiteks sead sa üsna tihti sammud kapi poole, kus ma hoidsin ehk 2 kuud tagasi küpsiseid ning sul on kindel veendumus, et sealt saab midagi head. Ega sa enne ei lõpeta, kui kapp on lahti tehtud ning pettumusega avastad sealt hoopis tatra, makaronid ja kuivatatud marjad. Sinu sõnavarasse kuulub põhiliselt ANNA ja EMME ning seda erinevates variatsioonides ning hääletoonides. Emme ei ole ainult emme.. emme on ka näiteks kõik pildid seintel, sipelgas õiel või murutraktor. Anna on selge soov süüa saada, sülle tõstmiseks või millegi ulatamiseks. Jääme pingsalt ootama mõnda vaheldusrikkamat sõna, kuid küll need ka tulevad! Iga asi omal ajal!

Sa oled imeline, aitäh sulle!