Meie kolm tüdrukut..

Meil möödub juba kümnes kuu kolmekesi ning mõtlesin, et võiksin vahelduseks kirjutada, kuidas tänaseks kolme lapsega koos elada on. Ei ole eriline saladus, et esimesed elukuud pole meie pere jaoks just need lemmikud – no tegelikult isegi terve esimene aasta.. Ei ole minu meelistegevuseks imetamine, pudelite ja luttidega tegelemine, olematute ööde väljakannatamine.. kuid tunnen alles nüüd, viimaste nädalate jooksul, et olen emana end leidnud kuskil õiges kohas.  Läks mitmeid kuid aega, kus ma ei tundnud end kolmega “turvaliselt”. Tundsin, et see asi võib nii kergelt mu kontrolli alt välja minna ning ei tahtnud üldse lastega üksi olla. Teadsin, et võin olla väga emotsionaalne – karjuda, nutta, lastega riielda ning hiljem sellepärast end halvasti tunda. Seda ma ei tahtnud. Kõik meie käigud olid väga planeeritud ning need ööpäevad, kus ma pidin olema lastega omapead.. ei meeldinud mulle üldse. Kõik oli nii kaootiline, Sanna oli veel ettearvamatu. Ega Noragi väga stabiilne polnud, sest väikse õe sünd võeti küll imehästi vastu, kuid oma mõju oli sellel ikkagi. Ööläbi magav laps hakkas öösiti meid enda juurde tahtma. Laps, kes varem polnud kunagi öösel wc’s käinud, tahtis nüüd iga öö seal käia jpm.

Tänaseks tunnen, et lõpuks on asjad paika loksunud. Rosanna on juba nii suur tüdruk! Tõesti, tunnen, et kõik on teineteisega harjunud ning ise kolmega jäädes või Erik kolmega jättes, ei ole meil kummalgi enam tunnet, et “ahh, palun proovi ruttu teha”..  Kõik on nagu loomulik ja hallatav. Rosanna tänaseks istub ja toimetab nii palju omaette. Väga suureks abiks on ka suuremad tüdrukud. Lenna on meil tõeline perenaine, ta väga fännab Rosannat. Ma saan Sanna Lennaga mõneks ajaks tuppa jätta, kui vaja õues kiirelt midagi teha, sest Lenna hoiab nii tublilt tal silma peal. Jälgib, et ta ei roniks ja asju suhu ei paneks. Viimase osas on meil tegelikult kodus kõik elimineeritud, va kassikrõbinad, kuid siis lükkame ka vaheukse kinni. Lenna oskab Rosannat ise sööta, jaksab teda tassida ja tõsta, on tal mähkmeid vahetanud ja lõbustab teda, kui vaja. Ma ikka mõtlen, et emad, kel laste vanusevaheks 4 aastat, see on ikka superlux lihtne!  Lenna saab absoluutselt kõige vajalikuga hakkama. Saab end ja hambad pestud, tualetis käidud, valib ise omale iga õhtu riided välja, viib päevariided pessu, kammib hommikul oma juuksed.. Kõik sellised elementaarsed asjad.  Aga ega me ülesannete andmisega end tagasi hoia, vaid testime ka ta enda piire. Alles mõned päevad tagasi käisid mu vanemad puhkamas ning nende koer oli meie valvata. Andsin aga Lennale nende koduvõtme, ütlesin, et nüüd ole hea ja mine vanaema juurde, lase koer tuppa ja pane talle süüa..  keera võtmega uks lahti. Lähed kööki, võtad koerakrõbinad, seal kõrval on topsik, mida täiesti täis ei tohi panna. Valad krõbinad kaussi, otsid kapist pehme koeratoidu üles, paned selle kõrbinatele ja segad läbi. Tulles keera uks jälle kinni. Lenna ainukeseks küsimuseks oli, aga kuidas ma panen, kui Nora ka tahab panna? Lasin nad minema ja mõne aja pärast läksin järgi ning piilusin aknast. Kõik sai ilusti tehtud ja õigesti ka veel! Uskumatult tublid tüdrukud! Lenna on Noraga küllalt kannatlik, aga seda ka kuhugile maale. No näiteks tema kaisuloom Lotte on püha ning kui kõike muud võib Nora võtta, siis seda küll mitte. Meil ei jäänud muud üle, kui Norale ka lõpuks Lotte osta. Tegelikult mängivad nad 80% ajast väga hästi koos. Tülid kipuvad tulema, kui kõhud hakkavad tühjaks minema või ära tüdivad. Peamised ühised mängud on lasteaed ja kodu ning oleme täheldanud, et kui Lenna sõbralikult Noraga suhtleb, siis võivad nad väga pikalt koos toimetada. Küll aga kohe, kui mingi kergem nähvamine tuleb, läheb käest ära..

Aga ei saa sugugi nuriseda, sest ka Nora on Rosannale väga suur sõber. Ta tahab alati aidata ja Sannat sülle küsida.. aga neid kahte ma veel kahekesi väga ei jäta. Olen nii mõnigi kord testinud. No näiteks alles hiljuti ütlesin Norale, et ma lähen teen kiirelt köögis ühe kohvi, ole hea vaata, et Rosanna kuhugile ei roniks. Panin masina tööle ja läksin piiluma, kui Nora juba aktiivselt Rosannat kott-tooli ärgitas ronima “tule, tule Rosanna! Tule Norale sülle!”. Ei no täpselt  ikka ristivastupidi. Aga eks norsik on meie jaoks küll suur tüdruk, aga tegelikult ju alles 2-aastane veel. Noral on megaiseloom. Te ei kujuta ette ka! No näiteks selle suve riietus on nurgast nurka. Must have on pikad püksid, sokid ja jalanõud. Sinna peal siis kas T-särk või kleit. Ta peab ikka suhteliselt täisvarustuses olema. Ta keeldub lühikestest pükstest ja paljastest jalgadest. Olgu siis sel suvel nii! 30 – kraadiga võib ta vabalt omale kummikud ja k/s mütsi pähe panna, sest see on vajalik. Noras on jällegi midagi nii siirast ja armast. Ta lihtsalt tuleb ja tahab kallistada või musitada. Üks päev, kui Erik oli pikalt ära, siis räägib mulle tükk aega “pannkoogiks ja pannkoogiks”, ise vedeles diivanil. Mina siis veel seletan, et ei Nora me ei tee keset päeva pannkooki ja me hakkame üleüldse soolast sööma. Näen, et laps hakkab juba kergelt öeldes väga närvi minema. Lähen siis räägin temaga silmast silma ja järsku meenub, et Erik ju musitab teda iga päev pannkoogiks. Mõtlesin, et isver, kuidas ma nüüd ise siis nii spontaanne ja lahe olen, kui Erik. Aga hakkama sain. Olime lõpuks Lennaga Nora otsas ja musitasime teda üle näo, sest vaja oli.  Naljakas on veel see, et Lenna oli Nora sündides küll vanem, kuid Nora on kuidagi selles osas küll mõistlikum.. et kui ma ütlen, et nüüd tuleb tasa olla, sest emme paneb Rosannat magama, siis nii ka on. Mäletan, et Lennaga küll ei õnnestunud, pidin talle mingisuguse  multika alati ette panema. Noralt tuleb igasuguseid pärle veel. Kamapallid on tal lihapallid.. ja no kui preili on kuri, siis emme võib kaka olla ja issi ei saa “äääääätist”. Need on kaks karmi asja, millega ta lajatada võib. Nora on mõne kuuga kuidagi eriliselt arenenud. Kõne on läinud oluliselt paremaks, sest juttu tuleb uksest ja aknast. Seda “kohutavat kahest” hakkab vähemaks jääma ning see on asendunud mõistlikuma tüdrukuga. Veel on ta hakanud huvi tundma raamatutest. Kui varem vaatasime me lihtsalt pilte, siis nüüd tahab, et ma talle loeks. Tal on hetkel oma kindlad lood  – “Kaunitar ja koletis” ja “Kolm karu”. Vahepealne puslede kokkupanemise hullus on möödunud.

Nora on selline huvitav tegelane, tähtkujult veevalaja, et temaga koguaeg juhtub midagi. Küll kukub toolilt maha, komistab, käest lendavad asjad maha või lööb oma pea kuhugile ära. Eile näiteks lugesime õhtujuttu, mõlemad istusime ja Nora lendas lihtsalt näoga vastu maad. Ma siiani ei saa aru, kuidas see üldse füüsiliselt võimalik sai olla. Viimasel ajal oleme avastanud, et varasem iga asja peale röökimine on asendunud solvumisega. Sa võid teda väga rahulikult ja sõbralikult korrale kutsuda.. ja ta vaatab sulle altkulmu vastu, ütleb mossis häälega “kaka emme oled sa” ja marsib pea maas oma tuppa, lööb ukse kinni ja on seal vaikselt. Vahel kerin mõttes 10 aastat edasi ja kujutan ette, et kõik näeb 10x dramaatilisem välja.

Ron Burgundy Escalated Quickly GIF - RonBurgundy EscalatedQuickly GIFs

Mulle nii meeldib, et tüdrukud väljendavad väga aktiivselt oma tundeid. Mitmeid kordi päevas kuulen “emme, sa oled nii ilus”, “emme, sul on nii ilus kleit” (seda öeldi mulle uue kleidi ostmise päeval tervelt 7 korda), “emme, ma armastan sind”, “emme, sa oled nii mõnus”.. ja kuidas ikka öösel nähakse unes emmet ja emme on see, kes haiget saamisel alati lohutada võiks.

Kõike vaja õe järgi teha..

Väike rosin on nagu stressimaandamise pall. Ta on selline lõbus sell, kes ajab kõik pereliikmed naerma. Muidugi suudab ta maksimaalselt väsitav ka olla, eriti vahepeal, kui oma hambaid siin kasvatab.. kuid valdav osa on ta siiski heas tujus ja lahe tegelane. Nora on teda inspireerinud häälekusega. Eile õhtul lugesime suurematele õhtujutte, kui Sanna vaikselt nurga taha kadus ja Nora hoolikalt pakitud koti leidis. Sealt avastas ta koheselt ühe pasuna, mida ma praktiliselt kõigi laste eest alati peidan.. ja hakkas ise aga rahulolevalt puhuma. Kõik hakkasid naerma. Sellised väiksed hetked on toredad! Tundub, et Rosanna on samuti oma 1% Ukraina verd saanud sest see daam näitab oma tundeid eriti jõuliselt välja.. võib teine võtta su väga tugevasse haardesse!

One thought on “Meie kolm tüdrukut..

  1. Teele says:

    Minu poeg on samuti veevalaja (2017. jaanuar sündinud) ja ka selline kobakäpp, et anna olla. Esimesed 1,5 aastat olid jubedad – kõik nurgad ja põrand ja diivan – igale poole ta kukkus ja lõi end ära. Ka kiirabi ja emo ei ole võõrad. Õnneks on asi paremaks läinud, aga ta hammaste ja peakolu pärast muretsen ikkagi:)

Vasta Teele-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga