Meie armas juubilar!

Armas Leenu! Viis aastat tagasi muutus kõik, mida arvasime lapsevanemaks olemisest. Enne sinu sündi oli meil teine kujutlem, milline näeb elu välja lapsega. Mõtlesime, et elu nagu filmis, annad süüa ja paned magama. Lapsed ikka vahel nutavad, eks siis tuleb sellega tegeleda. Ennegi öösel üleval oldud ja pidutsemine varajaste hommikutundideni pole ju probleem. Mis see lapse öine söötminegi siis nii väga teistmoodi olla võib. Noja hiljem veel. Mõtle, kui vahva. Laps kasvab suuremaks, riietute ühtemoodi, käite koos kohvikus ja loomaaias. Mängite sooja ilmaga rannas ning sööte rõõmsalt jäätist. Lihtsalt niisama. Teisi vanemaid jälgides tekkis alati küsimus, et miks inimesed oma laste peale küll häält tõstavad. Ole lihtsalt rahulik, vaata silma ja räägi lapsega nagu täiskasvanud inimene. Nii lihtne ju! Ja nagu imeväel lõpetab laps nutmise ja ütleb “aitäh emme, et sa nii tark ja hea vanem mulle oled.. sain sinust lihtsalt valesti aru”.

31.12.14 saabuski see õnnis ja ideaalne vanemaks olemise aeg. Jumalale tänu, olin ma pärast 28 – tunnist sünnitust nii väsinud, et lihtsalt magasin esimese öö sisuliselt maha. Eriku esmased mälestused kõlavad järgmiselt: “täielik šokk. Mõtlesin, kas ma ikka jaksan aasta aega niimoodi elada. Käisin neli tundi lapsega öösel edasi -tagasi koridoris ringi. Laps nuttis nii kaua, kuniks magama jäi”. Ei teagi, kus personal sel ajal olla võis.. ise mõtlen, et keegi oleks võinud ju öelda, kuule äkki annaks sulle süüa või miskit. Samas oli aastavahetus, ilmselt olid kõigil mõtted vähe mujal. Hirm selle karjuva pambu ees jätkus ka kodus. Pidev hüsteeriline nutt ja öösiti üleval olemine. Vaene sina, ei võtnud kaaluski juurde ning ise olime stressis. Oleks keegi mulle öelnud, et proovi talle pudelist piima anda, oleksid vast esimesed kolm kuud vähe ilusamalt kulgenud. Lõpuks oli juba kerge paranoia sinu ärkamise ees. No kohe üldse ei oodanud seda hetke, sest see oli pidev imetamine ja nutu kuulamine. Vaesel inimesel oli kõht tühi, aga vähemalt oli ema järjekindel, et ikka rinnaga toitmine on ainuõige. Ikka tahad ju oma lapsele parimat. Mäletan öid, mil mõtlesime, et sa jäid magama ja kuna põrand kriuksub, siis parem oleks ilmselt elutoa diivanil ja tugitoolis magada, sest hoidku jumal selle eest, kui mingi kriuksatuse pärast üles ärkama peaksid. Õnneks pärast lõputult pikki nädalaid saabus pudelipiimaga ka õnn meie õuele ja ma olin täiesti hämmingus, kui laps 3-kuuselt otsustasid pärast söömist neli tundi järjest magada. Tasapisi selgines ka minu pea ning tundus, et see lapsevanemaks olemine ei olegi ehk nii hull. Kerigem siit nüüd korra tagasi, milline arvamus oli meil beebi kasvatamisest enne lapse sündi. Reaalsus polnud vist teps mitte selline nagu enda jaoks mõelnud olime. Mäletan, et alates kolmandast kuust hakkasin ma sinusse aina enam kiinduma. Olid järsku nii rahulik ja armas. Tõeliselt äge seltsiline! Üks hetk tundsin, et julgen sinuga ühes kodust väljaspool olla ning hakkasime aga aktiivselt beebide ujumises käima. Tegime ühiseid pikki jalutuskäike ning külastasime tihti vanaemasid. Aegamisi tekkis see  kindlustunne ja tugev side meie vahele.

Tänaseks on sinus endiselt olemas samad jooned, mis andsid juba beebina endast märku. Oled selline uudishimulik, nõudlik ja sõnakas neiu. Tegelikult täitsa mitmetahuline, sest sinus on olemas teistega arvestav külg ning suudad olla kodurahu huvides leplik. Oled suurepärane suur õde oma väikestele seltsilistele ning oskad leida ühised jooned ja mängud nii ühe kui ka kolme – aastasega.  Viiendal eluaastal oled sa oluliselt julgemaks muutunud. Varem olid sa selline tagasihoidlik ja hoidsid omasoodu, kuid järsku toimus mingisugune avanemine ja hakkasid aga kõiki teretama ning kõva häälega nalja viskama. Saad tänaseks rohkem sisust aru ning mõtled asjadele kaasa nagu täiskasvanud inimene. Õpid tasapisi meiega diskuteerima ning tihti kuuleme sind ütlemas, et “nii need asjad ikka ei käi”. Sa oled alati olnud see laps, kes ei naera klassikaliste tobeduste peale nagu näiteks tordiga näkku naljad. Võtad igasuguseid asju hästi südamesse ja vaagid nende üle pikalt. Olgu selleks kas minu väsimus, kellega haigus või mõni õnnetus, millest kuulnud oled. Sul on ülimalt hea mälu, sest tihti meenutad mingeid asju, mis endalgi juba meelest läinud.. või üllatad mõne meenutusega, mida ei oskaks arvata, et sul meeles võiks olla. Sa oled suur laulusõber ning meilegi üllatuseks laulsid sa julgelt üle kümne laulu meile järjest ette. Pärimise peale, kust sa neid õppinud oled? Vastasid, et aga me ju autos kuulame neid laule

Oled suur lasteaiasõber ning ajab ikka närvi küll, kui vanemad kord nädalas vaba päeva tahavad korraldada. Sul on tekkinud oma suured sõbrad, kellega loodetavasti jätkad ka kooliteed. Vahel tuled koju ja teatad, et jagasite täna sõbrannaga kutid ära ning kes kellega siis täpsemalt abielluma hakkab.

Sinu lemmik teemadeks on Lotte, Elsa ja Lõvikuningas. Huvitav küll, miks? Äkki sellepärast, et need on ainukesed täispikad multikad, mida sa kinos näinud oled. Oled juba täitsa asjalik kinokaaslane ning seda võib küll üheks ühiseks nauditavaks tegevuseks lugeda, mida meile kahekesi teha meeldib. Oskad hästi joonistada ja värvida, tunned tähti ja numbreid. Eriti hästi tuleb sul välja kirjutamine.

Su hing on lihtsalt nii ilus ja rikkumata veel! Eile tähistasime sinu ja sinu õe sünnipäevapidu ning imearmas oli õhtul kogu selle tralli lõpuks kuulda, et sa oled nii õnnelik, sest sinu parimad sõbrad peol käisid. Ühtlasi rõõmus selle üle, et kõik keda soovisid, ka tulid. Seda oli nii liigutav kuulda, sest ma esimese hooga oleksin pakkunud, et sulle meeldis Lotte või hoopiski palju kingitusi saada. Sa oled imearmas ja hea inimene!  Olgugi, et algus oli meil üle kivide ja kändude ning nii mõnigi päev suudad sa meele nii mõruks ajada, et hoia või juustest kinni, siis ei muudaks ma sinu juures absoluutselt mitte ühtegi asja. Tea, et sa oled üks parimatest otsustest, mis me oma elus teinud oleme. Aitäh, et oled meiega!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga