Meie 6 – aastane Lenna! ❤️

Mul on ainult puhas rõõm, et meie Leenu on aasta vanemaks saanud! Päris tõsiselt. Ma ei ole veel sinna heldimuse astmesse jõudnud, kus mõtlen, et issand, kuidas küll aeg nii ruttu läheb ja alles ma sünnitasin 28 tundi järjest ning kui toredad olid need magamata ööd kuud ning lõputud kärutamised, et laps lihtsalt magaks. Ma ausalt öeldes ei igatse seda beebindust ning me oleme vist mingisugune kummaline kombo vanematest, sest just jõulude aeg autoga sõites arutasime, et ainuüksi ärevus tekib mõttest, kui meil peaks neljas laps olema. See oleks ikka korralik kaos. Õnneks seda juhtuda ei saa ning jääb vaid nautida olemasolevate laste kasvamist.  Tõepoolest on mul ainult suur rõõm oma pere vanima preili üle. Nii äge on kõike temaga nö esimest korda läbi teha. See on vast vanema lapse eelis. Kõik need jutuajamised ja tema nii kiiret arengut näha. Kuidagi naljakas on vahel kõrvalt vaadata, milline neiu temast sirgumas on. Ta avaldab juba väga asjalikult oma arvamust ning on suuteline arutlema mingitel teemadel. Muidugi on ta ka suuteline jalgu trampima ning sirgjoones vihaselt oma tuppa sammuma ja ukse tagantkätt kinni lööma.. kuid eks see käi arengu juurde. Vastupidiselt beebieale, on ta nüüd selline lihtne ja mõnus laps. Temaga on hästi hea kokkuleppeid teha, ta kuidagi saab aru ja mõtleb nii nagu meie ise.  Sellist arulagedat “jonni” nagu väikeste puhul, viskab väga harva sisse.

Lenna on hästi tubli ka õppimises. Luges meil siin jõulude ajal üüratult pikki luuletusi, julgelt ja kõigile. Nuputab meile pidevalt mõistatusi välja, meisterdab ning tunneb huvi uute asjade vastu. Näiteks sellised lihtsalt olukorrad, kus sõidame autoga ning peatusi tehes veerib ta reklaamidelt tekste lugeda. Alles äsja bensiini võttes ja pärast autosse istudes, luges Lenna mulle ette, mis ta kõik õues nägi. Vahel testin lihtsalt tähelepanu. Näiteks ämm kinkis sellise öölambi, kuhu peale saab teksti kirjutada. Aegajalt muudan õhtul laused ümber ning vaatan, kas paneb tähele. Igal õhtul tunneb ise huvi ja loeb sealt jälle mõned põnevad sõnumid ette. Lenna on selline lapsele omaselt hea südamega. Me vaatasime siin jõulude ajal Inglite aega ja neid keerulisi lugusid, mis endalgi pisara silma võtsid. Ja oi kui palju oli meil nendel õhtutel jututeemasid heategevusest, eluraskustest, haigustest jpms.

Leenu käib meil ka eelkoolis ning tunneb sellest kõige suuremat rõõmu. Kuskil septembri lõpus märkasime esimest korda muutusi tema käitumises. Näen, kuidas ta läheb lasteaeda ning ei tunne sellest tegelikult rõõmu. Hommikuti lahkudes, märkan teda läbi akna üksi jälle laua ääres istumas ja midagi joonistamas/kirjutamas. Ma näen seda tõsist tüdimust ta silmis ning alles paar päeva tagasi oli meil õhtul pikem vestlus, kus rääkisime inimeste kohustustest elus ning miks käivad lapsed lasteaias ja täiskasvanud tööl.. ka sellest, et elus on palju asju, mis ei pruugi väga pinget pakkuda, kuid tuleks proovida leida nendel päevadel midagi positiivset. Tõin talle sinna juurde mõned elulised näited. Rääkisin ka pikalt, et ega koolis tuleb ju kunagi samuti käima hakata, 5 päeva nädalaski ning ega siis puhkepäevi pole. Selle peale ütles ta mulle, et koolis õpivad nad iga päev midagi uut. Lasteaias nad lihtsalt on.  Ega meil pole ka enam palju jäänud ning juba kolme kuu pärast pöördume Rajaleidjasse ning vaatame, mis meile sealt räägitakse.

Naljakas, et Lenna on natukene selline laps, kelle pärast väga muretsema pole pidanud. Ta on alati selline asjalik olnud ja saab kõigega hakkama, mis sa talle ette sööstad. Veidi selline kaljukitsele omane, et rühib omasoodu, küll tehtud saab. Lenna on üldse mõnus abiline. Näiteks, kui olen siin lastega omapead olnud, siis ma kogu karjaga koju jõudes olen erinevalt Erikust selline, kes annab igale lapsele oma ülesande ning ma näen, et nad saavad ilma minu abita ka suurepäraselt hakkama. No näiteks Lenna võtab tavaliselt Rosanna turvatoolist ja teeb koduukse võtmega lahti. Lapsed peavad end ise riidest lahti võtma ning Leenu üldse selline tubli. Mäletan, kui saatsin ta kodust esimest korda ise eelkooli. Polnud mingit probleemi, tuli pimedas tagasi ka. Leenu on meil ka üksi kodus olnud ning ma pole kunagi pidanud muretsema, et pärast ta kardab või teeb midagi iseäralikku. Okei, pätti on küll teinud ja salaja kommi võtnud, aga saate vast aru küll. Üheks sünnipäevakingiks tegimegi talle nutikella, millega on mugav kontakti hoida ning vajadusel helistada.

Sel aastal teadagi pidime oma harjumuspäraselt suure sünnipäeva ümber mõtlema ning kui tavapäraselt käib tüdrukute peol kuni 45 inimest (sh. siis lapsevanemad ja vanavanemad/tädid-onud), siis ajendatult koroonast otsustasime sel aastal pidada kodus. Kuna Lenna rühmas käib väga vähe tüdrukuid, siis mõtlesime teha tüdrukute peo ning kutsusimegi vaid viis preilit külla. Meie lastega oli lapsi kokku 8. Tegime ürituse sel korral ilma vanemateta ning täitsa mõnusalt kukkus välja. Külas käis veel Pipi, kes mõnusalt aega sisustas! Juba teist aastat veendun ma selles, et tegelasest on tunniks ajaks küll ja veel. 1.5 h tundub juba palju. Nii jääb aega veel söömisele ja vabamängule. Sel aastal otsustasime proovida ka teist lähenemist ning pakkusime koogi asemel hoopis muffineid ja jäätist! Pikalt veel kahtlesime ja te ei kujuta ette, kui hea mõte see oli! Nagu tõsiselt! Kes veel proovinud pole, siis see on viimane hetk. See oli selline hitt, et tüdrukud rääkisid selle 2.5 h jooksul mitmeid kordi vaid jäätise kaunistamisest. Mõtlesin, et püha taevas, kas tõesti sai nii hästi minna? Ostsin jäätisele juurde erinevaid kaunistusi – puru, südamekesi, nööbikesi jms. Lastel oli lõbu ja tegevust küll ja veel! Mul on nii hea meel, et Lenna jäi sünnipäevaga väga rahule. Kaunistasime kodu veel õhupallidega ning ostsime suuremaid palle lisaks. Tekitavad ju alati lastes elevust.

One thought on “Meie 6 – aastane Lenna! ❤️

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga