Masendav

Küll on raske, kui ise oled lapsega samaaegselt haige! Iga päev mõtlen nagu pesnionär, et oleks vaid seda tervist nüüd .. Ise olen saanud endale mingisuguse tobeda külmetuse / viiruse, nii et eelmisest kolmapäevast alates omadega üsna ära – vahepeal palavik, kehv enesetunne, nohu ja kurk on nii valus, et vahepeal pole üldse häält.

Lennaga on aga eriti niru, sest reedel saab juba neli nädalat tema köhimisest ning möödunud neljapäeval otsustasime, et kuna ükski rohi ega kodused vahendid pole aidanud, siis tuleb proovida antibiootikumi. AB oli tõesti viimane variant, sest ausalt ahastus tuleb peale, kui kolm nädalat iga päeva kordi ja kordi määrid lapse hanerasva täis, topid igale poole küüslauku, keedad ainult järgemööda teed. Lisaks pole Lennal olnud selline tavaline köha, sest need kolm nädalat ta päeval väga ei köhinudki ja nägi välja nagu terve laps. Küll aga polnud vist ühtki ööd, kus ta poleks mitmeid kordi ärganud ja lõputult köhinud. Hommikuti köhis nii jubedalt, et ise värises, oli näost punane ja lõpuks lihtsalt öökis. Masendav.  Olen ise suur AB vastane ja endagi puhul nõustun alles viimases hädas. Minu arvates on see AB alati rohkem muresid juurde toonud, kui ära viinud.. samas paljudel juhtudel ilma selleta ei saa. Seekord tundsime, et viimane häda on käes, sest mitu nädalat peab laskma lapsel oksendamiseni köhida!? Lisan siia veel vahepeal, et käisime arsti juures, kus põletikunäitajad normis, kopsud korras ja laps ise tundus ka terve ja rõõsa.

Alustasime siis neljapäeval. Kõik tundus nii tore ja mõtlesin, et teisipäevaks saan ilusti terve lapse tagasi. Reede õhtul hakkas aga kõik Lenna vastu mängima – tõusis kerge palavik ja oli veidi näost ära, kuid ei midagi väga hullu. Laupäeval ärkas Lenna eriliselt viletsa olemisega ning istus praktiliselt terve päeva diivanil. Ei söönud, aga jõi palju. Tundus, et vähemalt see joomine on hea märk, küll aga käis ta potil vaid 2-3 korda. AB saab ta kolm korda päevas ja pärast iga korra manustamist läks enesetunne veel kehvemaks. Suu koguaeg kuivas, kuigi pidevalt jõi. Esimest korda läksid tal jalad niimoodi krampi, et ta ainult nuttis ja ei saanud püstigi tõusta. Lisaks siis tõeline null huvipuudus kõige vastu. Mõlemad unekorrad voodisse tõstes, ei jõudnud ma muinasjuturaamatutki võtta, vaid ta lihtsalt magas. Öösel ärkas mitmeid kordi ja ainult nuttis.  Esialgu mõtlesin, et tavaliselt AB nõrgestab organismi, ehk sai lihtsalt mingisuguse viiruse veel lisaks. Järgmisel päeval kõik kordus küllalt sama stsenaariumi järgi. Vahepeal oli küll nõus mängutuppa mängima minema ja jalutas ise mööda maja ringi, kuid jälle pärast AB andmist muutus loiuks. Mõttes juba lugesin kordi, palju ma talle seda jura veel andma pean. Teadagi, et AB kuuri ei tohi justkui pooleli ka jätta.

Esmaspäeval oli mul juba paanikaosakond, sest hommikul Lenna nuttis ja arvasime, et tahab üles ärgata. Erik võttis ta veel sülle ja viis vannituppa riietuma, kui peeglist vaatas, et Lenna magab ta õlal edasi!? Viis ta siis voodisse tagasi ja läks ise tööle. Lenna ainult magas ja magas, vahepeal jälle nuttis ja kui arvasin, et tahab taas ärgata, sest jõi vahepeal vett.. siis ei. Pärast väikest sõõmu vajus voodisse pikali ja magas edasi. Tuba oli juba täiesti valge ja istusin seal voodi kõrval ning mõtlesin, et see pole ikka normaalne, et laps juba 13 h järjest magab ja mingit ärkamismärki endast üldse ei anna. Teda äratada püüdes, sosistas vaid „ei taha“ ja vaevu avatud silmad vajusid jälle kinni. Lõpuks kutsusin Eriku ikka uuesti koju, sest emotsionaalselt käis juba kõik üle jõu. Lõpuks võtsime ta vägisi üles, nii et nuttis jubedalt ja vajus sülle rinna peale puhkama. Jõi terve klaasi vett korraga ära ning hakkas veidi virguma. Palaviku tal polnud, nii et ilmselt kas suur vedelikupuudus või lihtsalt nälg, sest polnud ju juba 3 päeva normaalselt midagi söönud. Sai isegi arstiga aeg kokku lepitud, et lähme end näitama, aga hommikusöögilauas tabas mind suur imestus, nähes et Lenna sööb üle pika aja ja ta sõi reaalselt terve kausi putru ära, pööritas veel silmi (tegi nalja). Ausalt, ma olin nii õnnelik, et lõpuks ometi. Arvasin, et pingutasin hommikuga kõvasti üle ja jusiis teevad ikka rasedushormoonid oma töö. Aeg oli taas AB anda, pärast mida Lenna muutus jälle täielikult. Ainult istus diivanil kõrval, igasugune huvipuudus, süüa ei tahtnud ja oli väsinud. Lihtsalt täiesti masendav! Ootasin, et Erik vaid koju tuleks ja saaks ise veidi Lenna kõrval istutud. Mõistus täiesti otsas, sest laps on kõiki ravimeid nii täis topitud, et halb hakkab! Selline tunne, et tahaks lihtsalt kõik need arsti välja kirjutatud potsikud minema visata. Lõpuks tekib tõsine viha, kui annad ravimeid, mis teevad enesetunde veel halvemaks. Mõltesime, et kannatame siis ära kuni kolmapäeva hommikuni, kuigi kõik tundus ikka nii vale. Jõudis jälle õhtu kätte ja enne ööund päeva viimane AB. Lenna läks voodisse, hakkas juba magama minema, kui järsku tekkis jälle see vana metsik köhahoog. Köhis pidurdamatult mitmeid minuteid.. Tekkis juba tunne, et varsti tuleb tal sisikond välja. Ise koguaeg nuttis. Tõstsin ta püsti ja kuna midagi mul talle enam manustada pole mõtet, sest midagi tõesti ei aita, siis pakkusin vett. Köhis ikka edasi kuni lõpuks kuulen, et teda ajab kohe oksendama. Tõstsin ta istuli ja ta reaalselt oksendas kõik välja, mis oksendada sai. Ta pole kunagi nii palju oksendanud, kui eile õhtul. Kõik riided, tekid ja asjad olid koos, nii et uneriideid ma isegi ei vaevunud pesema panna, vaid lihtsalt viskasin ära. Väga vastik lihtsalt!

Kirjutasin siis öösel arstile ja hommikul sai veel üle räägitud, et jätame AB kuuri pooleli. Nii nüri tunne on, kui manustad lapsele viis päeva mingit täieliku solki, mis teeb ta veel haigemaks ning kõige tipuks ei võtnud see ka köha ära. Aga kui on valida, et kas ainult köhib või lisaks juurde igasugused muud hädad, siis las ta parem köhib. Hetkel on mõistus otsas ja ei teagi, mida edasi tegema peaks.

Ausalt öeldes olen ma nii väsinud sellest. Ainuüksi füüsiliselt on juba raske, kui üks väike inimene tahab koguaeg lähedal ja süles olla. Raske on teda tassida ühest toast teise ja pidevalt ise püsti-pikali-püsti-pikali tema asjadega toimetada. Nädalaga olen juba kena 1.5 kg kergemaks jäänud. Ämmaemand on kindlasti õnnelik, sest viimasel visiidil ikka korduvalt korrutas, et jõulude ajal võiks vältida suurt kaalutõusu. Küll aga palju raskem on emotsionaalselt. Kurb on vaadata oma enda last, keda sa kuidagi aidata ei saa. Räägid talle päevast päeva, et võtame ühte või teist rohtu, et varsti läheb paremaks ja mitte midagi reaalselt ei muutu. Õnnetuks teevad juba väiksemad asjad nagu näiteks need jalakrambid. Lenna näost on näha, et ta kardab neid nii jubedalt, et ei julge poti peale korralikult istudagi (st. kõik krambid on pärast wc’s käimist koheselt tekkinud). Õhtuti ja öösiti köhib ja ütleb läbi nutu „ei taha“. Masendav on see, et ootasin seda jõulukuud nii väga. Lõpuks esimene tore kuu, kus saab aja rahulikult maha võtta ning enda ja koduasjadega tegeleda, kingitustele ja jõuludele mõelda. Lisaks hakkab Erikul veel puhkus ja Lenna sünnipäev on tulekul. Muidugi ka viimane selline täisväärtuslik raseduskuu, mil veel trennis saab käia ja rahus olla.  Ja kui natukene egoistlikult mõelda, siis jube nüristav on endalgi päevad läbi kodus istuda. Võiksin ju Eriku lapsega jätta, aga samas süda ei luba ka, eriti kui tal nii halb on. Järgmine nädal on juba jõulud ja ega ei teagi, kas neid pidada saab. Kui sellises tempos jätkame, siis kindlasti mitte. Praegu soovin küll mingisugust tõelist imet!

picture-805

Lenna, ilusatel aegadel.

15 thoughts on “Masendav

  1. Elis says:

    Tead, tuttavlik köha…
    Usun et sa oled k6ike juba proovinud…
    Öeldakse, et piim tekitab lima, aga v6ta nàpust, meil on see aidanud nii kurgu kui köha vastu, koos meega muidugi. Joon isegi ja aitab..
    Veel mõni asi, mida olen proovinud, vb ka Sina, aga kui ei, siis àkki on kasu:
    Sibula-mee siirup (see aitas hàsti); kuldne mesi (mesi ja kurkum)- laps seda ei taha mul, aga ise v6tan, Hustagili kreem seljale ja rinnale, eükalüpt padjale ja voodisse tilgutada. Hanserasva mõju ma tàheldanud pole, kuigi olen seda ka lapsele talla alla pannud. Sibul sokkidesse tududes. Nüüd leidsin veel ühe asja, katsetan praegu enda ja lapse peal- looduslik antibiootikum Sipelgapuukoor, lihtsalt mett anda lusikaga.
    Lõika sibulal otsad ja pane tuppa kaussi kuhugi – v6tab endasse baktereid. Küüslaugu küüned toas peletavad haigusi.

    Krambid on küll õudsad, arvatavasti on mingi vitamiini puudus tekkida jõudnud peale seda pikka perioodi.

    • Elis says:

      Kui arst ise selle peale ei tule, siis võiks ta lasta võtta vereproovi, et kontrollida vitamiinide taset, sest peale sellist jama, mis teil olnud on, võib nii mõnigi asi tàiendavat doosi vajada.

    • NautigeHetke says:

      Praktiliselt sarnased asjad erinevates variatsioondies läbi proovitud. Sibula asemel küll küüslauk. Hanerasva mõju pole ka täheldanud..
      Käisime täna arstil, vereproovid/kopsud kuulates/kurk ja kõrvad justkui terved. Saatis kopsupilti ka tegema, eks siis ole kuulda, kas sealt midagi.
      Kui ei, siis olevat arstil ka mõistus otsas.

  2. Helina says:

    Meie puhul läksid ka köhaga käiku Hustagil salv rinnale ja seljale mitu x päevas ja ööseks. Sinepipulber või sibul sokkidesse ööseks ja kui laps nõus, siis sinepipulbrist jalavanni või ülekeha vanni. Hexoral spreyd vist ka kasutatakse köha vastu ja pidi ka kurgus leevendama (kellegi arst soovitas selle viiruse puhul mis praegu ringi liigub ja tekitab suhu ville, et jahutab/leevendab valu ka). Ma muidugi pole kursis kui hea see 2a lapsele on, aga see arsti soovitus oli 1,5a lapsele. Aur ka peaks kurku vast paremaks tegema.. Kiiret paranemist!

    • NautigeHetke says:

      Oleme siiani hanerasva määrinud, aga tulutult. Võtame selle Hustagil salvi järgmisena ette ja sibul sokkidesse tundub ka midagi sellist, mida proovida 🙂 Tänud!

  3. Triin says:

    Lapsest nii kahju. Aga sinu jutt tundub väga sarnaselt minu sobranna lapsega, kes köhis samamoodi ja väga hullusti. Perearsti juures käis kuulamas ja ei midagi. Kõik oli korras. Aga sõbranna süda ei andnud rahu ja läks EMOsse. Tehti röntgen ja tuli välja, et ikkagi kopsupõletik (paragripp vms). Kui Lennal ikka paremaks ei lähe, siis tehke igaksjuhuks röntgen. köha väga pikalt ja raskelt kestnud. Pikk pai Lennale.

    • NautigeHetke says:

      Käisime ka täna kopsupilti tegemas. Perearst pidi nüüd esimesel võimalusel teada andma. Loodetavasti kopsupõletik pole, kuid ütles, et kui mingit bronhiidi jälge näitab, siis on vähemalt teada, miks köhib.
      Aga tänud heade soovide eest!

    • NautigeHetke says:

      Jaa, avastasin AB kolmandal päeval, et pole probiootikume andnud. Nüüd on paar päeva saanud 🙂
      Tänud!

  4. Kirsike says:

    Olen olnud siin üle aasta vaikne lugeja ja oma mõtetes teie perele kaasa elanud ja pöidlaid-varbaid teile hoidnud. Kuid selle postituse peale ei saanud enam vaikne lugeja olla, nii väga tahtsin välja öelda- kirjutada: loodan kogu hingest väga, et Lennakesega saab kõik korda ja teie haigused kaovad ning saate lõpuks ilusat jõuluaega nautida :). Mõttel on tugev jõud, seega- püüan mõelda positiivselt ja saadan enda head mõtted teie poole teele :).

    • NautigeHetke says:

      Nii tore lugeda! Suured tänud sulle 🙂
      Tundub, et mõttel on tõesti tugev jõud, sest juba läheb veidi paremini!

  5. Ella says:

    Hei,

    nagu aru saan, siis õnneks on teil tervis ilmselt jälle korda saanud, aga omades ise hästi tundlikku ja vastuvõtlikku hingamisteed, siis soovitan igasuguste köhade ja teiste hingamisteede jamade puhul juba esimeste tundemärkide korral kasutada inhalaatorit/nebulisaatorit. Täitsa edukalt võib aidata hädade kasvamist peatada või vähemalt leevendada juba koledaks muutunud köhahoogusid. Muide, selle puhul pole sugugi vaja kohe ravimeid endale sisse aurutada, vaid tasub proovida füsioloogilise lahusega. Sõbradki on sellest masinast endale haiguste leviku perioodil truu kaaslase nii endale kui ka enda lastele leidnud. Loodan, et saate teinekord varem jaole.

    Ja muuseas ütlen ka ära, et tore näha noori hakkajaid paare tublisti oma elu üles ehitamas!

    • NautigeHetke says:

      Hei! Tänud! Pärast antibiootikumikuuri võtsimegi kohe inhalaatori kasutusele ja ma ei tea, kas asi oli selles, et haigus hakkas taanduma või selles, et see tõesti aitas.. aga pärast kahte päeva oli juba palju parem. Endal samuti 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga