Lutist priid!

Pildid on tehtud Janne Luigla poolt – www.doominofoto.ee! Tõesti kiidan tegijat, sest meil oli üsna piiratud aeg pildistamiseks, kuid kõigist kuuest seeriast sain õnnestunud fotod!

Viimasel ajal on mulle silma jäänud nii mõnigi arvamusavaldus teemal, mis on nendel vanematel viga, kes nii ruttu oma võsukesi kõigest “võõrutada” soovivad ja sunnivad oma lapsi  varakult just kui “suurteks inimesteks”. Mina võin küll julgelt käe tõsta, sest just mina olen üks neist, kes tahab ruttu pudelist/lutist/mähkmetest ja millest iganes veel lahti saada. Aina enam on mul tunne, et on mingisugune uus tendents, kus 3 – aastased on veel rinnal, kärudes, lutiga ja mähkmetes. Ma ei hakka mingisuguseid hinnanguid andma, sest igaüks kasvatab oma lapsi nii nagu ise soovib. Mõnel läheb võõrutamistega lihtsamalt, mõnel mitte. Mõni ei võõrutagi, vaid ootab “oma aega”.

Mina oma laste puhul kasutan puhtalt sisetunnet ja ma ei tea miks või mis mul siis viga on, aga minu jaoks on 3 – aastane laps ikka väga suur laps! Ma vaatan näiteks Lennat ja imestan,  kuidas 3-aastased saavad nii “suured” juba olla. Kui mul veel lapsi polnud, olin ma ikka arvamusel, et selles vanuses on nad nii kuku – nunnu – tupsukesed. Ma ei tea, kas minu silmanägemine petab, aga ei ole nad enam midagi nii väiksed! Nad on ikka päris suured lapsed, kellega on võimalik “päris” asjadest rääkida, kes saavad kõikide põhiliste toimetustega ise hakkama- hambaid pesevad, wc’s käivad, vannis suudab Lenna oma pead šampoonitada, sööb suure laua taga suure inimese moodi KAHVLIGA, paneb end ise algusest lõpuni riidesse, teeb oma riidevalikuid ise jpm. Ausalt, see list on väga pikk. Ja ma tõesõna ei kujutaks ette, kui ma kutsuskin ta vahepeal rinnapiima jooma või paneksin näiteks luti ette, kui tuju vähe kehvaks läheks. Poodi minnes võtaksin käru kaasa, sest äkki laps ei suuda kõndida autost kas või toidukäruni või veel enam, kannaks ikka veel näiteks mähkmeid?  Mulle ei ole vaja hakata kohe vastanduma, nagu paljudele väga meeldib – rinnapiim on kasulik nii kaua, kui laps seda ise tahab (paraku 3-aastane laps saab siin nüüd küll oma toitained igalt poolt mujalt kätte. Vastasel juhul on see vanemate tegemata töö, et nad ei suuda toidulauda hoida piisavalt mitmekesisena) / lapsel läheb lutist võõrutamine väga vaevaliselt (mõni asi lähebki siin elus raskemalt, kui teine) / mõni laps lihtsalt ei jaksa kõndida nii pikka maad  jne. See on ilmselt lõputu vaidlus ja see ei olegi minu taotluseks. Ju siis inimesed lihtsalt näevad asju erinevalt.

Jõuan nüüd hoopis selle juurde, et meil on ka üks teine 1 a 4 k – vanune tegelane, kelle puhul hakkas mul silm veidi tõmblema, kui ta veel aastaselt pudelist piima sai või näiteks kaks kuud tagasi, kui ta kõndis mulle kodus vastu, lutt suus. Nora on keskmiselt pikem tüdruk ja võiks arvata, et tunduvalt vanem, kui tema eakaaslased. Kuna tal on suur õde ees, siis ilmselt võtan ma teda automaatselt, kui peaaegu Lennaga võrdset. Näiteks öisest piimast ja ühtlasi ka pudelist võõrutamine ei olnud meil samuti lihtne. Ikka läbi kisa ja magamata ööde. Ma tõesti ei usu, et ta oleks lähikuudel ise sellest võõrdunud ja laste puhul on küll nii, et kui ma tunnen, et aitab nüüd, siis tuleb see lihtsalt ära teha.. Neli rahutut ööd ja saime asjast lahti. Täpselt nii oli ka Lennaga, sest nad on just kui pisikesed kutsikad, kes üsna ruttu unustavad. Ei, nad ei saa mingisugust vaimset traumat sellest, et võõrutamine läbi kisa käib. Elu on vähemalt näidanud, et Lennaga on kõik korras. Kuu aega tagasi jooksis koridori peal üks suur laps, koos lutiga, mulle vastu. Istusin maas ja vaatasin, kui veider see vaatepilt ikka on. Lutt tundus Nora suus nii imeväike ja rohkem nagu moe pärast. Siis otsustasin, et päeval ta seda enam ei saa ning tõstsin tema lutid kõrgemale ära. Päevast võõrutamist ma isegi ei kartnud.. oli lihtsalt teada, et kehvema tujuga ei saa silikooniga teda vaigistada, vaid tuleb rohkem vaeva näha. Üsna kohe võtsin sujuvalt ka lõunaune ajal luti ära. Erilist muutust polnud, kui see, et und enam pikendada ei saanud. Varem võis ta magada 3,5 h, kui vahepeal lutt suhu sai lükatud, nüüd siis magab oluliselt vähem. Samuti polnud uinumisega probleemi, sest kui ta hommikul kell 8 ärkab ja 13 lõunaunne läheb, ei jää tal lihtsalt muud üle, kui kustuda.

Ööune puhul olin ma valmis kõige hullemaks. Rääkisin veel Erikule, et teeks selle tema puhkuse ajal ära, sest ilmselt järgnevad luti ära võtmisele mõned päevad magamata ööd. Plaanis oli juulikuus see ette võtta, aga nädal tagasi mõtlesin, et tühja kah, vaatan parem, kas jääb üldse ilma lutita magama ning prooviks siis alguses ainult magamapaneku ajal. Oleks ta öösel megahullu trianglit hakanud tegema, oleksin ilmselt talle luti ka andnud. Aga oh imet, õhtul jäi oma 20 minutit küll magama, kuid öö möödus üllatavalt rahulikult. Iga kägina peale andsin lihtsalt oma käe ning tšššššššš’itasid ja kusss-kussssssssutasin ning sellest piisas, et ta edasi magaks. Tundus, et õige aeg võõrutamiseks oli käes ning tänaseks on ta nädalakese täitsa lutivaba olnud. Viskasin julmalt lutid prügikasti, et endal ei tekiks mingis olukorras kiusatust kätte anda.

Nüüd mõtlen, et ongi hea – mida varem seda parem.. meie puhul eriti, sest juba nelja kuu pärast lisandub uus tegelane, kes hakkab taas lutti popsutama. Niisiis tundub Nora jaoks täpselt see aeg, et see jublakas lõplikult unustada..

Ideaalis tahaks lasteaeda minekuks ka mähkmevabaks saada, Nora Lenna tuppa magama panna ning aasta lõpuks võiks ta tite söögitoolist välja kolida. Vähemalt mäletan, et Lenna hakkas küll üsna ruttu puki otsas istuma.. kuid nüüd on meil ka söögilaud, mille toolid on vähe madalamad ja ohutumad 🙂

Näis, mis järgmiseks!

2 thoughts on “Lutist priid!

  1. Airi says:

    Ma arvan, et nii palju kui on erinevaid emasid, on ka erinevaid arvamusi ja iga ema tahab ju lapsele parimat, mitte ei kiusa last võõrutamisega. Olen muidu ise sama meelt et 3 aastane ei peaks lutti nätsutama või tissiotsas istuma 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga