Loetud päevad

Kuus päeva tähtajani! Ehk siis igahetk võib sündida. Eelmisel pühapäeval sai ootamisest villand, nii et nüüd oleme juba leppinud, et tuleb millal tuleb. Ei viitsi isegi kuupäevi enam ennustada. Kõik lõpurasedad kibelevad last kätte saama, sest põnevus ju nii suur, et kohe-kohe näeb seda väikest ilmaime, kes 9 kuud mu sees kasvanud on. Samas ma mõtlen, et vahet ei ole see nädal edasi või tagasi, lõppude lõpuks näen ma teda terve oma elu J Tegelikult ka hea meel, et olen ilusti raseduse praktiliselt täiesti lõpuni kandnud, ainult üksikud päevad jäänud. Eile käisin ämmaemanda juures, kaalus kokku juurde võtnud 13 kilo. Tahaks juba teada palju ma haiglasse jätan ning kui mitu kilo ma maha pean jalutama. Tehti lõpuks esimest korda KTG (kardiotokograafia), millega jälgiti loote südamelööke ja emaka tööd. Kõik oli tip-top ning laps tunneb end hästi. Järgmiseks arstiajaks pandi 30. detsember, juhul kui enne sünnitanud pole. Kui ultrahelis ja muud näidud kõik korras, siis rasedust lastakse üle kanda 41+6 nädalat, ehk siis põnnil võimalik maksimum 7. jaanuarini kõhus kükitada. Eks siis näis.
Endast nii palju, et enesetunne on päeviti erinev. Kui ma väga väsinud olen, siis muutun tigedaks ja tekib ahastus, et miks ma juba sünnitama ometi ei lähe. Õnneks neid päevi on vähe ja enamus ööd saan normaalselt magada. Viimased päevad on rindkeres olnud valud ja raske hingata, aga see pidavat ka asja juurde käima. Ja siis muidugi on olnud ka valehäireid, aga nagu näha siis olen endiselt ühes tükis. Viimase nädala jooksul on tekkinud nüüd lõpuks ka venitusarmid kõhule, küll mitte midagi katastroofilist, aga alguses oli ikka harjumatu. Tegelikult ma ise neid ei näegi, sest nabast allapoole mu pilk ei ulatu, aga Erik üks päev viitas, et mu kõht on päris triibuline ja siis läksin peeglist uurima ja oh imet, olidki punased jutid tekkinud. Alguses mõtlesin, et päris vahva küll, et juba 22- aastaselt on kõht rikutud, aga tegelikult nii hullusti ka pole J Õnneks armid lähevad heledaks ning loodetavasti ei paista tulevikus väga välja. Enda jaoks leidsin ka super asja, mida soovitaks vist kõigil alates 35. nädalast ennetatavalt kasutama hakata –  Weleda raseda-hooldusõli. Super asi, sest tänu sellele näeb juba praegu kõht parem välja kui paar päeva tagasi!
Õnneks Erikul hakkab nüüd pikem puhkus ja jõulupeod on ees. Paljutõotavalt tundub, et see aeg läheb siis palju kiiremini. Väga loodan, et päris jõululaupäeval haiglas ei peaks olema, aga eks ilmselgelt pole see minu teha. Olen proovinud igasuguseid trikke ka juba – teinud pikki jalutuskäike, shampust joonud, treppidest üles alla komberadanud jms., aga ei see ei paista mõjuvat. Tundub, et laps ikka ise teab, mis kuupäeva endale valib.

Aga ootame rõõmsalt edasi ja ega ta tulemata jää J

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga